Olgugi talveöö pime-
täna ta helendab.
Südames süttinud ime
silmades sädeleb.
Rahulikke jõule ja
ilusat uut aastat.
Kell tasa tornist kesköötundi teatab,
mustmiljon tähte särama siis lööb.
Sa seisata-aeg korraks peata
ja tunne südames, et käes on jõuluöö.
Sa süüta oma käega kuusel küünlad
ning usu homsesse-kõik päevad õnne täis.
Hetk minevikust proovi kinni püüda,
mis sulle õnne tõi või kaunis näis.
Ja salasoovid sosista sa tuulde
ning otsi üles oma hoburaud,
üks suudlus kingi salaja sa suule
ja sule jõuluuneks oma silmalaud.
Vaikselt langeb lumehelbeid, särab tähevöö
rõõm ja rahu südames, kui on jõuluöö.
Üks aasta vaikselt ukse suleb
ta puudutusest link veel soe.
Uus juba hõisates ta järel tuleb,
ei möödunu tal midagi ei loe.
Jõuluvana nurga sees,
jõulutossud jalgades,
seljas ilus jõulupusa
kirjaga: "i love u.s.a."
Nõnda üksik ärimees
seisab jõuluvana ees,
läinud "love" ja läinud raha,
meel on kurb ja süda paha.
Aga äkki läbi tusa
kostub kuskilt jõulumusa,
ärimees kui unest ärkab,
temas jõuluilu tärkab
Jäätund pisar, mis rõõmust on loodud,
Ehtena helgib jõuluööl,
Kallistus kauneim, mis südamest saadud,
Sulle nüüd kingin sõnumi teel.
Kui säravad tuled me jõulupuul
ja väljas on külm ning kõle,
siis südameid soojendab armastus...
ära hinge Sa sellele sule!
Sa tule ja vaata ja kuulata...
valge lumi meid jõuluga tervitab,
ta tuleb ja tahabki hiilata,
tuua rõõmu ja rahu, mis värvikas.
Jäätund pisar,
mis rõõmust on loodud,
ehtena helgib jõuluööl.
Kallistus kaunim,
mis südamest saadud,
Sulle nüüd kingin
meili teel.
Vaiksel talveõhtul naeratab kuldkuu,
väljadel laiali lumejuuksed.
Lumeräitsakad, kristalne jõulukuu.
Sügavas unes on jõulukuused.
Veel vara on ärgata unest
ning oodata ilusat õhtut.
On vara end soputada lumest
ja tõusta inglina õhku.
Ja lõpuks kui käes jõuluõhtu,
ingel lumekleidis jalutab
Sajab lund ja jõuluhõngu
täis hing, kuid süda valutab.
Ja naeratab kuldkuu, ning tähed...
Aeg inglina lume sees veerelda.
Langeb täht, soove on vähe:
Tahaks veelkord kristallides keerelda!
Lumi paitamas õrnalt palgel,
kaunis kuu peegeldumas lumel valgel.
Õrnus ja rõõm me südames taob,
kurjus ja tusk sel Jõulupäeval kaob;)
Õrnus ,hellus ,headus käes,
seda Jõuludeaeg südameis näed.
Väike naps ja seapraad,
ning lahti võib minna serenaad!
Nüüd süütame jällegi küünlad,
las soojendab südant see lõõm,
siis põlegu ära kõik mured
ja alles jäägu vaid rõõm!
Saabunud on aisakella ajad,
kaugusest ta kutse meile kajab,
hämaruses kaunil häälel hüüab,
meie südamesse tulla püüab.
Tahab sinu kodu juurde astu,
loodab, et sa helised sealt vastu.
Tal ei ole kehas pillikeeli,
ometi ta ülendab su meeli.
Aisakell ei kõla ainult sulle,
tema helin kustub küünlatulle.
Midagi ta endas kanda suudab,
mis me hinge ilusamaks muudab.
Õhtul enne jõulupühi vaatasin, et suss on tühi. Öösel katsun - küll on kole, mitte midagi ei ole! Hommikul kui silmad avan, panen sussidesse jalad. Süda mul ei anna rahu, mõtlen, miks nad siis ei mahu? Äkitselt läks rõõmsaks meel sussi sees on teised veel!
Jõulud
valged,rahulikud
naermine,tantsimine,trallitamine
inimeste südames pakitseb rõõmuleek
üllatuse aeg!
Jõulutaevas jõulutähed
valgustamas maad.
Jõulusõnum Jõululapsest
kõlab üle maa.
Jõulukirik, jõulukellad,
jõuluküünla lõõm -
sellest kõigest südamesse
tuleb jõulurõõm...
Kas teate kui tore soov on kuul,
kuu tahab särada jõulupuul.
Ta südaööl kuusepuu latva läheb ja
okstele riputab taevatähed.
Kas pole siis ilus see puu
mida ehivad tuhanded tähed ja kuu...
Kõige ilusamad jäälilled aknale,
kõige säravamad küünlad kuusele,
kõige puhtamad tunded jõulukuul südamesse.
Lumi katab puid ja hoove,
tähed on kui hõbe.
Südamlikke jõulusoove
saadan sulle, sõber!
Kuuskedel on lumest kroonid,
taevast langeb lisa.
Südamlikud õnnesoovid
teile, ema- isa!
Jõuluvana teele rühib,
põhjapõder ruttab.
Õnnelikke jõulupühi,
kulla kauge tuttav!
Südame nii soojaks tegi
ilus jõulutunne.
Rõõmsaid pühi nendelegi,
keda veel ei tunne!
Meil kõigil jõulukuuse ees
võiks ununeda mured, tööd,
et rõõm saaks täita südamed
sel imelisel jõuluööl.
Aasta läheb, teine tuleb
Ajavool on lõputu
Uus on iga koiduvalgus
Lootusrikast aasta algust!
Säragu silm ja hõisaku süda,
pole sel elul midagi häda!
Häid Pühi!
Pisikene lume roos
Pisikeses pihus kasvas lume roos,
tema süda ärkas ja kasvas lume roos
päkapikk väike ärkas süda
mu kullake kasvas lume roos.
Lume roos kui väike oli ta süda.
Soovin sulle ilusat jõulu aega,
et su soovid kõik täituksid!
Et sul kinke oleks palju
ja häid soove kuhjaga!
Minu soov ei täitu kunagi..
Olen üksi kodus ja
kuulan õue hääli,
akna taga puhub tuul
ja vihma sajab vastu klaasi.
Südames on kurbus,
külm ja kõle on olla..
Olen oma mõtetes
ja unistustes suurtes..
Kuid on ju jõulu aeg
ja mul ei ole seda tunnet,
et jõulu aeg on käes..
Peagi saabub aasta uus,
kuid siingi midagi ei muutu,
kõik jääb ikka nii,
nagu oli eile...
Vana aasta jõulurahu,
täitku sinu kodukest.
Aga uue aasta õnne,
soovime sul südamest!
Pehmet lund ju sajab väljas
puud kõik hõbehärmades
toas on kuusekene haljas
särab valgeis küünaldes.
Jõulutähe sära selge
valgustagu meie teed
jõulurõõm, mis suur ja helge
õnnestagu südamed!
Jõulud see on rahu aeg,
unusta kõik mured,vaev.
Viska halvad mõtted peast,
võta viimast pühast heast.
Vaata enda ümber ringi,
akendel näed susse, kingi.
Neisse päkapikk toob komme,
nagu täna nii ka homme.
Peale kommi toomise
ning jõulumeeleolu loomise,
päkapikud jälgivad sind,
kas õigel kohal su süda ja hing.
Kõik paberile üles kannavad
ning pärast jõuluvanale teada annavad,
kes oli paha ja kes oli hea,
kes sel aastal kinke saama peab.
Jõulud see on vaikne aeg,
siis ei räägita mis mure ja vaev.
Halvad mõtted visatakse peast
ning mõeldakse kingitusest nii suurest, nii heast.