Metsa süles tuul ei tuiska
helbeid vaikselt alla puistab
kuused saavad valged kuued,
kännud pähe mütsid uued..,

Noksisin siit ja näksisin sealt,
ära sõin rosinad saiade pealt.
Peaks ju olema jõulurahu,
aga miks see Miisule pähe ei mahu!

Tuleb vist loota Pikkpäka peale,
kes toob maiusi lapsele heale.
Ronin siis vaikselt ma jõulusussi
ja mängin Miisule vingerpussi!

JÕULUMEHE VALGE HABE KASVAS SUVEL MAANI,
NÜÜD ON HABEMEGA HÄDA SE EI MAHU SAANI,
KÄIES TAKERTUVAD JALAD
KÜÜNLA PAISTEL HAKKAB PALAV.
ISUB TOOLIL IKKA PAHA,
HABE NAGU VAIP JÄÄB MAHA.
ÄKKI TULI MÕTTE PÄHE.
KUI NÜÜD JUUKSURISSE LÄHEKS,
HABEME SEAL AJAKS MAHA:
JAH SEE MÕTEPOLE PAHA.
LÄKS JA LÕIKAS,
KUID OH IMET,
ENAMJÕULUMEHE NIME,
TAL EI SOBI KANDA

MAIKEN PÄRNIK

Pahandusi tegin vähe,
kukkudes ei tönninud,
pika saligi sain pähe,
sugugi ei jonninud.

Siiski hakkan pabistama,
kurku tekib kibe klimp,
sest et näen; Sul Jõuluvana,
ikka vööl on vitsakimp!

uuel aastal ma ei purjuta
uuel aastal meest ei harjuta
uuel aastal rügan teha tööd
uuel aastal kodus veedan ööd
uuel aastal lapsi ei kurjusta
uuel aastal naist ei kurjusta

ja kui sellest ikka veel on vähe
õpin selle salmi jöuludeks pähe:)

Jõuluvana öötöö

Kuldne kuu on akna taga.
jõuluvana veel ei maga-
ei saa sängi pugeda,
vaja kirju lugeda.

Enne tuttu ta ei lähe,
kui saab laste nimed pähe.
Sellepärast ongi tal
pea ja habe helehall.


Nimed peas,võib meile külla
jõuluvana kindlalt tulla-
hüüab kas või pimesi
meie kõigi nimesid.

Sajab lumi
Sajab lumi
sest et talv
meil külla tuli
Mütsid pähe
sallid kaela
meil ei ole
rohkem aega.

Akna all ja ukse ees
seisab kaval lumemees.
Mõtleb nalja teha vähe,
pistab porkna püsti pähe.
Porgand peas on üsna äge.
Terav, punane ja vägev.
Küsimus on ainult üks: kuhu panna karvamüts?

Kõik on vaikne keskööl
nii vaikne,
et kuulda on
vaid lumesadu.

Kogu maailm on millegi ootuses
mis see on
mulle pähe
ei mahu.

Ei taha ma jälle
seda sebimist,
ostuhullust
ja mõttetuid kinke.

Soovin vaid olla sinuga
kahekesi koos
hubases toas
vahetada pilke.

Kuid jõulud tulevad niikuinii,
nagu eelmisel
ka järgneval
aastal.

Manades näole võltsi naeratuse
võtan vastu
Teie poolt kingitud
saasta...

Kuused saavad valged kuued,
kännud pähe mütsid uued,
väiksed põõsad talveunes
üleni on paksus lumes.

Kuid mis sagin metsa all?
Jõulud on ju lähedal.
Tuleb kaugelt jõuluvana
sõpradele jutustama,
et ta laste juurde läheb
ja et abi vajab vähe.

Laanerahvas rõõmuga
teda nõus on aitama.
Jõuluvana habet paitab:
"Kes mul koti selga aitab?"
Jänes sikutab ja tirib:
"Küll on raske!"
"Jäta virin!"
riidleb karumõmm.
Hoplaadi!
Kott on seljas jõulutaadil.
Võtab kepi, astub teele...
"Sõbrad, hüvasti, aidaa!
Pärast tulen rõõmsal meelel
tantsu lööma teiega!"

Jõuluvana - jube pätt,
mütsiks peas on ema rätt.
Habemeks on sauna nuust,
tuttav hääl tal tuleb suust.
Sellest veel siis ikka vähe,
ajab mulle kärbseid pähe.
Et ta olla kaugelt tulnud,
väsinud ja läbi külmund.
Täitsa lõpp on aga see,
siis kui tuleb jõulumees,
igal aastal ühte moodi,
isa just on läinud poodi

Uueks aastaks soovin sulle
poisse nagu põllupulle.
Tulgu need sul uksest,aknast,
maja tagant,ülalt lakast.
Aga ühte meeles pea-
õigel päitsed pähe sea!

Kõige targem loom on karu,
mõistus lõikab nagu puss -
kui näeb juurikat või madu,
taipab kohe kumb on uss.

Karu on ka väga ilus,
ta on sametkarvane,
riideid tal ei ole vaja,
milleks ilu varjata.

Jõudu on tal roppu moodi
vahel tehes vigurit,
karu tõstab õhku kivi,
hoiab mitu minutit.

Karu on ka väga osav,
kõiki töid teeb hästi,
kord kui uinub siis ei ärka,
tee või pähe süsti.

Sõbrad, tunnistage ausalt,
Mesikäpp on metsa sool.
Kui ei oleks otte ilmas,
nutaks rahvas igal pool.

Ju paistab vastu eha põhjavalgus;
kuu tõuseb hõbehelgil ülesse,
kesk taevast udu õrnus, Linnutee,
ja tähed ilmuvad... ja ööl on algus.

Puud seisavad kui valged kujud salgus,
pärg pandud pähe iga põõsale.
Õhk selge, ilm nii armas, vagune,
et unub talve karedus ja kalgus.

Ja iga kulukõrs, mis haljas lehtes
ei suutnud suvel aasalt õitseda,
vaid kõigist nägemata närtsis seal,

nüüd härmas, nagu hõbedases ehtes
autähtedega kaetud otsata...
Kuukiired mängivad ta kuue peal.

Isa koduõlut joob,
ütles, metsast kuuse toob.
Võttis kannu, võttis kaks,
jutt see muutus valjemaks.
Kohe metsast kuuse toon,
enne kannu õlut joon.
Nii ta jõi ja ajas juttu,
aeg see lendas väga ruttu.
Õhtu juba kätte jõudis,
isa aina õlut nõudis.
Siis ta lausus, oh sa ime,
väljas juba üsna pime.
Õlu hakkas täitsa pähe,
ei ma täna metsa lähe.
Homme metsast kuuse toon,
enne kannu õlut joon.

Maha tuli kena lumi,
ammu möödas soe suvi.
Maja ees meil lumemees,
lund on täis kõik aiad, teed.

Saame lumesõda teha,
kuni jälle käes on eha.
Jõulukuuse tuppa toome,
jõulumeeleolu loome.

Toas on kena jõulupuu,
taevas täies säras kuu.
Taevas säravad ka tähed,
kingitusi veel mul vähe.

Varsti tuleb jõuluvana,
laua peal on praetud kana.
Õpin luuletusi pähe,
hääl mul laulmisest on kähe.

Päkapikud käivad juba,
ärevust nüüd täis on tuba.
Kohe tuleb jõulumees,
põhjapõdrad saani ees.

"Jõuluvana tuli nüüd",
lausus kooris laste hüüd.
Kingitused on tal rees,
ise istub saani sees.

Kingitusi saime palju,
aisakellahelin valju.
Kõigil on nüüd rõõmus meel,
lund ju sajab veel ja veel.

Jälle käes on jõuluöö,
lõppenud on koolitöö.
Varsti käes on aasta, uus,
sest, et käes detsembrikuu.

Nüüd päkapikk asub teele.
Tal seljas on pisike märss.
Ja plaanis on jätta tal meelde
sinu väikene jõuluvärss.

Tal plaanis on õppida ära
see laul, mida sina tead,
näha korraks su silmade sära,
kuulda, kas sa ka viisi pead.
Päkapikk ei pea kimekirja
neist, kes teinud on mõned vead.
Päkapikk paneb nime kirja
neil, kes tahaksid olla head.

Sinu nime ta torkab märssi,
sinu laulu ta jätab pähe
ning ta aitab sul öelda su värssi,
kui see äkki sul muidu ei lähe.
Niisiis päkapikk asub teele,
õlal pisike naljakas märss.
Sina tuleta ruttu meelde,
oma jõuluks õpitud värss.

Jõulutähekilluke
kõrgel taevas kumab.
Päkapikk, see tilluke,
läbi lume sumab.
Kas sul ikka veel on tööd?
Täna mõtle muule!
Tule parem enne ööd
meile jõulupuule!
Sina avad naginal
kõiki ukselinke.
Tule, meie kuuse all
on ka sulle kinke.
Kui sa näitama ehk end
kuidagi ei harju,
poe siis peitu, kulla vend,
meie kuuse varju.
Meil on jõulupuhtad toad,
kõik on ootel, valmis,
puu on ehtes, laual road,
sõnad kindlalt salmis.
Kui sa kardad jõulumeest
või on hääl ehk kähe,
õpin ise sinu eest
luuletuse pähe.

Hiire-Intsu jõulumõtted
Anneli Mägi

Nokkisin siit ja näksisin sealt,
ära sõin rosinad saiade pealt.
Peaks ju olema jõulurahu,
aga miks see Miisule pähe ei mahu!

Tuleb vist loota Pikkpäka peale,
kes toob maiusi lapsele heale.
Ronin siis vaikselt ma jõulusussi
ja mängin Miisule vingerpussi!

Taas kätte jõudnud jõulud,
lastel pähe õpitud salmid, laulud.
Kõigil rõõmus meel,
sajab lund veel ja veel..
Päkapikudel käimas töö,
olgu päev või öö.
Nad piiluvad ja maiustusi tassivad,
päevast,päeva rassivad.
Taevast piilub kuldkollane kuu,
toas sädeleb ehteis kuusepuu.
Pannil vorstid särisevad,
õues puude härmand oksad värisevad.
Kõigil südames mõte hell ja hea,
seda jõuluvana ja päkapikud ei tea,
Keegi koputaski uksele,ukse taga jõulumees, enda habe ikka veel härma sees...
Luuletused loetud,
vorstid söödud, uued valmis praetud..
jõuluvanaga jutud aetud
minna ka teisi lapsi kaema,
jõuluvana tunneb ja näeb vaeva,
kuid talle meeldib see,
kui kõikjal käidud ootab teda kodutee...

Silmadesse rõõm ja sära,
südamesse armastus.
Kõrvadesse naerukaja,
pähe väike vallatus!

"Jõuluvanale"

Piparkooke krõbistades
pähe tuli mulle,
väikse jõulusalmikese võiksin teha Sulle.

Panen sinna karge lume,
suure jõulupuu,
lisan punapõskse jume
kuldse näärikuu.

Jõuluvana kobistades
tuleb ukse taha,
oma pungil kingikoti
viskab kohe maha.

Valmista siis Sina talle
ilus jõulusalm,
pane sinna mida tahad,
pane päike, pane palm.

Ometigi ilusaimaks
jääb meil jõulusära,
särisevad vorstikesed,
rõõmust rõkkav kära!

Anna andeks jõuluvana
pole täitnud oma kohust
luuletus ei hakka pähe
ja väga häid on väga vähe.

Sulle on mul siin üks porter,
kingi meile suvekorter
siis sind ikka meeles pean
ja uuel aastal olen hea!

Jõuluvana tore mees,
habe juba juunist ees,
juukseid temal enam pole,
aga see ei ole kole,
paneb jälle pähe mütsi,
jalga tõmbab uued püksid,

Tuleb jälle varsti külla,
jõuab ka väiksemasse valda,
sest oodatud on igal pool,
kus rahvas kuuse tuppa toob.

Miski pole nii kui varem,
tahaks olla palju parem.
Oma ema aidata,
salmid pähe õppida.

Selline on jõulutunne,
enne veel kui kõik jääb unne.
Mõtlen oma jõulusoovi,
et saaks rohkem piparkooki.