sulgub uks
ja selle kaja värisema paneb maja
päkapikul sõit on sees
külla tuli jõulumees hilja
gnoomid vaidlevad veel ruttu
laulab kumb või muidu juttu
teeb kui teine tõmbab uttu
haldjat
heidutab see kära
tema tahaks minna ära
metsa kus ei ole paha
ja kus keegi hambaraha
padjalt otsima ei tule
ega jõuga silmi sule
nagu näiteks mantlis mees
lusikaga kohe teeb
tahad metsa? kohe saab!
kuuseni vaid meeter maad
küünlaleekideni ka
põleb kuusk ja põleb tuba
küsin jõuluvanalt luba
kas võin äkki minna
siia-sinna joostes linna
vatti mida panna ninna
salmi lugemiseks vaja
pole leida terves majas
milleks vatt, siin alles lebas
paarikene sigarebast!
tule aga siia, poju!
saame kõhu täis ja koju
Jõuluvana külas käis,
ise oli maani täis.
Mantlihõlmad olid valla,
ütles ruttu viina kalla.
Siis ta küsisi minult salmi,
lugesin Krelovi valmi.
Näärivana punanina
hüppas üle laualina,
näärivana värises
laualina kärises,
Saada ruttu kink,mu näärivana.
Kuskil kaugel paistab kuma,
Aisakella tasa hääl.
Läbi lume vaikselt suman,
Keegi askeldab vist sääl.
Kuulen päkapiku juttu,
Põhjapõdra kabja häält.
Liigun kuma poole ruttu,
Järsku leian ennast säält.
Oh mis ime, mida näen,
Põhjapoolus silme ees.
Ühtäkki justkui imeväel,
Ees mul seisab jõulumees.
Kutsub kaasa, istub saani,
Sõnab “ aeg on minna mul”.
Habe uhke, mantel maani,
Põhjapõdrad minekul.
Kõik on süvenenud töösse,
Kingikotte saanis kolm.
Järsku kadunud nad öösse,
Maha langeb tähetolm.
Äkki ärkan, see vaid uni,
Kätte jõudnud jõulupäev.
Väljas külm ja kaunis lumi,
Kuuse all siis kinke näen.
Leian kirja, see on mulle
Loen “meeles mul sa väike veli”
Naeratan ja vaatan tulle,
Kõrvus aisakella heli.
Jänku tahtis nalja teha
metsas mängida jõulumeest,
õmbles mütsi, kuid oh häda
teine kõrv jäi välja seest.
Ruttu leidis hüva nõu ta
õmbles teise mütsi veel.
Kas on keegi enne näinud
kahe mütsiga jõulumeest?
Jõulutaat on uksetaga,
minul kodus jube laga.
Suurest hirmust ukse sulgen,
tunnistan-vaid seda julgen.
Jooksen kuuse oksa alla.
Jõulu kingid pilla-palla.
Järsku kuulen õudne krobin,
APPI! Taat see korstnast ronib.
Ruttu tuli alla teha,
Kus on puud ja kus on reha?
Ent siis meel on järsku kurb,
Sellel kuul mul raha pold.
Naaber tahtis jõulukinki,
naine karjus osta sinki.
Ostmata jäid ahjupuud,
polegi nüüd teha muud.
Kuuse alt siis rooman välja,
Kõrist alla kallan kalja.
Ent mis selgub kohe varsti.
Jõulumees ei toonud vorsti,
kingikoti ka tal pole
Küll on kole, OI kui kole!!
Vaatan jõulutaat on paks
meenub kohe KANAL 2
Reporter, Uudised ja jutt
Jõultaat on vana pätt.
Suurest hirmust haaran kalja
Jõulutaadil pole nalja.
Jookseb eest ja karjub appi,
lubab ka et annab pappi.
Ütleb kuule armas mees,
lase minna, ära liiga tee!
Siis ma mõtlen ah las läeb
jõuluaeg ju siiski käes!
ärkan hommikul - seitse on kell
tormituuled väljas keerlevad
kas tõesti on see pakane , hell -
kellega koos leht väljas veerleb.
Oh kus on see soe ja kuum suvi?
see ilus suvevaheaeg meil,
Kas talveootuses tunned huvi
kuidas aeg läheb edasi teil?
Ruttu riidesse nüüd panen,
kooli ju vaja minna,
kuigi mida varem seda parem,
aga kuna kooli jõuan veel sinna?
Varsti on talv meil käes,
mantel seljas ja lumi maas,
öösiti päkapikke näen.
Vaatan siia, vaatan sinna-
Aknast juba lörtsi näen
kus mu sall ja kindad?
külmunud juba mu käed.
Oh issand kas tõesti ongi nii,
et detsember tuleb
või see ongi siin?
veel mõni õhtu oma silmad sulen
ja lõpeb mu ootuste piin,
näen ohtralt igalpool lund
oh jõuluvana kus oled sa?
on tulnud jõulutund.
Või ma olen unustanud
olla tubli ja hea,
kas olen karistatud
või teinud vea?
Ootan kingitusi ja jõulupuud
sest aasta on möödas,
ja luule jälle suus
ning pärast seda
on juba aasta uus.
Jänkul polnud jõulupuud.
Jänku palus: Väike kuusk
kasva mulle jõulupuuks.
Ruttu, ruttu kasvas kuusk.
Jänku saigi jõulupuu.
Aga ehteid polnud puul.
Jänku palus: Kallis kuu,
ole palliks jõulupuul.
Kuuselatva hüppas kuu,
jänkul nägus jõulupuu.
Jõulukuu
Aasta pimmemb kuu om jõulukuu,
aasta kõgõ tähtsamb puu om kkuusõpuu,
tä tuvvas mõtsast lossi,tarrõ,liina,
tä all küll süvväs,lauldas,võetas viina.
Tä ossõ pääle pandas karda,kulda
ja ilma küünaldetä toimõ küll es tulda.
Meil jõulupuu tuub hinge rõõmu,rahu,
ei kurbtust,murõt sinnä mahu.
Pia terve kuu nüüd joostas müüdä puute.
Kas tii ka meile kingitusi tuutõ?
Mis om tuu hää ja illos,midä osta,
tuu pääle alati ei mõistaki sa kosta.
Kõik poodi särasse ja sädelesse vasta,
sul rahul raasugi ei olla lasta.
Ja omgi hää: keset valgust,inemiste ruttu
sa nigu loet jõulumuinasjuttu.
Ku lummõ kah viil taivast alla satas
ja kuu naar üleväl ku kuldne ratas,
siss näet,et kuri,illos inemistemaa
viil armsambas sul jõuluaigu saa.
Advendiküünäl panõ akna pääle
ja mõtle elon sullõ antu hääle.
Las edesi lätt nii,kuis piäp ja lätt
uus aasta lehvitäs jo umma salaperäst kätt.
( Müller )
Jõuluvana tule ruttu,
räägin sulle ühe jutu.
Ära kadund on mul uni,
sest millised on jõulud, kui puudub lumi.
Lapimaal on seda rohkem, kui küllalt,
äkki tooksid kaasa, palun siiralt.
Lumememmed tahavad loomist,
käpikud ja sallid koomist.
Isa koduõlut joob,
ütles, metsast kuuse toob.
Võttis kannu, võttis kaks,
jutt see muutus valjemaks.
Kohe metsast kuuse toon,
enne kannu õlut joon.
Nii ta jõi ja ajas juttu,
aeg see lendas väga ruttu.
Õhtu juba kätte jõudis,
isa aina õlut nõudis.
Siis ta lausus, oh sa ime,
väljas juba üsna pime.
Õlu hakkas täitsa pähe,
ei ma täna metsa lähe.
Homme metsast kuuse toon,
enne kannu õlut joon.
Vana aasta kiire tund
ärgu toogu sulle und,
vana-aasta kaob ruttu
mälestuste uttu.
Raketi valgus,
ole uue aasta algus!
Nüüd päkapikk asub teele.
Tal seljas on pisike märss.
Ja plaanis on jätta tal meelde
sinu väikene jõuluvärss.
Tal plaanis on õppida ära
see laul, mida sina tead,
näha korraks su silmade sära,
kuulda, kas sa ka viisi pead.
Päkapikk ei pea kimekirja
neist, kes teinud on mõned vead.
Päkapikk paneb nime kirja
neil, kes tahaksid olla head.
Sinu nime ta torkab märssi,
sinu laulu ta jätab pähe
ning ta aitab sul öelda su värssi,
kui see äkki sul muidu ei lähe.
Niisiis päkapikk asub teele,
õlal pisike naljakas märss.
Sina tuleta ruttu meelde,
oma jõuluks õpitud värss.
Näärivana unustas vitsakimbu maha
kingikoti aga peitis tulles selja taha.
Nüüd ta tahab kuulda salmi või ka lihtsalt juttu,
mida tegin läinud aastal. Ja ei salli nuttu.
Meie majas polegi õnneks viripille.
Ainult natukene kardab teda väike Pille.
Taat ta tõstab põlvele ja ruttu kuivab pisar.
Tore näärimees on see - käed kui meie isal.
Mets on vaikses talveunes,
aga loomad suures mures:
ees on näärid, talvepidu,
kust saaks nääriks luuleridu?
Otsivad kõik ruttu - ruttu,
pole aega minna tuttu.
Orav, kohev saba taga,
hüüab: “Karu, ära maga!”
Jänes, hallivatimees,
kõigist loomadest on ees.
Temal ammu salmid peas,
peol ta istub esireas.
Sigin Sagin, prigin pragin
elutoas on küttel kamin
Emad, isad tööpäevad ruttu lõpetavad
lapsed koolist tunnistused toovad
et saaks kodus näidata, kui tublid lapsed on nad olnud.
Siis on ka päkapikkudel nii rõõmus meel,
et toovad kõigile, nii head ja nämmat, et rõõmust ripub nii iga lapse, kui enma, isa keel.
Täna tuleb jõuluvana
ukse taha koputama,
tean,et kingi toob ta mulle,
selle eest ma tantsin talle,
ajan oma saba taga
kohutava kiirusega.
Segi minu samm ei lähe-
olen tantsimises käbi!
Kuid kui jalg jääb teise taha,
siis ma lihtsalt kukun maha,
ja teen kraapsu ruttu ette,
et saaks kingi kohe kätte!
Suss on aknalaua peal,
päkapikk käib külas seal.
Pistab kommi sussi sisse,
ruttu ära lippab ise.
Tahaks kordki teda näha,
pai ja kalli talle teha.
Päkapikk on hästi hea,
mind ta ikka meeles peab.
Jõuluke, jõuluke
tuleb üsna ruttu.
Aastake, aastake
läheb varsti tuttu.
Kuuseke, kuuseke
metsast koju toodud.
Kingike, kingike
Kord ma tegin akna lahti,
mis ma nägin-kukkus prahti,
ruttu läksin ahju juurde,
kinke kukkus muudkui juurde,
ohh sa rõõmu, ohh sa nalja,
jõuluvana kukkus alla,
tolmune ta oli ka,
pisut oli närvis ta,
siis ta haaras suure kingi,
ohh sa rõõmu, saime jõulupingi.
Ootan lund ja tähti vaatan,
vaikselt sussi sisse kiikan.
Üle kordan ruttu salmid,
jõuluvorst on juba valmis.
Talv on tulnud,
Käes on jõulud.
Lumi on maas,
Jõuluvana tuleb taas.
Jõulud tänavu on valged,
Jõululaps naeratab malbelt.
Jõuluvana saaniga on teel,
kingitusi saame me.
Jõuluvana tule juba,
segamini on mu tuba.
Ruttu koristan ma,
Siis saan kingitusi ka.
Keegi väljas komistas,
akna taga kolistas,
Tõusen püsti, mantel selga,
astun ruttu uksest välja.
Astun ligi vaatan kes see on
kuuse juures tuttav kuju
Vaatan vaatan- Oo Jõulumees on.
Lumememme unistus
Tantsis lumememm kord ingliga,
tahtis kommi talle kinkida.
Kuid kui ta nägi, et ingel kleenuke,
soovis temagi olla peenike.
Läks siis trenni tegema,
et oskaks ruttu päikse eest pageda.
Suveolümpiale läks siis ta,
seal ei püsinud terve ta.
Kohe hakkas sulama,
kui kätte võttis rula ta.
Lõpuks oligi kleenuke,
nagu ingel peenike.
Jõuluvana tule ruttu
muidu lähen ära tuttu.
Too mul küpsiseid ja kommi
üki kaki kommi nommi.
Emmele too kastrul uus
issile üks kohvikruus,
vennale too ratas kiire,
Kiisule võiks tuua hiire.
Siis on kõigil tuju hea
jõulutrall käib üle pea.