Kord eesel tellis jõulupuu
ja kutsus külla mära.
Siis sisse lendas kakaduu
ja puhus küünlad ära.
Kui jälle säras jõulupuu
siis tehti palju kära.
Välja aeti kakaduu
ja kuusk see söödi ära!
Hulkur tuul
Hulkur tuul tallas viljapäid...
..pillutas lainete valgeid harju..
..lennutas lehti.
Pilvi puhus kui purjelaevu..
..puges siis ühte sammaldunud kaevu..
..vänsutas veesammast siis seal..
..kuni oli elektri liinide peal..
..kraksutades pillutas pingul traadi keeli..
..küttes üles inimeste meeli..
..mütates nõnda lahkus siis teadmata suunas. saabus tuule vaikus..
Päev sulges oma silmad..
..selges taevas nüüd paistmas vaid kuu..
..valgustades iga põõsast ja puud.
Pakasepoiss pisike
pehme pallise palega poisike
põimis pärja pähe pärnale
puistas puudele puudrit peale
pühkis pudedad pühkmed platsile
puhus põsed pisut punni
pani pea padjale puhkama.
Sügisene tuul silitas su juukseid,
kui septembri ööl kord lahkusid.
Sa ei ütelnud isegi head-aega...
Piisad langesid alla.
Kõik jäi tasa.
Kas oli see minu pisar või allalangev piisk mis mu põsele langes?
Soovin sul head eluteed.
Leia oma rada,oma tee.
Tuul hõljus ballikleidis üle majade.
Ma värisesin tükk aega veel jopes,
ja mõtlesin veel sinuga veedetud soojadele suvedele.
Tuul kustutas leegi mu südames.
Tuul puhus mälestused liivarannalt.
Nii murduski süda keset septembri külma ööd...
Eesli jõulupuu
Kord eesel tellis jõulupuu
ja kutsus külla mära.
Siis sisse lendas kakaduu
ja puhus küünlad ära.
Ja puhus küünlad ära
See kakaduu see kakaduu
see puhus küünlad ära.
See kakaduu see kakaduu
see puhus küünlad ära.
Kui jälle säras jõulupuu
siis tehti palju kära.
Ja välja aeti kakaduu
ja kuusk see söödi ära.
Ja kuusk see söödi ära.
See kuusk see kuusk
See jõulukuusk.
See lihtsalt söödi ära.
See kuusk see kuusk
see jõulukuusk.
See lihtsalt söödi ära.
Hommikul meenutasin oma unenägu,
seda ilusat ja ulmelist lugu:
kus tiiger läbi sinise tule hüppas
ja Päike maakera lükkas,
kus tank oli kõrgemal kui tornitipp
ja mulla all lumes lehvis lipp,
kus tuul puhus sisse kõrvust
ja sosistas ülekuumenenud ajule õrnust,
kus ainult üks huul tegi musi, päriselt,
ja ekskavaator mängis, et külmast väriseb,
kus jää-äärelt algas suvi
ja armastus tundis ilust huvi.
Siis aknast välja vaatasin kui tõusin voodist,
väljas kõik oli täpselt mu unenäo moodi.
Eesli jõulupuu
Kord eesel tellis jõulupuu
ja kutsus külla mära.
Siis sisse lendas kakaduu
ja puhus küünlad ära.
Kui jälle säras jõulupuu
siis tehti palju kära.
Ja välja aeti kakaduu
ja kuusk see söödi ära.
on ära õitsend kaunid õunapuud,
kaugel sügavas hinge põhjas tundmatuses,
ning puhus hinges jäine tuul.
Kaugelt nägid eemal sa mind puude all üksi istumas
mu ümber puhus jäine külm tuul,
siis olin ma nii õnnetu ja kurb,
sest käisin üksinda valel teel,
ma tean ei süüdista ma sind,
ning andestada võime kord veel.
Ma ei saa ilma sinuta ei suuda,
näen üks kõik kuhu läen,
leian sind taas varjuna eemal.
Kord tuleb päev mil mõistame,
et ära on õitsenud õunapuud,
taas kevadel õide puhkevad,
õnnetu eest ma tean ei saa ju varjuda.
Andestada võib mu mu arm kord veel,
kord tuleb päev mil mõistad,
kui ma sind kinni ei suuda hoida,
olen üksi jäänud õunapuudega,
mis tol päeval meile õitsesid.