Igal aastal samal ajal
sisetung meid poodi ajab
kokku ostma ninni-nänni
igasugu padajanni.
Loeme kokku tutvusringi
igaüks peab saama kingi,
sest on jällegi kord käes
rõõmurohke jõuluaeg.

Kinkidest kuid tähtsam on
kui on koos kõik perekond
sugulased,sõbrad ka
jõulurõõmu jagamas.
Kuuse alla laome kingid
laua peale vorstid singid.
Jõulukuuse küünlasäras
ununevad mured ära.
OLEME KÕIK RÕÕMSAD PAID
KAHJUKS KORRA AASTAS VAID.

Miks küll jõulud veel ei tule?
Vaatan välja, näen lund.
Ära saatnud oleme suve,
imetlen, kuni saabub öötund...

Õues tuiskab ja valge on maa,
ma magan rahulikult.
Unistus see täitub ka,
jõule ma ootasin kannatamatult.

Ärkan hommikul hämaras,
õnnelik ja rõõmus.
Näen, et kuusk on säramas,
jõulutaati ootamas...

Kuigi kodukolle kaugel,
mõtteis sinna rändan taas.
Jõuluõhtul küünlavalgel,
mõtteis oleme kõik koos.

Rahulikke jõule1

PÄKAPIKUD OLEME,
PAKSUS METSAS ELAME,
JÕULUDEKS ON MEIL PALJU TÖÖD.

METSAS LOOMI TOIDAME,
LASTEL KINKE KANNAME,
SEE ON OLNUD MEIE TÖÖ.

JÕULUAEG ON KÄES !
JÕULUAEG ON KÄES !
JÕULUTÄHT ON ÕHTUL HILJA NÄHA.

SIIS,KUI LAPSED PUHKAVAD,
PÄKAPIKUD TÖÖTAVAD.

UNES LAPSED NÄEVAD MEID.
JÕULUAJAL AGA NII,
KÕIK ON HOOPIS TEISITI -
VÕITE ILMSI NÄHA MEID.

JÕULUAEG ON KÄES !
JÕULUAEG ON KÄES !
JÕULUTÄHT ON ÕHTUL HILJA NÄHA.

Jõuluvana päris vana,
tukkus saani sees,
põhapõdrad olid vagad
ei äratanud jõulumeest.

Päkapikud hoolega
püüdsid äratada jõuluvana,
kes vaid norskas, kes vaid ohkas
kuhu jääb küll jõulusära.

Peagi jõuti Rõngu külla,
et saaks minna lastelegi külla,
päkapikud usinasti ajasidki
jõuluvanal pea sassi,
jõulumees siis tõstis kära,
kas me olemegi päral.

Esimesena mindi polumooni,
et saaks asjad kiirelt loodi,
püüti kinni Risto Roos,
keda ootas ees kingi noos.

Ristol luuletused peas,
sai ta jõuludeks palju head.
Peagi kingid kõigil käes,
rõõmus meel ja kõlas naer,
jõulutaat siis asus teele,
lubas et peab ka järgmise
jõulud neid meeles.

Kulla kallis jõlulumees,
sa käid läbi mitmed teed,
lapsi kohtad miljoneid tervita sa kõiki neid,
ütle nendele,et me nende sõbrad oleme.

Midagi head tahaks ütleda sulle,
kui enesel olla on hea.
Head sõnad, aga ei tule meelde mulle,
mida teha tõesti ei tea.
Miks on nii, et kui vihased oleme
sõnu solvavaid rahena sajab.
Ja samas kui kalad me vaikime,
kui vähegi hellust on vaja.

nii pehme ja soe..
ta naeratab mulle oma kelmikate silmadega.
tahaks teda kaisutada,
kuid ta tõukab mu eemale..
tahab ise..
ise põrandal käputada ja tuba avastada.

nii pehme ja soe..
lõpuks jäi magama.
tahaks teda lõputult vaadata, kuid
uni saabub mullegi..

kummaline, et olen ema:-)
pole siiani veel harjunud selle nimetusega.
tunnen end endiselt, kuid
nüüd oleme kolmekesi..

ta sirutab käed minu poole,
tahab sülle, tal on mind vaja..
ta teeb mulle musi ja kalli
nii hästi kui oskab.

ka mina vajan teda.

Ma ju tean, mida tunnen, kui sind näen,
lillekimpu hoidmas käes.
Eksinud ma olen teelt,
siiski loodan, et näen sind veel.
Sa vihkad mind ja ma ei tea miks,
kuid loodan et andestad mulle.
Ühel päeval veel oleme koos,
selle suures kurvas loos.

Mardid me kõik oleme ,
kui ära end maskeerime .
Jookseme ja laulame ,
ning kommikolli mängime.

Küsimusi küsime ,
ja nägu pisut süsine .
Martide moodi ongi see ,
sest ära end maskeerime .

Kommikott on punnis meil ,
banaane , komme igalpool meil.
Head isu sooviks ma ,
kuid hakkama ma ei saa .

Õhtuks ära väsime ,
komme jagada käsime .
Lõpuks ära sööme need ,
järel ainult väike seen .

Kurbus jookseb me pisarates
õhtul kardame pimetust.
Kuuleme sahinat
mis hirmutab meid.
Tihti nuttad sina vist kaa
nagu minagi.
Ei salli me tülisid
liiga õrnad ja nõrgad oleme.
Nuttame päevast päeva
kahju et on tappmine olemas.
Kui sured siis
nuttan kurbusest.

palju õnne kallike
mu väike musirullike
me oleme saanud lähedamaks
sina üks aasta vanemaks

Isegi jumalad võitlesid ,
kes omas merd ja kes taevast .
Kõik heitlesid ,
et pääseda higist ja vaevast .
Kadunud põlvkonda hävitas sõda
ja valu mis määrati nooruse hingele .
Neid tappis enda verine oda
ja väärt kummardust kingiti kangele .
Võib olla mälestus hoiab neid meeles,
nende vaev ja raskused.
Nende nimed rändavad mitmes keeles,
nende intelligents ja oskused.
Nemad ongi meie alus,
meie kaitse ja minevik,
nendest rääkida minul on valus,
hirm vaadata, kui tume on tulevik.
Me olime võitlejad enese eest,
nüüd oleme sõjast taastujad
Mis tuleb, mis ootab meid ees ?
Kas saavad meist jälle need laastajad ?

Rahumaa sügishommik

Ühel vaiksel udu-unisel hommikul
leidsime rahu-rahuliku maailma.
Vaikus oli seal võrratult õrn,
hääletud udupiisad kukkusid.
Puud, oksad, lehed ja lambad,
kõik olid oma rahulikus vaikuses.

Paigal seisis liigne liikumine,
segadust ei olnud segatud,
rahutust ei olnud külvatud,
olemas ei olnud painavat pinget.

Paar sammu ette nägime,
uduloori sees peitust mängisime.
Tuul ootas kaugel oma aega,
päike ei tahtnud lõhkuda meie maailma.

Suur ja kiire päevatee oli kaugel,
ei puudutanud mind ega sind.

Oleme seal endiselt, kui silmad sulen,
oleme seal endiselt, kui unistada julgen.

Rahumaailmas on paigake praegugi,
kus kokku võime saada viivuks veel.

Taevast sajab laia lund,
lapsed jõulust näevad und.
Oh,millal tuleb jõuluaeg,
meil oodata,on raske aeg.
Kui kätte saame kingid me,
siis terve aasta tublid oleme

Tere kallis jõuluvana,
leitsid meie juurde tee
ootasime sind kaua kaua,
nüüd kõik rõõmsad oleme
kinkisid mulle läinud aastal hobuse ja raamatu,
juba loen ja sõidan ratsa ma ei ole saamatu
tahtsin öelda veelgi seda hea laps, et olnud ma,
küllap juba tead keda rõõmustada kingiga.

Sina ja mina,
mina ja sina.
Oleme sõbrad ja kõik.
Ei tekki kuskil meil lõik,
Sest oleme parimad sõbrad.

Oleme meie nagu kaksikud,
nagu Barbie nukkud.
Sest oleme parimad sõbrad,
Nagu kõik põdrad.

Ühel päeval ostan ma kleidi,
millel kaasas valge kloor.
Kohvikusse meie lähme,
vanemad meid ootavad.

See päev meile meelde jääb,
millal koos me oleme.
Kahekesi ikka koos,
kui me kahekesi loos.

kallis jõuluvana ma loen sulle luuletuse
ja annan sulle plaksu ja sina mulle kingi
siis oleme sõbrad eks

Olgu nimeks Mari või Jüri
oled loomult lõbus või kuri
Oleme nagu Tik ja Tak
või siis nagu super attack.

kohtusime siis kui sõprust polnud
oleme koos me kõikjal olnud
vahel tülitsemekoos vahest oleme mängu hoos
meie sõprust ei purustamiski
meie sõbrad oleme edasi.

Enne uinumist silmapiiri poole vaatan
ja ilusat und Sulle sosistades soovin,
miljon suudlust ma tahaks Sulle saata
ja loodan, et ikka veel minust hoolid.
Ära unusta, et oleme alati sama taeva all,
mis siis, et mind Sinuga ei ole.
Kuigi oled minust eemal –
tea, et kellegi teise jaoks minu südames iialgi kohta ei ole.

Meil on varsti kadripäev
See on väga tore päev!
Laulame neil palju laule
teeme neile üllatust,
pärast seda päeva
oleme me vaprad,
loeme me kommid kokku
ja siis lähme kooki sööma!

Anarhia

Ma olen anarhist,
mu koduks on kirst.
Need armid mu kehal,
tekitavad teis iha.
Ma ei mõista teid,
kuna te ei mõista mind.
Ma ei hakkagi teid mõistma,
kuna olen anarhist.

Anarhia - see on elustiil,
tavaühiskonnas on see piin.
Me tavaühiskonas ei eksisteeri,
Meil puudub lause:"Meil on piirid!"
Me oleme vabad,
kuid meil puudub võim.
Kuid seljataga kostab,
vaid laim ja sõim.

Elu on täis ootusi,
lootusi,
veidraid hetki,
teid,kui ka retki,
vahest tunneme,
et oleme murtud,
maha surutud,
kuid tulutult,
raiskame aega,
öeldes muredele,
head aega!