Kell tasa tornist kesköötundi teatab,
mustmiljon tähte särama siis lööb.
Sa seisata-aeg korraks peata
ja tunne südames, et käes on jõuluöö.
Sa süüta oma käega kuusel küünlad
ning usu homsesse-kõik päevad õnne täis.
Hetk minevikust proovi kinni püüda,
mis sulle õnne tõi või kaunis näis.
Ja salasoovid sosista sa tuulde
ning otsi üles oma hoburaud,
üks suudlus kingi salaja sa suule
ja sule jõuluuneks oma silmalaud.
Põleb kuusk ja põleb tuba,
päkapikud vingu sees,
kuulge, kuulge tuleb juba
laste sõber pritsimees.
Kingitused haarab kaasa,
lippab kiirelt üle aasa.
Päkapikud silmad vees,
nutma jäävad suitsu sees.
Pritsimehel pole mahti,
kiire tööpäev läheb lahti.
Punakuue selga veab,
habemegi ette seab.
Jõuluvanaks muutub mees,
rõõmsad lapsed tema ees.
Lumi paitamas õrnalt palgel,
kaunis kuu peegeldumas lumel valgel.
Õrnus ja rõõm me südames taob,
kurjus ja tusk sel Jõulupäeval kaob;)
Lapsi on me peres palju,
kaugelt kostub jõululaule valju.
Need on meie pere päkapikud,
kel peas on mütsid punased kui puravikud.
Ootamas on nad tunde mitu juba,
kuhu jääb nüüd Jõuluvana ,tulla ju lubas?!
Varsti kostub korstnast kära,
Jõuluvana kõrvetas oma püksid ära!
Aga sellest polnud kära,
ema tõi sukanõela ja parandas püksid ära.
Siis sai Jõuluvana mahti,
tegi suure kingikoti lahti.
Laste näos siis rõõmu nähti,
küll siis luulekogu läks lahti.
Kõigil Jõulupäeval rõõmus meel,
ning Jõuluvana uutesse kodudesse taas on teel!;)
Jonkat - jonkat, jõulud teel on,
mina ootan pühi.
Aknalaual ikka veel on
suss mul siiski tühi.
Päkapikk, ma kardan seda,
päevad segi ajas.
Norskamas ma nägin teda
eile kaubamajas.
Käes on ilus jõuluaeg,
kõigi meeltes ootus
ja silmis särab lootus,
varsti käes on päev,
mil tuleb jõulumees
kingitused koti sees,
või ehk kuuse alla ritta,
ilmuvad need ikka!
Taevas on suur kuu,
akna all pikk puu.
Aisakellad helisevad
vorstid ahjus särisevad.
Istun toas ja loen siin päevi.
Mustad Jõulud küll on paha.
Kardan ,et ma lund ei näegi,
Jõuluvana ei tulla taha.
Kui tuleks lumi maha,
tuleks pühad rõõmuga.
Näe keegi tuleb ukse taha
Jõulumees! - suure kotiga!
Meretäis muresid maha nüüd jäägu,
ookean õnne teid oodaku ees!
Olgu neis päevades päikesepaistet,
olgu neis õnne ja armastust!
jõuludepäev, jõuludepäev
on laste rõõmus päev.
Jõuluvana on meil hea,
sina ole v2ga pai.
Juba jõuluvana ukse peal
Kuuse kiirelt valmis sea,
salmid ette loe sa.
Ongi toas meil kõigil hea
Tuhmjasse tuppa sind toodi,
väikene metsade veli.
Ladvas veel lindude heli,
õrnades oksades hooti
meenub veel orava hüppeid.
Tuhmjasse tuppa sind toodi.
Nüüd aga võrratut helki
pillud kuldnarmaste telki.
Sätendav tulestik loodi
hõbedast narmaste rüppe.
Võib aga olla- su elu
täitub me silmade särast,
ohverdad end meie pärast.
Meile oled vaid lelu
mõningaks ilusaks päevaks.
10 päeva, 10 ööd
Päkapikud teevad tööd.
Tassivad nad komme majja,
Samal ajal söövad saia.
Jõuluvana nende boss,
Tema taga tuleb toss.
Päkapikud naljaga,
Jooksevad nüüd harjaga.
Sellised on jõulud neil,
Ning soovivad: „Häid jõule Teil!”
Kui käes on talve algus,
siis napp on päevavalgus,
kui lundki veel ei ole,
on asi päris kole.
Kuid kindlasti on sinus,
noh, muidugi ka minus,
meis kõigis mingi selgus,
üks ikka korduv algus,
jah, see on jõuluvalgus.
Näe, linnas möll ja melu
ja vilgas rahaelu,
kroon krabiseb, sent kõlksub
ja coca-cola mulksub.
Kas kaikuv jõulumusa
peaks võtma talvetusa,
kas püha öö ja saanid
peaks tooma rõõmsad toonid?
Kui sa ei saakski kinki,
kui poleks jõulusinki,
ei kuuske, küünlasära,
ei läheks jõulud ära-
nad elavad ju sinus,
noh, muidugi ka minus.
See imeline selgus,
see ikka korduv algus
ju ongi jõuluvalgus.
Elus võib olla nii,
mõeldud üht kuid öeldud teist!
Kui ükskord saabub kriis,
mis siis võib saada meist?
Vaid kindel meel
raskel hetkel kaitseb Sind!
On koos meil hea sel teel,
kallis sõber usu mind...
Mõnel sünnipäev võib olla,
jõuluajal või kuidagi nii.
Kas toob see saajale siis õnne?
Või hoopis nukraks muutub meel?
Ei jõululaps pea kartma talve,
jõuluvana või kuusest malakat.
Pigem hoidku tervist karget,
ei enam kehti habemed ja parukad!
Üks päkapikk jõulumaal pakke luges
ning ühte pakki siis sisse puges.
Ei saanud ta sealt enam välja
ja see tegi talle nalja.
Päev möödus ning jõulutaat teele asus,
sest laste juurde tal minna tasus.
Kuid päkapikk proovis ja proovis,
sest pakist välja saada ta soovis.
Ja lõpuks me päkapikk oligi väljas,
suute kingikoti seljas.
hirm on põues,
võõrad õues.
kahtlased reed.
jõulumees.
keegi magada ei lase.
jõulud pole üldse tase.
jõuluvana vist tahab tappa,
päkapikud saadab sappa,
jälgivad mind päeval - ööl
vahel isegi ka tööl.
Lumi sajab mitu päeva,
päkapikud näevad vaeva.
Aiateed kõik pühivad,
puhtaks enne pühi nad,
et ei tuleks jõulutaadil
lumes käia põvist saadik.
Eks võta oma labidas
ning päkapikke abista!
Ja ole hästi viks,
eks arva ära miks!
Petlemm on okupeeritud,
laut reserveeritud.
Maarja ja Joosep evakueeritud,
lambad konfiskeeritud,
jõululaps natsionaliseeritud.
Lõpuks sai Moskvasse telegrafeeritud,
et jõulud on likvideeritud,
nii et mis muud kui rahulikke puhkepäevi :)
Õrnvaikne lumelend ja aknais valgus,
õrnvaikne valgus, küünlad säravad
käes aasta lõpp ja uue aasta algus,
taas avab uue päeva väravad.
Kuskil kaugel paistab kuma,
Aisakella tasa hääl.
Läbi lume vaikselt suman,
Keegi askeldab vist sääl.
Kuulen päkapiku juttu,
Põhjapõdra kabja häält.
Liigun kuma poole ruttu,
Järsku leian ennast säält.
Oh mis ime, mida näen,
Põhjapoolus silme ees.
Ühtäkki justkui imeväel,
Ees mul seisab jõulumees.
Kutsub kaasa, istub saani,
Sõnab “ aeg on minna mul”.
Habe uhke, mantel maani,
Põhjapõdrad minekul.
Kõik on süvenenud töösse,
Kingikotte saanis kolm.
Järsku kadunud nad öösse,
Maha langeb tähetolm.
Äkki ärkan, see vaid uni,
Kätte jõudnud jõulupäev.
Väljas külm ja kaunis lumi,
Kuuse all siis kinke näen.
Leian kirja, see on mulle
Loen “meeles mul sa väike veli”
Naeratan ja vaatan tulle,
Kõrvus aisakella heli.
Palju soojust ja õnne te kodule,
palju päikest te tublile perele,
palju rõõmu ja virkust te silmile,
palju toredaid päevi uude aastasse!
olid tormid
olid tuisud
karu ostis uued uisud
uisutas päeva kaks
vaatas peeglist
ikka veel paks
Lõunamaale lendas kana
lehmal algas talveuni
jõuluõhtul jõuluvana
ise lunis kingitusi
vastlapäeval mardisandid
tegid kõigile aprilli
pealinnas elevandid
lobisesid londid villi
Kullakallis päkapikk,
mul on sulle palve,
võiksid külastada mind
mitte ainult talvel.
Kevadelgi iga päev
tahaks kommi süüa,
suvel jäätist võiksid
sussi sisse tuua.
Tulid talv tulid tuisud,
jänes ostis uued uisud.
Sõitis päeva sõitis kaks,
vaatas peeglist ikka paks
Tänane päev on kummaline,
juba hommikul ärgates sumedat valgust aknast paistis,
päeval päike meid tervitamas käis
ja õhtuhämaruses käik kalmistule ja kikiku hinge nii hellaks tegi, et see puruneda võib.
Ahi on köetud ja toas on soe,
lõhnab verivorsti ja kuuse järgi.
Laud on kaetud ja kõik on koos,
nii on jõulud me pere loos.
Siis jõulutaadi külaskäik kõik pahupidi lõi, oh seda sära, mis silmisse tõi, kui kingikoti ta lahti lõi.
Nüüd lõpetama pean ma loo,
et natuke, veel olla koos.