See hetk, mil saabub jõuluöö
on nagu imeline ootus,
siis hellad mõtted, soovid suus
ja täituma peaks iga soov.
JÕULUKINK
ELLEN NIIT
„VANA-VANAMEMM, MINA EI TEA,
MIDA SINA JÕULUDEKS TAHAD.”
„PARIM KINK ON, KUI LAPSED ON HEAD
JA KOGEMATA VAID PAHAD.”
„VANA-VANAMEMM, AGA VEEL?
MIDA MINA SIIS SINULE KINGIKS?”
„OLEKS HEA, KUI SA JÕULUDEKS JÕULULUND
MEILE TAEVA-LAOST VÄLJA TINGIKS.”
„VANA-VANAMEMM, AGA NÄE,
MUL ON RAHA KA, LÄHEKSIN OSTMA…”
„OSTA LOOTUST, ET JÕULUKELLADE HÄÄL
LAPSEPÕLVEST ME TUPPA JÄÄKS KOSTMA.”
Jälle need JÕULUD meid kiusavad,
ei tea kus kohast küll tulevad,
kuid siiski siia nad jõudnud on
ja paljudele rõõmu põhjustand.
On siginat-saginat täis kõik kohad,
ning rõõmsaid nägusid igalpool vohab,
nii suurtel, kui väikestel ootust täis hing,
ehk varsti näeb jõulumeest meiegi silm!!!
Poja akna peal peab vahti
kurvalt mõtleb, mis küll lahti?!
Päkapikke ta ei näe,
kuigi jõulukuu on ammu käes.
Kutsus issi, kustsus emme,
sõnas vaid, et kirja teeme,
otsis välja pliiatsi
jõuluvana ehk ta unustanud liiati.
Ja äkki ühel hommikul
kui poja lootusetult vaatas kummikut,
leidis auto, mida soovis,
tänas päkapikke, kes tast hoolis.
Käes on ilus jõuluaeg,
kõigi meeltes ootus
ja silmis särab lootus,
varsti käes on päev,
mil tuleb jõulumees
kingitused koti sees,
või ehk kuuse alla ritta,
ilmuvad need ikka!
Väljakul on Jõulupuu
Õhturahu. Mööda välja
lumeuitu kannab tuul. Astud õue. Õuest välja.
Väljakul on jõulupuu.
Puhas kargus. Mõtlik vaikus
pikkamisi muutub ööks.
Aastaraamat kesköö paiku
ennast sulle lahti lööb.
Lootust, jõudu, õnnevirvet
lubab särav jõulupuu.
Ehteks lume karrakirmet radadele paistab tuul.
Meil kõigil jõulukuuse ees
võiks ununeda mured, tööd,
et rõõm saaks täita südamed
sel imelisel jõuluööl.
Aasta läheb, teine tuleb
Ajavool on lõputu
Uus on iga koiduvalgus
Lootusrikast aasta algust!
Täituvad kõik unistused,
uue aasta ootuses,
et see tuleks vanast parem,
kõige kauni lootuses
Nõrkadele andku jõudu,
tarkadele mõttesõudu,
vaevlejaile pääsemislootust,
õnnetuile õnneootust,
õilistagu jõuluvalgus
aasta lõppu, uue algust.
Päkapikk ma ootan sind,
ootust täis on kogu hing,
aknalaual seisab king,
peagi aastal täis saab ring!
Iga peopesal võbelev valgus
enam endasse ära ei mahu,
iga küünal on algusele algus
-lootus ja rahu!
Kuu heidab hõbedasi varje
ja künlavalgus kuldset sära.
See jõuluõhtu imeline valgus...
aeg lootuste ja unistuste päralt!
Kõik on vaikne keskööl
nii vaikne,
et kuulda on
vaid lumesadu.
Kogu maailm on millegi ootuses
mis see on
mulle pähe
ei mahu.
Ei taha ma jälle
seda sebimist,
ostuhullust
ja mõttetuid kinke.
Soovin vaid olla sinuga
kahekesi koos
hubases toas
vahetada pilke.
Kuid jõulud tulevad niikuinii,
nagu eelmisel
ka järgneval
aastal.
Manades näole võltsi naeratuse
võtan vastu
Teie poolt kingitud
saasta...
Raputan end unest üles,
näpin klahve, katsun hiirt,
HansaRaama lahti teen.
Kõik on paigas, asi selge,
ülemuse pilk on helge.
Kasum täitis tema ootust.
Nüüd on meil ka preemia-lootust!?
lumehelbeid tasa langeb,
valgeks muutub maa,
pea on kõikjal paksud hanged,
saabund talv on taas.
lumi katab puid ja põõsaid,
väljas karge ilm,
lumes hullab lapsi rõõmsaid,
naerul suu ja silm.
lumesadu iga laps ju
väga igatseb,
jõuluootus muudab hardaks
kõigi südamed.
Jõuluöö tasa koputab uksele,
avaneb hing tema hellale kutsle.
Küünlaleegis on rahu ja igavik
helkleb me lootus, me tulevik...
Hõbehelmeid, härmalund,
taevast alla langeb,
tähesäral suusatee
lookleb üle hange.
Aknal laste silmad veel
vaatamast ei väsi,
lillejääga klaasi veel
ehib külma käsi.
Pilgus kõigil ootus, õnn,
ärev puna palgel,
jõuluingel tuleb ju
tasa tähevalgel.
Soojad mõtted küünlavalgel,
jõuluaeg on soove täis.
Ärev ootus lapse palgel,
kas ta tuleb või mul näib!
Tuuletus, luuletus, tulnud
unetus, lumetus jäänud
rahutus, mahutus, kurvastus läinud
vahutust, kahutust, näinud
Sulle lootus, ootus, igi
kootud loodud südame ligi
terede, perede, lastega
tasaste, vagaste aste´ga
ärkan hommikul - seitse on kell
tormituuled väljas keerlevad
kas tõesti on see pakane , hell -
kellega koos leht väljas veerleb.
Oh kus on see soe ja kuum suvi?
see ilus suvevaheaeg meil,
Kas talveootuses tunned huvi
kuidas aeg läheb edasi teil?
Ruttu riidesse nüüd panen,
kooli ju vaja minna,
kuigi mida varem seda parem,
aga kuna kooli jõuan veel sinna?
Varsti on talv meil käes,
mantel seljas ja lumi maas,
öösiti päkapikke näen.
Vaatan siia, vaatan sinna-
Aknast juba lörtsi näen
kus mu sall ja kindad?
külmunud juba mu käed.
Oh issand kas tõesti ongi nii,
et detsember tuleb
või see ongi siin?
veel mõni õhtu oma silmad sulen
ja lõpeb mu ootuste piin,
näen ohtralt igalpool lund
oh jõuluvana kus oled sa?
on tulnud jõulutund.
Või ma olen unustanud
olla tubli ja hea,
kas olen karistatud
või teinud vea?
Ootan kingitusi ja jõulupuud
sest aasta on möödas,
ja luule jälle suus
ning pärast seda
on juba aasta uus.
Hämaras – hämaras talveöös
mööda lumiseid radu
uitab üks mõte,
üks lootus,
üks usk …
et uus aasta oleks parem,
oleks otsimiste rikkam
ja leidmiste rõõmsam.
Et jätkuks tervist ja õnne!
Toimekas rutus
ja küünalde säras -
vana aasta
meilt läheb nii ära.
Algab uus -
täis mõtteid ja lootust,
rohkete rõõmude
ja õnne ootust.
Las ma kuusel küünlad süütan ise,
sina istu, puhka veidi, memm.
Ole mängult minu külaliseks, nii on jõuluõhtul hubasem
Kuuseokstel velkleb härmalõngu, seintel varja, leegi värelust...
Tuppa tungib piparkoogihõngu
aga hinge ootusärevust.
Pimeneb ja akna taga langeb
pehmeid lumeräitsmeid veel ja veel.tead sa, kes seal tasa lumehange hiiglasuuri vildijälgi teeb?...
jõulutaat teeb täna külaskäike, mudilased saavad kinke talt.
Mina pole ammu enam väike oma kingi leian kuuse alt...
Las ma pidulaua katan ise, kuuse alla, nii on hubasem.
Ole täna minu külaliseks, minu naerusilmne Jõulumemm.
Kuldse tõllaga kuldses rüüs
tuleb aegade prints üle mäe.
Annab südamevärinal tähises öös
uusaasta printsessile käe.
Hetkeks soovides seisatab aeg sel ööl
tardub jääkilluks kuu ja vari
kuni kell viimast korda sel aastal veel lööb
algab lootusi tulvil uus ..
Käes on detsembri kuu
tuppagi toodud jõulupuu
Päkapikud kinke toovad
ja heaks sul tuju loovad
Dedsembri kuu on rahu lootus
ja sul südames on jõuluootus
Jõülud on 1 kord aastas
ja lumigi enda alla matnud lehe saasta
Jõulude ajal on tuba soe
ja isa jõulusõnumit loeb
Ja varsti käibki uksel kop-kop
ei jõuluvanale öelda siis stop