Kui säravad tuled me jõulupuul
ja väljas on külm ning kõle,
siis südameid soojendab armastus...
ära hinge Sa sellele sule!
Sa tule ja vaata ja kuulata...
valge lumi meid jõuluga tervitab,
ta tuleb ja tahabki hiilata,
tuua rõõmu ja rahu, mis värvikas.
Jõuluvana, rikas mees,
tuli meile BMW's
Tuli tuppa istus maha,
küsis kes nüüd kinki tahab
Mina jooksin kohe sinna,
andsin luuletusel minna!
Saabunud on aisakella ajad,
kaugusest ta kutse meile kajab,
hämaruses kaunil häälel hüüab,
meie südamesse tulla püüab.
Tahab sinu kodu juurde astu,
loodab, et sa helised sealt vastu.
Tal ei ole kehas pillikeeli,
ometi ta ülendab su meeli.
Aisakell ei kõla ainult sulle,
tema helin kustub küünlatulle.
Midagi ta endas kanda suudab,
mis me hinge ilusamaks muudab.
Kas teate kui tore soov on kuul,
kuu tahab särada jõulupuul.
Ta südaööl kuusepuu latva läheb ja
okstele riputab taevatähed.
Kas pole siis ilus see puu
mida ehivad tuhanded tähed ja kuu...
Kui talvepime tahab tüüdata,
siis paras aeg on küünlad süüdata.
Neid ikka süüdatud on kuusepuule,
kus helgib kard ja kumab klaasist kuule.
Ja olgu iga küünlaleek kui väike,
ta hüüab siiski valjult:Päike!Päike!
See toetab päikest, väsinut ja loidu,
ta küünlatulest loeb me poolehoidu.
Jõuluvana kullapai,
ära pane pahaks,
et mu vennas selleks talveks
uusi uiske tahab.
Vend on alles hällis vakka,
ta on minust pisem,
seni kuni käima hakkab,
uisutaksin ise.
Kes seal ukse taga kopsib,
jalgu lumest puhtaks ropsib?
Tahab tulla meie tuppa -
arvab vist et vana tuttav?
Emme julgelt ukse avab
näol tal naeratus on kaval -
tuppa astus võõras mees
habe ajamata ees
pikk ja valge, ninal prillid
peitmas kulmude all silmi,
mantel punane on maani
kaasas kotitäis tal kraami.
Hakkas minult salmi nõudma
pidi teise kohta jõudma,
kohmitses siis koti sees -
ütles, olen tubli mees!
Kust ta teab? Vist tõesti tuttav?
ma ei küsi, sest ta ruttab.
Tuttavad tal saapapaelad -
vist on isalt saapaid laenand...
Ootan kuni issi tuleb
räägin talle oma murest.
Loodan enne magamist
saab issi saapad tagasi.
Aasta algas, kõik on hea
valitsusel valutas siis pea.
Ansip tegi kõva kära
viiski pronksist mehe ära.
Savisaar on kuri mees
asemele tahab näärimeest.
hirm on põues,
võõrad õues.
kahtlased reed.
jõulumees.
keegi magada ei lase.
jõulud pole üldse tase.
jõuluvana vist tahab tappa,
päkapikud saadab sappa,
jälgivad mind päeval - ööl
vahel isegi ka tööl.
MIKS JUST TÄNA,
TÄNA JUST
LUMEHELBEIL TANTSULUST?
AED JA MAANTEE
LIIGA MUST,
SESTAP TUISUTAAT
JU TAHAB
JÕULUKS PANNA VAIBA MAHA.
SESTAP LUMEHELBEID KINGIB
JÕULUPÜHIKS ÜMBERRINGI.
PEAGI VALGE VAIP ON MAAS,
VALGED MAJAD,
VALGE LAAS.
HELBEID TÄIS KA AKNAKLAAS.
OOTA, ÄRA AKENT PÜHI,
SEAL ON KIRJAS JU:
"HÄID PÜHI"
Näärivana unustas vitsakimbu maha
kingikoti aga peitis tulles selja taha.
Nüüd ta tahab kuulda salmi või ka lihtsalt juttu,
mida tegin läinud aastal. Ja ei salli nuttu.
Meie majas polegi õnneks viripille.
Ainult natukene kardab teda väike Pille.
Taat ta tõstab põlvele ja ruttu kuivab pisar.
Tore näärimees on see - käed kui meie isal.
Kopp kopp ukse taga
see võib olla jõuluvana
mis ta siis meilt jälle tahab?
mul ei ole üldse raha ..
Tööl mind jälle lasti üle,
palgast ilma jätis ülem.
Jõulupreemiast võin vaid unistada,
seda lastele pean tunnistama.
uusi uiske te ei saa
aga äkki järgmisel aastal?
hoiame kõik koos me pöialt,
verivorsti asemel
me jõululauas imeme nüüd pöialt.
Õhtul sajab vaikset lund,
varsti tuleb unetund.
Siis ma lähen magama,
unenägu nägema.
Ilus unenägu see:
valge, roosa, kollane.
Ja kui üles ärkan ma,
vaatan välja: must on maa.
Väga kurvaks muutub meel,
sest jõulumees on juba teel.
Astub saanist maha ta,
näeb ka tema - must on maa.
Edasi käib teekond jalgsi,
kohale ta jõuab varsti,
sest et kinke jagada
tahab meile ikka ta.
Korista ja kraami tube,
et külmataat tooks lume!
Ole tubli ole pai sest jõulumees
on nüüd meie poole teel!
Jõulumees vaid tahab head
seega parandama pead vead!
Niisis vaata et sa oled pai,
muidu käes on aiaiai!
Sügistuuled karmid, vinged,
toonud välja aasta pinged.
Jõulueelne ootus hinges,
rahvas poodides teeb ringe.
Kuskil õrnalt hüüab ingel:
"Ärge liigselt hoogu minge!
Võtke veidi aega maha,
aga seegi poleks paha,
kui te vahel vaataks taha,
et ei oleks jäänud maha
see, kes õrnust, hellust tahab!"
Jõulumaal on jõululaat.
Sealt saab kinke jõulutaat
nõnda palju nagu tahab-
Jõulumaal on teised rahad.
Soovid kommi- sedamaid
tegema pead kümme paid.
Ostes kalleid kingitusi,
müüjale pead andma musi.
Jõulud
Sajab vaikne lumi,
sajab hommikuni.
Kuusel istuv tihane nüüd ühtäkki,
nokib toorest seapekki.
Hulgub põrsas mööda maada,
verivorstiks tahab saada.
Pagar piparkooke vorbib teha,
teades, et lapsed nendega
kinnitavad keha.
Küünla hämaruses tuba,
sõidab Jõuluvana juba.
Pikal kargel saaniteel,
tähesära saatmas veel.
Jõuluvanal saan on uhke,
kutsariks tal Rudeolf,Vellu, Leo või hoopis Muhkel.
Saanis suure koti sees,
reas on kingitused selle sees.
See on meie Jõuluõhtu,
ingel maast nüüd tõuseb õhku.
Kurjust pole meie teel,
verivorst nüüd täidab kõhtu veel.
Minu päkapikk mind vaatab
mind uinuma saadab
kuna lõpuks tuleb jõulu vana
luuletuse eest tahab mulle kinki anda
ma talle loengi luuletuse hingest
mis maandab pinged
see luuletus toob jõulu rahu
puhastab minema valu
jõuluvana ees palun andeks kõik
palun andeks et koolis teist poissi lõin
tean et tegu oli vale
aga nüüd mängin ma malet
õpin mõtlema ilusatele asjadele
Ajakell käib ikka ühte sammu...
AJAKELL KÄIB IKKA ÜHTE SAMMU
JA MEILE TUNDE VÄSIMATULT LÖÖB.
NII MÕTLIKUKS TEEB KÜÜNLATULE VALGUS,
ÜKS AASTALÕPP ON JÄLLE MEIE EES.
JA ARGLIKULT POEB HINGE JÕULUTUNNE
NING SOOVE MITMEID KEERLEB PEAS,
NII ARGLIK POLE OLNUDKI SEE TUNNE
HING OOTAMAS ON ERILIST JA HEAD.
KAUGUSESSE SUUNAN OMA PILGU
JA OOTAMATULT ÄKKI MA TEAN,
MIKS KÜÜNLATULI RAHUSTAVALT VILGUB –
TA AJAKILDE KOKKU SEAB.
NEIST TEHA TAHAB IMEKAUNI PILDI,
KUS MÄLESTUSED MÖÖDUNUST ON SEES,
KUS MINEVIKU UNISTUSI HELGIB,
KUS TÄITUVAD KÕIK SOOVID MEIE TEEL.
Miks küll karu talvel magab?
Kas ta lund ei taha näha?
Või ta hoopis külma pelgab?
Tal ju kasukas on seljas!
Lähen, karu üles ajan,
ära ehin tema maja,
kas ta tahab või ei taha
muidu magab jõulud maha!
ta tuleb siis, kui ise tahab
embab valgeks kogu maa
kui pilvevahtu pillub maha
puhtad palged sügis saab
kõik kinni tuiskab käidud rajad
jagab rõõmu, pehmust loob
ja tantsib tuulde helbed sajad
lume kauniks muinaslooks
ta läheb siis, kui kevad tahab
sulaveteks hanged sööb
vaid talvemärgiks unub maha
lumememme kuuenööp
Mureliku esimese klassi lapse luuletus
Kui ma veel ei käinud koolis,
oli elu lihtsam.
Nüüd,kui istun koolitoolis,
kõik on palju tähtsam.
Tähtis on meil lugemik,
tähtis on ka pliiats.
Pinal,päevik,plastiliin-
kõik tuleb kooli viia.
Dressid ja sussid.
Liim,paber,guaššid
Ja söögiraha
õps jälle tahab...
AGA sinul Jõulumees,
on asi palju hullem:
"Oli tuhandete sees
Sul meeles kink ka mulle."
Juba pakke seatakse
jõuluvana reele.
Juba kõikjal teatakse:
taat nüüd asub teele.
Et nüüd vaid ei ununeks
taadil kingid maha....
Korda laulusõnu, eks
ta neid kuulda tahab!
Meeles taadi vana pea
peab su nime, tuba-
sinul salmid, ole hea,
meelest läksid juba !
jÕULUMEES KAS JUBA KUULSID?
MEIE MAJAS ON ÜKS UUDIS.
SEEKORD LISA KOTTI SUURDE
VEEL ÜKS PAKIKENE JUURDE
PISIPÕNN, KÜLL VÄIKE TA
TAHAB KINKI SAADA KA.
EGA PALJU TA EI JONNI
JA VEEL ISE KA EI KÕNNI.
AGA MEES ON " TÄITSA SUUR "
HAMBAID 2 KA JUBA SUUS.
TEISED KÕIK KA OOTAVAD
ÄRA NEID SIIS UNUSTA
Karuke ei ole paha,
murda kedagi ei taha,
tema ütles mulle et:
tahab maasikaid ja mett.