Verivorst ja piparkoogid,
õllemärg ja teised joogid
olgu vana aasta saatjaks
palju õnne uueks aastaks!
Vana-aasta ära kolib,
korjab kokku oma koli.
Ukse taga ootab uus
tuhat õnnesoovi suus.
Uueks aastaks õnne, edu,
kainet pead, kuid hüva pidu!
Uueks aastaks soovin sulle
poisse nagu põllupulle.
Tulgu need sul uksest,aknast,
maja tagant,ülalt lakast.
Aga ühte meeles pea-
õigel päitsed pähe sea!
Uueks aastaks
kõike head –
kerget jalga,
jommis pead
ja veel palju,palju muud,
ainult mitte mossis suud!
Jõulurõõmu jõuluööks,
elurõõmu uueks päevatööks.
Ikka visadust ja edu,
ettevõtmised kõik võtku vedu!
Uueks aastaks õnne palju,
helgeid päevi, rõõme, nalju,
siis läheb aasta kiiresti
ja saab pühi uusti!
Verivorst ja jõulupräänik,
jõulusussiks vana säärik,
palju suuri kingipakke,
hiljem vahigi või lakke,
uueks aastaks rõõme rohkeid,
mida vähem?-ikka ohkeid!
Vana aasta mured mingu,
uueks aastaks
rõõmu toogu,
tervist,õnne ikka veel
uue aasta ukse ees.
Sumisegu šampus
ja vahutagu pea,
uueks aastaks kõike
paremat ja head!
Siis,kui algab aasta uus,
mõtlen: olen usin-
kingitused uueks jõuluks
juunis valmis pusin.
Juunis jaanipäev ja meri,
suverütmis liigub veri,
arvan:august sobiv kuu-
siis ei sega miski muu.
Aga võta näpust veelkord- ebaõnn mind soosib!
Selgub, siis on päevakorras salatid ja moosid.
Novembris hellitan veel lootust: kaardid teen ma tõesti ise-
vaev on nendega ehk pisem.
Tegin nii, ei tunne süüd-
õilis oli minu püüd.
Uuel aastal olen usin,
kingid märtsis valmis pusin...
Jõuluõhtu tähesäras avanegu õnnevärav,
et ka argipäeva hallis,
kestma jääks kõik hea ja kallis
kogu uueks aastaks.
Tähise taeva helkiv kiirgus
toob hinge alati rõõmu.
Langevate lumehelveste hiilgus...
hingan värskust veel sõõmu
ja seisangi jõluvana ees-
tean kõige paremaid soove.
Heliseb lauluviis minu sees...
läbi pühade uueks aasta loome.
Jõuluõhtu küünlavalgel,
väike pits toob puna palge.
Uueks aastaks kõike head,
rõõmsat reelt ja jonnis pead.
Jõuluaeg saab kohe läbi,
orav närib õues käbi,
teel on juba näärimees,
ainult silmad on tal vees.
Und ei tule, lund ei tule,
tööd on palju, muret palju,
seisma peab kui kindel kalju,
et saaks uueks aastaks nalju.
Käest sul hoida võisin
ainult ühe viivu.
Kuniks ajavalu karge hetk
mis põletas me olemisse
linnutiibu.
Näpuotstes tunnen veel
su armastuse kaiku.
Sinisilma viimast viivu näol.
Huultel sinu päiksesooja maiku
paitamas mu igatsuse häält.
Sa ei tea, kuid ootan sind
ja enne veel kui lumi langeb puudelt,
enne veel kui suvi suudleb mind,
uueks saab me armastuse puude.