jõulud,
võidud,
sõidud,
rõõmud,
jõuluvana lastele hea,
nii neil kõigil veab,
kingid jõuluvana kokku seab,
jõulupuule ehteid veab,
hunnikute kaupa seab,
vaatab jõuluvana hea.

Päkapikk on akna taga ,
vaatab lapsi ja veel taga.
Miks sa küll rõõmustad,
unest lapsi rõõmustad.´

Jõulutaat kül nüüd kaua,
miks sa küll veel ei tule.
Unes meid küll nääd sinu rõõmus laps.

Täna taas ta toome,
homme külap toome.
Jõulutaat kingitusi toob,
päkapikk küll komme toob.

Jõuluõhtu, tähesära,
vaikne linn ja külatänav,
kuuskedel on valged kuued,
kaugelt kellakaja kuuled.
Kuu see vaatab taevast alla,
et sa väravad teeks valla,
saan see sõidab ukse alla, '
uks tee jõuluvanal valla.

aknast sisse vaatab kuu
aknast välja jõulupuu
kuu vist küsib
mis seal teed
miks sul kaelas pärlid keed
puu vist vastab nagu näed
ehtisid mind lastekäed

Päkapikk on virk ja kraps,
seda teab ju iga laps.
Vaatab siin, vaatab seal,
vaatab iga nurga peal.
Õhtu kui sa tuttu läed,
unes päkapikku näed.

Askeldati ammu juba
jõulutaadi majas.
Asju täis said ait ja tuba
neid tal kõiki vaja.

Seal on laevu- kõrged mastid
rodu raudteeronge,
kirjud pallid- kompukarbid
küpsiseid ja kooke.

Jõuluõhtul siis kui lakkab
askeldus ja kära.
Kuu see vaatab metsa takka
tähistaevas särab.

Kes seal hiljukesi astub,
kes käib teed veel pikka,
see on jõulumees kes tuleb
kaasas kingid ikka.

Jänkule ma jõulud teen,
kuuse alla koogid viin-
oksa peale süütan küünla,
et näeks jänku tuppa tulla.
Jänku vaatab-rõõmsalt
tuleb-hunt näeb valgust ära läheb.
Ainult hea võib valgust näha-
kuri kaugele tast läheb.

Päkapikul graafik tihe,
jalgeall on tee nii libe.
Jookseb siia jookseb sinna,
vaatab kuhu poole minna.

Ühest aknast paistab kuusk,
sinna tuleks viia suusk.
Teises tulukene ere,
seal on koos ju kogu pere.

Ema tahaks saada kooki,
isa jälle vägijooki.
Lapsed ootamas on komme,
olgu, sinna lähen homme.

Kätte ongi jõudnud hommik
otsa saamas jõulukommid.
Õhtul jälle algab töö
kuni saabub jõuluöö.

Pöialpoisil pöial suus,
vaatab metsas jõulupuud.
Kuidas koju viia puu?
Poiss on väike, kuusk on suur.

Aknast sisse vaatab kuu,
toas särab jõulupuu,
sisse astub jõulumees,
kingid suure koti sees.

Päkkapikk on tore sell,
vaatab aknast,ohoo,mis kell.
Lapsed poevad sängi juba,
tuleb kaunistada tuba.

Mis ma täna teen,või loon,
kas ehk jõulud tuppa toon.
Panen kuuse ,küündlad külge,
ega ma vist ust ei sulge,
ootan ära jõulutaadi,
koos ehk avame ka kommivaadi.

Minu päkapikk mind vaatab
mind uinuma saadab
kuna lõpuks tuleb jõulu vana
luuletuse eest tahab mulle kinki anda
ma talle loengi luuletuse hingest
mis maandab pinged
see luuletus toob jõulu rahu
puhastab minema valu
jõuluvana ees palun andeks kõik
palun andeks et koolis teist poissi lõin
tean et tegu oli vale
aga nüüd mängin ma malet
õpin mõtlema ilusatele asjadele

Päev hiilib rutates metsade rüppe,
takerdub puude latvades.
Viivuks veel peatub ja tagasi vaatab -
tõesti, ta lahkub kui kaheldes.
Sügiski taandub, tal lumetusik kannul
teel kaotab kuldseid kingasid.
Kaduvat aastat nii vaadates aiman -
aeg surub takka ju minulgi.
Täna veel jõuan, täna veel jaksan,
rõõmuga astun teel edasi.
Kuulan vaikust, mis sosistab targalt -
pöördu, saad aidata kedagi.
Kasuta päeva, ta lühikest valgust,
siis jõuad rohkem ja enamgi ...

ISTUN ÜKSINDA JA VAIKSELT PANEN TINA
KIIKAN PEEGLISSE SEALT VASTU VAATAB MINA
ÜSNA SARNANE MU SEINAKELLA KÄOGA
JUUKSED SORAKIL JA MUIDU LOLLI NÄOGA

Jõulumees, jõulumees,
sõitis suure saani sees.
Saani sees oli kingitusi:
mänguasju, maiustusi.

Nüüd ta laste juures käib,
vaatab kus on lapsi häid.
Kuuse all jagab kingitusi:
mänguasju, maiustusi.

Ehtes ilus jõulupuu,
vaatab teda taevakuu.
Puul on pakid küljes,
meres ujub hüljes.

See väike jõulupuuke ilus,
kasvas suurte puude vilus,
nüüd ta kasvas suureks,
väga kenaks kuuseks.

Teda toodi saaniga,
väga suure kaarega.
Nüüd ta jõudis koju,
meie enda oma koju

Loogiline Aasta

Taas läbi sai loogiline aasta,
kogu töö ja kooli pinged läind,
mis edasi teha inimene vaatab,
pole sellist aastat varem näind.

Kõik riime otsides netis nuhivad,
pea tuhandest riimist paks,
ostetakse mõtlematult kulinaid,
ja koleegidele saadetakse jõulufaks.

Üllatus Päkapikule

Päkapiku vaikne samm,
karvase sussi kahin,
otsa vaatab majavamm,
päkapikk otsa vahib.

Ei tea kuidas saada mööda,
majavamm on ees,
eks vast ikka raske tööga,
päkapikk on õige mees!

Piparkoogil mõnus mekk,
akna taga kõigub pekk.
Tuppa astub lahe vana
paneb kingikoti maha.
Süga habet,vaatab silma
Küsi KES VEEL PAKIST ILMA.
Vaikselt kostub jõulusalm,
vahva aastaaeg see talv.

Astub tasakesi ,
vaatab taevatähti .
Mõtleb et seal ülal ,
inglikoori nähti .
Kuulutamas karjastele ,
päästja sünnist ilma .
Suurest rõõmust väiksel inglil ,
pisar tuleb silma .

Jõuluana poodi läks,
teel ta näeb, väike taks!
Vaatab, vaatab, armas kutsa.
Tõstab oma koti otsa!

Aknast õue vaatab Mati,
õues ilm nii imelik.
Maa on täis kui valget vatti,
kask on härmas habemik.

Muri kuudi uksel haugub,
vares aial nokitseb.
Aidanurgas aga paugub
külm, mis seinas pakitseb.

lumi sajab,
tähed säravad,
liisa jookseb ümber poe,
otsib kinke,
vaatab aknast sisse,
kuidas päkakad pakivad kinke.

:)

Jõuluvana haigeks jäi,
vana aasta otsa sai.
Pea on haige, kepiga käib
aasta pärast saab tulla vaid.

Näärivana siis vaatab netti,
kes seal surfab internetti,
kes tahab kinki, kes tahab keppi(vitsa),
limusiin siis sõidab treppi.

Ema tegi õhtuks kana,
varsti tuleb jõuluvana.
Lastel luuletused peas,
jõuluvana meie seas.

Jõuluvana kutsub mind,
akna taga vaatab lind!
Ema teinud soojad kukklid,
mina saanud soojad tuhvlid.

Jõuluvana kutsub Kaid,
vastu sai ta pikkad paid.
Lasen mäest ma alla,
ainult ära pähe vett mulle kalla. ;)