Õues langeb valget lund,
istun aknal, ei tule mul und.
Järsku lumesadu lakkab,
kuid hoopis vihma sadama hakkab.
Ahjus sees on juba mõnigi kraad,
sest seal peidab ennast jõulupraad.
Kärsitult kõik kinke saada loodavad,
jõulumehe abilised neid ju toodavad.
Kõik on vaikne keskööl
nii vaikne,
et kuulda on
vaid lumesadu.
Kogu maailm on millegi ootuses
mis see on
mulle pähe
ei mahu.
Ei taha ma jälle
seda sebimist,
ostuhullust
ja mõttetuid kinke.
Soovin vaid olla sinuga
kahekesi koos
hubases toas
vahetada pilke.
Kuid jõulud tulevad niikuinii,
nagu eelmisel
ka järgneval
aastal.
Manades näole võltsi naeratuse
võtan vastu
Teie poolt kingitud
saasta...
lumehelbeid tasa langeb,
valgeks muutub maa,
pea on kõikjal paksud hanged,
saabund talv on taas.
lumi katab puid ja põõsaid,
väljas karge ilm,
lumes hullab lapsi rõõmsaid,
naerul suu ja silm.
lumesadu iga laps ju
väga igatseb,
jõuluootus muudab hardaks
kõigi südamed.
Tulen linnast lumesadu
kukun istuli
tõusen üles pepu valus
kukun uuesti
Kuigi käes on jõulukuu,
ikka paljad veel kõik puud.
Igatsedes ootavad
lumesadu loodavad.
Mida lumeeit küll teeb,
et meil lund ei ole veel?
Küllap on ta suures hädas
õige aja maha magas.
Nüüd on jõulud varsti käes,
mil taas jõuluvana näeb.
Lumeeidel meel on must
- pole tal veel luuletust.
Aidakem siis teda koos
suures luuletamishoos.
Küll siis tuleb lumi ka,
pole kaua oodata.
Keset lumist välja
seisab kuusepuu.
pilve tagant välja piilub
särav kuu.
Kohe jälle hakkab
päkapikkul töö.
Lumesadu lakkab,
käes on jõuluöö.
Kõik on vaikne keskööl
nii vaikne,
et kuulda on
vaid lumesadu.
Kogu maailm on millegi ootuses
mis see on
mulle pähe
ei mahu.
Ei taha ma jälle
seda sebimist,
ostuhullust
ja mõttetuid kinke.
Soovin vaid olla sinuga
kahekesi koos
hubases toas
vahetada pilke.
Kuid jõulud tulevad niikuinii,
nagu eelmisel
ka järgneval
aastal.
Manades näole võltsi naeratuse
võtan vastu
Teie poolt kingitud
saasta...
Üleeile käisin õues,
väike kutsu oli põues.
Tugev tuul ja lumesadu,
keegi ei käinud mööda radu.
Loodan, et see läheb üle,
äkki lund siis enam pole?
Lähen õue vaatama,
ainult ühe saapaga
Ilus lumi tuli maha,
enam vihma ma ei taha.
Sügis ajas tuju ära.
Tuul tegi akna taga kära.
Lumi valge,ilus,mõnus,
see sädelus mu ära võlus.
Lumi sajab puude peale,
ja varsti kelku õue veame!
Suusad ära määrime,
nüüd pikka liugu väärime.
Möödus hetk või hoopis kaks,
kui mul peal oli lumi paks!
Ruttu vaatasin kus on mu suusad,
Väga valusad olid mu puusad.
Oih! Kraavi olin sõitnud ma,
Ja suusad ära murdnud ka.
Lõpuks kohal oli ema,
suurt muret oli tundnud tema.
Kohale jõudis ka isa,
väike õde vankris tegi kisa.
Homme oli kõik juba korras,
ka onu oli jõudnud meile Norrast!
Siis kõik üksteise õlale toetasime,
lumesadu aknast vaatasime.
JA JÕULUVANA OOTASIME !
Lumesadu
Õues paks on lumesadu -
valgete kitsede karvakadu.
Ega kitsed lambad pole,
et rõõmustaksid külma üle.
Lumi külm, karv on soe
õnneks kitsed leidsid poe.
Peitsid sinna palja ihu
mõteldes – küll on lugu!