sulgub uks
ja selle kaja värisema paneb maja
päkapikul sõit on sees
külla tuli jõulumees hilja
gnoomid vaidlevad veel ruttu
laulab kumb või muidu juttu
teeb kui teine tõmbab uttu
haldjat
heidutab see kära
tema tahaks minna ära
metsa kus ei ole paha
ja kus keegi hambaraha
padjalt otsima ei tule
ega jõuga silmi sule
nagu näiteks mantlis mees
lusikaga kohe teeb
tahad metsa? kohe saab!
kuuseni vaid meeter maad
küünlaleekideni ka
põleb kuusk ja põleb tuba
küsin jõuluvanalt luba
kas võin äkki minna
siia-sinna joostes linna
vatti mida panna ninna
salmi lugemiseks vaja
pole leida terves majas
milleks vatt, siin alles lebas
paarikene sigarebast!
tule aga siia, poju!
saame kõhu täis ja koju
Ükskord päkapikupoisu
tegi veidi pattu.
Lapse kompvek kogematta
enda suhu sattus.
Mõtles pere sussi juures,
kus on asja iva.
Isa õue päkapikku
otsima läks siva.
Aga kust sa enam leiad,
ta ju nõnda väike.
Ja eks ole jõulu ajal,
sadu kommikäike.
Hommikul siis akna juures,
laps kui tooli vinnas.
Terve kommikott ja kiri
olid jäetud sinna.
Kirjas seisis:Päkapikult.
Palun andestust.
Olen edaspidi pai ja...
Igatahes. Just.
Oli kord üks koer nimega Rolf,
temast jõuludeaeg sai Rudolf poiss,
kinke jagada ta Jõuluvanal aitas,
iga mööduv päkapikk teda rõõmsalt paitas.
Abiks Jõuluvanale ta alati,
kingikotiga selga ja pikk teekond algaski.
Laste palgele nad rõõmu tõid,
ja piimaga küpsiseid kamina äärelt sõid.
Hommikuks Rudolf koju lippas,
oma pessa vaevu roomas ja unne suikuma kippus.
Tunnikese ajapärast äratas teda laste kära,
Jõuluvana kingitused oli toonud ära.
Saigi alata kinkide avamise krabin,
kui tuligi Rudolfist-Rolfiks saanud koer abiks.
Rõõmu jätkus terveks aastaks,
läheb Rolf ka järgmine aasta Jõuluvanale saatjaks;)
JÕULURAHU
Jõuluõhtul igal pool on rahu,
terves ilmas kuskil pole sõda.
Jõuluõhtul kuskil pole pahu,
siis ei sobi üldse tülitseda.
Üle maa on valged lumelipud.
Tuules tunned karget õnnesoovi.
Siis, kui paha sõna suhu kipub,
seda lihtsalt unustada proovi!
Jõuluõhtul ükski laps ei riidle,
ei siis sobi pilgata või laita.
Ja kui teine pahuralt sind piidleb,
võta julgus kokku, teda paita!
Jõuluõhtul küünlasäras
terve linna tänav särab.
Värskelt sadand' lume peal
kummalised jäljed reas.
Jälgi palju - väiksed, suured, eemalt jõulukella kuuled.
Mine lähemale, uuri -
jõulutaat teeb kingituuri!
Jõuluvanale teen kingi,
annan talle suitsusingi
jäägu terveks tema põdrad,
loomad on ju meie sõbrad.
Helisegu jõulukellad,
valgel lumel laste naer!
Jõulutaadi ooteajal rõõmsal
meelel maitsku praed!
Kingid kätte - salm kui loetud,
jõuluvanalt paigi sain!
Mis veel tahta, ole vahva,
uuel aastal hoogsam veel!
Ja, et ikka naeruhimus terved - oleksite te!
Lehm läks lakka rehele
ja kana läks kassile mehele,
härg ajas nurgas torupilli
vasikas tantsis varbad villi.
Lehm ajas selga uue kleidi
mära mokki värvis veidi,
kalkun rüüpas kanget viina
kukk jõi kruusist hapupiima.
Peni pennil parti paitas
sälg aga siga sauna aitas,
peremees jagas leivakontsu
terve tall lõi tulist tantsu.
Taevas naeris vintis kuu
kui kits tõi koju kuusepuu,
lammas laulis mää ja mää
küll see jõuluaeg on hää.
Emmel jõulurõõmu vähe,
hanepraad ei alla lähe.
Tundis, et on miskit mäda,
vist on kallal kõhuhäda.
Kaua ikka kempsus tammud,
tohtri juurde seadis sammud.
Et saaks kiirelt hädaabi,
pille või siis küünlaravi.
Perearst, kes purjutas,
talle välja kirjutas -
selleks, et saaks korda kaki,
säraküünlaid terve paki.
Emme kodus ravis kõhtu
terve pika jõuluõhtu.
Rõõmu nii, et sure ära -
taguotsas küünlasära!
Sätendab talv oma külmas ilus,
valged kristallid õrnalt õhus lendlevad.
Tasahilju hakkab kostma tume mürin,
metsa tagant ilmub kuuvalgel lagedale,
terve ründajate brigaad.
Lumi sajab maha ega märkagi,
kuidas kuulid helveste vahel rajavad teed.
Kõlab taaskord kurdistav kahurituli,
metsaveerul üks tankidest lõhkeb poolel teel.
Lumi sajab maha ega märkagi,
tema ümber toimuvat.
Võitlevad põlvini lumes poisid punases ja
lapsed, kellel haakrist uhkeldab sineli peal.
Sätendab talv oma külmas ilus,
punased kristallid õrnalt õhus lendlevad,
millal peatub viimaks see katkematu häving,
millal lõppeb küll see vennatapusõda kord.
Karud, siilid, jaaniussid
panid akna peale sussid.
Ise terve talve nad
aga muudkui magavad.
Siis kui möödas talveiilid,
unest ärakavad kõik siilid.
Näevad- sussid seeni täis,
päkapikk ka nendel käis.
Verivorstilõhna terve küla täis,
jõuluvana kühna teedel näha võid...
Jõuluvanal suvel hea,
tööd ta tegema ei pea.
Aastas korra siiski töö,
rassima peab terve öö.
Jõulukinke jagab ta,
siis kui lapsed magavad.
Kingid kuuse alla seab,
magajal ka sügab pead.
Kingid rõõmsasti on reas,
salmidki on kõigil peas.
Ehk neid lugema ei pea,
sest mis kingiks me ei tea.
Jõulukuu
Aasta pimmemb kuu om jõulukuu,
aasta kõgõ tähtsamb puu om kkuusõpuu,
tä tuvvas mõtsast lossi,tarrõ,liina,
tä all küll süvväs,lauldas,võetas viina.
Tä ossõ pääle pandas karda,kulda
ja ilma küünaldetä toimõ küll es tulda.
Meil jõulupuu tuub hinge rõõmu,rahu,
ei kurbtust,murõt sinnä mahu.
Pia terve kuu nüüd joostas müüdä puute.
Kas tii ka meile kingitusi tuutõ?
Mis om tuu hää ja illos,midä osta,
tuu pääle alati ei mõistaki sa kosta.
Kõik poodi särasse ja sädelesse vasta,
sul rahul raasugi ei olla lasta.
Ja omgi hää: keset valgust,inemiste ruttu
sa nigu loet jõulumuinasjuttu.
Ku lummõ kah viil taivast alla satas
ja kuu naar üleväl ku kuldne ratas,
siss näet,et kuri,illos inemistemaa
viil armsambas sul jõuluaigu saa.
Advendiküünäl panõ akna pääle
ja mõtle elon sullõ antu hääle.
Las edesi lätt nii,kuis piäp ja lätt
uus aasta lehvitäs jo umma salaperäst kätt.
( Müller )
Särab kuusk ja tuba
jõuluvana tuleb juba,
lastelt luuletusi kuulab
juba sellest rõkkab terve tuba.
On tulemas üks vägev päev,
mil komme, kinke terved mäed.
On tulemas üks vägev mees,
kel kõik need asjad saani sees.
Ta tuleb siia sooviga,
kõik kingid ära jagada.
Et lastel oleks rõõmus meel
ja meelde jäeksid jõulud need.
Sajaks lund terve tund,
oleks see vast tore,
siis kelgud, suusad, uisud ka
võiks välja tuua kohe.
Mäest liugu alla laseks me
ja tiigil uiske prooviks,
mis oleks toredam kui see,
et talv meid lõpuks soosib.
Kätte jõudnud jõulukuu,
tuppa toome kuusepuu.
Enam pahandust ei tohi teha,
päkapikk võib seda näha.
Olukord siis oleks paha,
sest ma kommi hullult tahan.
Nänni toob ta terve kuu,
seni toas ka jõulupuu.
Laob juba lumetähti tuul,
uus aasta astub naerusuul.
Tal kaasas õnne õuetäis
ja rõõmu terve põlletäis!
pisikesi päkapikke
saadan sulle terve päev,
tervitusi imelike,
ilusaid ja häid sa nääd.
Magan vaikselt talve und,
äkki kuulen vaiksed lund.
Hiilin välja sajab lund,
terve ilm saab vaikset und.
Unes näen ma väikest meest,
kelku mäest ta üles viib,
suured kingid kelgu peal.
Mis sa arvad, kes olla võiks?
sinitaevas täheke
kui sul aega väheke
sära silmi pilguta
teele valgust vilkuta
siis on jõulutaadil parem
jõuab meie juurde varem
meie juures ootel juba
rõõmsaid lapsi terve tuba.
Ükskord mitme aasta eest
nägin suvel jõulumeest.
Nägin teda Munamäel,
paljapäi ja särgiväel.
Pikksilm käes sealt vaatas ta
üle terve Eestimaa.
Kas ta sealt ka näha sai,
kes on paha, kes on pai?
Lumememme unistus
Tantsis lumememm kord ingliga,
tahtis kommi talle kinkida.
Kuid kui ta nägi, et ingel kleenuke,
soovis temagi olla peenike.
Läks siis trenni tegema,
et oskaks ruttu päikse eest pageda.
Suveolümpiale läks siis ta,
seal ei püsinud terve ta.
Kohe hakkas sulama,
kui kätte võttis rula ta.
Lõpuks oligi kleenuke,
nagu ingel peenike.
Jõuluvana kannatus
Kord ohkas süngelt Jõulumees
ees jälle tuttav rada
seal kuri koer on ukse ees
kes võib sind hammustada
Kui koerast mööda viinud tee
võid jalgu lõdvestada
sa tabureti nurgale
saad vaikselt nõjatada
Kõik salmid tuleb kuulata
koos kaasa lüüa tantsu
sul tuleb nälga varjata
ja kiita väikest Antsu
Neid pakke kokku korjatud
on terve üksteist kuud
kaupmehi Hiinast orjatud
ja panti pandud luud
Kõik maksud tuleb maksta veel
aktsiis ja toll ja tulu
sa kulud kannad laenu teel
oh seda vaeva valu
Siis õhkas rõõmsalt Jõulumees
küll vaikib jutuvada
sa pehme lumest teki sees
saad aasta pikutada.