Kui käes on talve algus,
siis napp on päevavalgus,
kui lundki veel ei ole,
on asi päris kole.
Kuid kindlasti on sinus,
noh, muidugi ka minus,
meis kõigis mingi selgus,
üks ikka korduv algus,
jah, see on jõuluvalgus.
Näe, linnas möll ja melu
ja vilgas rahaelu,
kroon krabiseb, sent kõlksub
ja coca-cola mulksub.
Kas kaikuv jõulumusa
peaks võtma talvetusa,
kas püha öö ja saanid
peaks tooma rõõmsad toonid?
Kui sa ei saakski kinki,
kui poleks jõulusinki,
ei kuuske, küünlasära,
ei läheks jõulud ära-
nad elavad ju sinus,
noh, muidugi ka minus.
See imeline selgus,
see ikka korduv algus
ju ongi jõuluvalgus.
Laapsed ootavad..
Kes tuleb?
Jõulu vana muidugi.
Kaasa toob ta suures kottis
palju, palju kingitusi.
Salmi tegin väikese,
sõnu on mul vähe.
Panin salmi päikese,
kuu ja taevatähe.
Lugemiseks kuuse all
salm on sobiv siiski.
Muidugi võiks olla tal,
oma väike viiski.
Laulaks teda kaasa siis
minu päkapikkki.
Talle meeldib lühem viis,
ta ei laula pikki.
juhaidii! laialt lund on langemas
külmas kõige kangemas
meie poole sõdab nii...
ütle kess no muidugi
põhjapõdrad rakendis
kingid kaunis pakendis
meie poole sõidab nii sa ju tead eks minagi
iga mamps ja iga paps ,
vanavanem, lapselaps
teab, et meie poole sõidab nii,
jõuluvana ,juhaidii!
" Hiline aeg vanalinnas "
Õhtu ajal, vanalinnas
inimene kõnnib sillal.
Ta vaatab vette üle silla
ning märkab, vesi on lilla!
Talle tundub imelik
ja väga veider see.
Kuni äkitselt üks sisalik
sibab üle vee.
Ta sammub vaikselt edasi
kuni kohtab kedagi.
See mees näib väga tuttav.
Muidugi, vana semu - Gustav!
Mees ei lausu sõnakestki
kõnnib ainult edasi.
Ka Gustav vaikib sedasi
ning ruttab mööda kiiresti
Mees jõuab ukse ette
ning astub lävelt sisse.
Ta mõtleb minna magama
unenägusid nägema.
Minu isa!
See luuletus on minu isast
kellest paremat pole olemas
Vöibolla ta vahest kaitseb mind liiast
aga ma pole temas midagi muutmas
Ta oskab olla hea issi
ja vahest liiga palju targutada
Ta teab millal öelda et minust ei tule missi
ilma et mind kurvastada.
Ta on ka majapidamises väga osav
ja kõik toidud on super head
Muidugi on tal õigus kaa selles osas,
et kui ma teda ei kuula teen ma jälle vea.
Mida vöiks veel tahat ühelt isalt
kes on lihtsalt üle kõige
Ta kestab meie vingumist, nii visalt
ta on ainuke kes suudab, see õige.
Kui peaksin olema sinu asemel
siis saadaksin end juba Narva
aga kuna sa oled nii heal tasemel
siis soovin sulle heas isedepäeva!
Enne selle saatmist tahaksin mainida , et kirjutasin selle oma väga hea sõbranna auks kes tunneb täpselt nii nagu siin öeldud on. Muidugi on see ka kõigi nende jaoks kes samuti nii tunnevad. :)
„Olla keegi...“
Jacqueline Maxine Jürgens
1.Päevast päeva üritan olla keegi,
keegi kelle sõber tahaks olla.
Kuid kunagi minust välja ei keegi teegi,
Kuid ehk kusagil on ka minu jaoks keegi võib-olla.
2.Tean , et kõik ei saagi olla kenad,
Väga targad ning üli kõhnad.
Miks pärast naeravad mu üle nemad?
Isegi kui minu juurest ei tule täna halvad lõhnad.
3. Miks hinnatakse inimesi välimuse järgi ,
mitte nende iseloomu ?
Miks tallutakse neile teele jäänud meie jälgi?
Miks alahinnatakse meie iseloomu?
4. Soovin minagi kõigest väest,
et kohtaksin mõnda poega või tütart.
Et saaksin võtta talt kinni käest,
ja et ta sõprus soojendaks mu külma südant.
Siis kui käes on jõuluõhtu,
lapsed lähvad ruttu tuttu.
Muidugi nad teavad kõik,et
hommikul neid ootab kingipakk.
Lumemees
Kes on see mees me maja ees,
kes istub paksu lume sees?
Ta ei karda tuisku, lund
ega maga talveund.
Meeldivad tal külmad ilmad,
suured nööbid on tal silmad.
Kogu aeg tal muie suul,
ninaks on tal porgand suur.
Kaelas tal on villane sall
ja kehaks muidugi lumepall.
See on ju meie lumemees,
kes muu see istuks lume sees.
Sa oled ilus ja muidugi sulle meeldib kui ma sinuga tööl kaasas käin, ma armastan sind muidugi ära hülga mind kunagi!