Kui karupoeg näeb talveund
ja akna taga sajab paksu lund,
kui lastel luuletused selged,
kõik maja katused on valged,
kui ahju pandud seapraad-
siis külla tuleb jõulutaat.
Jõuluvana, rikas mees,
tuli meile BMW's
Tuli tuppa istus maha,
küsis kes nüüd kinki tahab
Mina jooksin kohe sinna,
andsin luuletusel minna!
Lumi katab kogu maad,
varsti tuleb jõulutaat.
Luuletusi õpin ma,
et ta saaks neid kuulata.
Ja kui luuletused selged,
langevad siis lumehelbed.
Kohe kapist suusad võtan,
õue lumehange tõttan.
Sõuan ühes Muriga,
üldse pole kuri ta.
Küll on lahe suusatada,
lumepalli visata.
Õhtul tuppa jõuan ma,
ees mind ootab jõulutaat.
"Tubli oled olnud sa!"
Selle eest saad kingi ka.
on suusad on reed
kellel puudub luuletus veel
kellele sussi sisse tassitakse
pärast asi maha vassitakse
räägitakse päkapikk
öeldakse et siis jõuluvana
kuid minu kingituse kotis
võiks olla reis 2-le Pangokis.
Luuletusi mõtleme,
Sportlandi -
kinkekaardi järele
Disneylandi rongiga
Sportlandi praamiga
jõuluvana ees on seal
päkapikud teisel real
kinkekaarte me ei saa
sest luuletuses mõned vead..
Sada salmi jõuluvanast
oli peas mul praegu just,
jõuluvana kirjust kanast
teadsin mitut luuletust.
Pähklitest ja päkapikust,
jõulusokust imelikust,
kuusekese sirgumisest,
karu unest virgumisest.
Lugesin ma võrinaga,
laulsin nii, et põrin taga...
Aga äkki pea on tühi,
seistes jõuluvana ees.
Hüüan valjusti:"Häid Pühi!"
Ehk sest aitab, jõulumees?
Jõuluvana pai ja hea,
luuletust me küll ei tea.
Aga mul on ilus keha,
mina võin striptiisi teha
Tuuletus, luuletus, tulnud
unetus, lumetus jäänud
rahutus, mahutus, kurvastus läinud
vahutust, kahutust, näinud
Sulle lootus, ootus, igi
kootud loodud südame ligi
terede, perede, lastega
tasaste, vagaste aste´ga
Täitsa minu enda luuletus, just mõtlesin välja:
Sätendava lume sees
sammub punakuues mees,
seljas pungil kingikott,
peas on härmas mütsilott.
Eide kootud paksud kindad,
käsi soojendamas kindlalt.
Astub vana kindlat rada,
meel on rahul, süda vaba.
Juba piparkoogilõhna haistab
metsatuka tagant paistab,
taadi sihiks olnud tare,
aknal ootel lastepere.
Uks läeb suure hooga valla,
lapsed tormavad kõik välja
tervitama härmas vana,
Jõulutaat on külas täna!
Maha tuli kena lumi,
ammu möödas soe suvi.
Maja ees meil lumemees,
lund on täis kõik aiad, teed.
Saame lumesõda teha,
kuni jälle käes on eha.
Jõulukuuse tuppa toome,
jõulumeeleolu loome.
Toas on kena jõulupuu,
taevas täies säras kuu.
Taevas säravad ka tähed,
kingitusi veel mul vähe.
Varsti tuleb jõuluvana,
laua peal on praetud kana.
Õpin luuletusi pähe,
hääl mul laulmisest on kähe.
Päkapikud käivad juba,
ärevust nüüd täis on tuba.
Kohe tuleb jõulumees,
põhjapõdrad saani ees.
"Jõuluvana tuli nüüd",
lausus kooris laste hüüd.
Kingitused on tal rees,
ise istub saani sees.
Kingitusi saime palju,
aisakellahelin valju.
Kõigil on nüüd rõõmus meel,
lund ju sajab veel ja veel.
Jälle käes on jõuluöö,
lõppenud on koolitöö.
Varsti käes on aasta, uus,
sest, et käes detsembrikuu.
Jõulutähekilluke
kõrgel taevas kumab.
Päkapikk, see tilluke,
läbi lume sumab.
Kas sul ikka veel on tööd?
Täna mõtle muule!
Tule parem enne ööd
meile jõulupuule!
Sina avad naginal
kõiki ukselinke.
Tule, meie kuuse all
on ka sulle kinke.
Kui sa näitama ehk end
kuidagi ei harju,
poe siis peitu, kulla vend,
meie kuuse varju.
Meil on jõulupuhtad toad,
kõik on ootel, valmis,
puu on ehtes, laual road,
sõnad kindlalt salmis.
Kui sa kardad jõulumeest
või on hääl ehk kähe,
õpin ise sinu eest
luuletuse pähe.
Särab kuusk ja tuba
jõuluvana tuleb juba,
lastelt luuletusi kuulab
juba sellest rõkkab terve tuba.
Jõululaual aurav toit
verivorst ja pähklikott
Kuusel särab küüńlake
Käes on jälle jõuluke.
Jõuluvana juba tuleb
kuulge, kopsib uksele
lapsed kähku kuuse juurde
luuletusi lugema.
sada salmi jouluvanast oli peas mul praegu just jouluvana kirjust kanast teatsin mitut luuletust pahklitest ja pakapikkust joulu sokust imelikust kuusekese sirgumisest karu unest virgumisest lugesin ma varinaga laulsin nii et porin taga aga akki pea on tyhi seistes jouluvana ees huian valjusti haid pyhi ehk sest aidab joulumees.
Jõuluvanal suur habe,
naine on tal kobe.
Minu luuletus on tobe
see eest on jõuluvana tore.
Jõuluvana andis mulle paki,
sealt seest sain ma kassi.
Kass oli väike,
nagu päkapiku suvine päike.
jõuluvana jõuluvana,
sa ei ole üldse vana
kuigi habe pikk on sul,
oled ikka armas mul.
Ja kui külla tuled sa,
suure kingikotiga,
ühe luuletuse eest
annad kingi koti seest
Taas kätte jõudnud jõulud,
lastel pähe õpitud salmid, laulud.
Kõigil rõõmus meel,
sajab lund veel ja veel..
Päkapikudel käimas töö,
olgu päev või öö.
Nad piiluvad ja maiustusi tassivad,
päevast,päeva rassivad.
Taevast piilub kuldkollane kuu,
toas sädeleb ehteis kuusepuu.
Pannil vorstid särisevad,
õues puude härmand oksad värisevad.
Kõigil südames mõte hell ja hea,
seda jõuluvana ja päkapikud ei tea,
Keegi koputaski uksele,ukse taga jõulumees, enda habe ikka veel härma sees...
Luuletused loetud,
vorstid söödud, uued valmis praetud..
jõuluvanaga jutud aetud
minna ka teisi lapsi kaema,
jõuluvana tunneb ja näeb vaeva,
kuid talle meeldib see,
kui kõikjal käidud ootab teda kodutee...
Õues on meil ilus ilm,
akna taga piilub silm.
Päkapikk see luusib seal,
suure lume künka peal.
Jõuluvana kinke valmis seab,
minema nüüd laste juurde peab.
Lapsed juba ootavad,
kinke saada loodavad.
Äkki koputus on uksel,
süda rõõmust hüppab lapsel.
Luuletused hästi peas,
kingitused suures reas.
kuuse otsast kukkus käbi,
minu luuletus saigi läbi!
On särav küünal me hinges nüüd süüdatud,
on kingikotid kuuse all valmis-üüratud.
Kaardid saadetud ja luuletused peas,
salmid pikad ja riimid reas.
Lastekilkeid kostumas on tuppa,
jõuluvana , jõuluvana, tuleb juba.
Taamal, künkal on vilksamas punane müts,
ei tea kas on see Jüts või tõesti, hiline päkapiku unimüts?
Jõulud on rahulik ja rõõmude aeg,
positiivne energia laeng.
Vaadake silma ja tõdege siiralt,
kõige ilusamad inimesed on rõõmsalt!
Anna andeks jõuluvana
pole täitnud oma kohust
luuletus ei hakka pähe
ja väga häid on väga vähe.
Sulle on mul siin üks porter,
kingi meile suvekorter
siis sind ikka meeles pean
ja uuel aastal olen hea!
Minu päkapikk mind vaatab
mind uinuma saadab
kuna lõpuks tuleb jõulu vana
luuletuse eest tahab mulle kinki anda
ma talle loengi luuletuse hingest
mis maandab pinged
see luuletus toob jõulu rahu
puhastab minema valu
jõuluvana ees palun andeks kõik
palun andeks et koolis teist poissi lõin
tean et tegu oli vale
aga nüüd mängin ma malet
õpin mõtlema ilusatele asjadele
Jõuluõhtul
(See luuletus on pärit minu lapsepõlvest)
Jõuluvana tulekuks selged
sul on salmid.
Siis,kui lahti läheb uks,
on kõik ammu valmis-
õled pestud põrandal,
verivorstid laual,
sätendava kuuse all
ootad juba kaua.
Järsku kojas lõksub link-
ootad ärevana.
Köögis kukub ümber pink-
tuleb jõuluvana.
Tuppa astub toki toel,
vatihabe kaelas,
seda kohendab ja soeb,
ema muudkui naerab.
Nägu nagu ISAL lai,
ise õhkab pakast,
näib,et kasuka ta sai
selga meie lakast.
Pärib emalt"Lapsi on?"
"Eks seesama ole!"
"Poiss kui naaskel,
aga jonn?"
"Jonnijaid meil pole."
"Vapralt mõistad lugeda,
vildid teenid välja!"
Aga memm saab sugeda,
tuba täis on nalja.
Olin kaua ärevuses oodates jöulukuud.
Siis tuleb külla jöulumees.
Klnke palju koti sees.
Luuletused ammu peas
ootan millal tuleb ta.