Kui ma ükskord kasvan suureks
kosmonaudina läen kuule.
Sealt on tore vaadata,
kuis kuusel küünlad põlevad.
Kuuse võtan kuule kaasa,
kuna seal ei kasva neid.
Ehin veidi - panen puule külge ehteid punaseid.
Kõige lõpuks panen latva tähe, mis on kollane.
Las siis kuu ka tunneb rõõmu inimeste pühadest.
Teen siis lõkke, verivorste praen
ja veidi teedki joon.
Ning kui tuleb õige tuju,
jõululaule kuulan hoos.
Siiski mõtlen ikka - jälle, jõulud maal on kenamad.
Et võibolla poleks vaja jõule kuule vedada.
Ah, mul meelde tuli veel, miks ma üldse räägin -
tahtsin öelda kõigile jõule hääsid.
Ükskord päkapikupoisu
tegi veidi pattu.
Lapse kompvek kogematta
enda suhu sattus.
Mõtles pere sussi juures,
kus on asja iva.
Isa õue päkapikku
otsima läks siva.
Aga kust sa enam leiad,
ta ju nõnda väike.
Ja eks ole jõulu ajal,
sadu kommikäike.
Hommikul siis akna juures,
laps kui tooli vinnas.
Terve kommikott ja kiri
olid jäetud sinna.
Kirjas seisis:Päkapikult.
Palun andestust.
Olen edaspidi pai ja...
Igatahes. Just.
Oi kuis armastan ma jõule,
külmataat ajab tuppa õuest,
küünlad püsti, tuli otsa,
põrsas orki, ehted kuuseotsa
Laual ootab väike pits,
sõbrad head ning pitsu Spitz
Kiunub õnnest väike loom,
head-paremat veel mahutab ta koon
Kõlab kell ja jõulumees,
ilmub uksel nagu naabrimees
Istub veidi salme kuulab
pärast klõmm ja väljas priima
Lehm läks lakka rehele
ja kana läks kassile mehele,
härg ajas nurgas torupilli
vasikas tantsis varbad villi.
Lehm ajas selga uue kleidi
mära mokki värvis veidi,
kalkun rüüpas kanget viina
kukk jõi kruusist hapupiima.
Peni pennil parti paitas
sälg aga siga sauna aitas,
peremees jagas leivakontsu
terve tall lõi tulist tantsu.
Taevas naeris vintis kuu
kui kits tõi koju kuusepuu,
lammas laulis mää ja mää
küll see jõuluaeg on hää.
Jõuluõhtul oli tore,
kuigi päkapikul oli mure.
Mure oli väga paha,
sellest rääkida ma ei taha.
Kuigi peate teadma,
tegin kogu aeg head ma.
Tegelikult päkapikk,
on veidi imelik.
PUUD KÕIK HÄRMAVAIBA ALL
SILLERDAMAS PÄIKSE ALL
ÜMBERRINGI VAIKNE, VALGE
ÜKSNES TUUL ON KUHJAND HANGE
MIS HÕBEDASELT MEILE HELGIB
JUSTKUI ÖELDES MEILE VEIDI
PEATA OMA KIIRE AEG
VAATA – KÄES ON JÕULUAEG…
VARSTI KÄES ON JÕULUAEG
KAOB SIIS VIHA, KAOB KA VAEN
INIMESTEL NAERUL NÄOD
KÕIGIL INIMLIKUD TEOD
ANDESTADA, MÕISTA TEISI
ET HINGES JÕULURAHU LEIDA VEIDI…
III Eesti jõulud.
Jõuluvana kullapai
too mul kingiks moskvasai.
Muud ma eriti ei taha,
kui siis veidikene raha.
Pühadeks mul plaanid valmis
nendest räägin teisies salmis..
Plaanid on mul väga suured,
tuppa toon ma jõulukuuse.
Õhtul sõidan võrriga,
koos armsa sõbra Lärriga.
Iz Planeta minu mudel,
külgkorvis viinapudel.
Jõuluaeg on üldse tore,
juua saab siis nii mis kole.
Alles uuel aastal ärkan,
taskud tühjad,kahjuks märkan.
Käes on jälle jõulukuu
, linnas särab kuusepuu.
Jõulurahu, küünlasära,
kingitus läks meelest ära.
Tahaks linna sõita reega,
kus siis sõidan palja teega.
rooli viskan sõbra klemmi,
hoovist võtan papsi bemmi.
jõuan linna, kaubamajja,
ostan vorsti, veidi saia.
kingitusi kuhjas poes,
ringi käia on siin soe.
isale ma ostan vöö,
seda nõuab tema töö.
ema mult saab uue lõhna,
et ilus oleks jõulu õhta.
väike õde see on pai,
talle kõlbab suhkrusai.
olen kodupoole teel,
mõned toimingud on veel.
aga kallim, see läks meelest,
asun jälle linna teele.
Talle ostan kaelakee,
kimbu lilli, lõhnavee.
nüüd siis kõik on kinke saanud.
ise olen ilma jäänud.
tuiksan mööda teed nüüd koju
, uksel ootab kiisupoju.
talle verivorsti annan
ja siis süles tuppa kannan.
ongi jõuluõhtu käes,
jõulud käimas täies väes.
kuulen uksel kop-kop-kop,
ukse taga jõulu sokk.
sisse astub jõuluvana,
nõnda jõulud täies hoos
käimas selles jõululoos
Las ma kuusel küünlad süütan ise,
sina istu, puhka veidi, memm.
Ole mängult minu külaliseks, nii on jõuluõhtul hubasem
Kuuseokstel velkleb härmalõngu, seintel varja, leegi värelust...
Tuppa tungib piparkoogihõngu
aga hinge ootusärevust.
Pimeneb ja akna taga langeb
pehmeid lumeräitsmeid veel ja veel.tead sa, kes seal tasa lumehange hiiglasuuri vildijälgi teeb?...
jõulutaat teeb täna külaskäike, mudilased saavad kinke talt.
Mina pole ammu enam väike oma kingi leian kuuse alt...
Las ma pidulaua katan ise, kuuse alla, nii on hubasem.
Ole täna minu külaliseks, minu naerusilmne Jõulumemm.
Nüüd päkapiku-mannidel
on piparkoogid pannidel-
hulk poolikuid, noorkuid, kringleid,
parv tiibadega ingleid.
Seal sabatähte nähti ja
vist taignast kirjatähti ka.
Nüüd mannid käised käärivad
ja piparkooke määrivad.
Neil klopitud on muna seks.
Kui koogipind saab munaseks,
siis on see läikiv küpsena.
Nüüd koogid muudkui küpsema!
Siis päkapiku jussidel
on tallad tule sussidel!
Nad jooksevad ja rassivad
ja plaate ahju tassivad
ning lõpuks kõige julgemad
hõõgkuumad uksed sulgevad.
Nüüd lõhnu levib ahjudest!
Ja kel võiks olla kahju sest?
Lõhn tõuseb taevasinani
ja igaühe ninani.
Ning mõistab iga laps ja mees,
et ongi jõulud ukse ees.
On koogid ahjus tundi pool.
Siis juba kõikidel on hool,
nad võtta välja jahtuma.-
Kuum peab ju veidi lahtuma.
Siis saab nad karpi laduda.
Ei või siit raasu kaduda!
Kuid meistreil lõhnus ülihäis
said kõhud niigi ülitäis.
On okkaid täis mu elutuba,
kas küsisid Sa minult luba ,
või arvad, oled nii sa popp,
kui seisad paljalt nagu mopp?!
Su kalli raha eest ma soetasin,
paar harduspisaratki poetasin,
Su tõin ma oma tuppa sooja
ja sina tänuks maha roojad?!
Mul siiski Sinust veidi kahju,
kui topin sind ma oma ahju.
Su raagudest ma tule läidan,
Sa oled tänamatu, väidan.
Pisut tähetolmu, natukene lund,
Keegi tatsab tasa, südaööni tund
Uinuda ei saa sest ärevus on hinges
Hiilid voodist välja, saatjaks on sul ingel,
Sinu sammud on kui kassil kuumal plekil.
Ümber võtnud vana lapiteki,
sest et veidi külm, samas aga õdus,
nagu jõuluajal, ikka olnud kodus
Nii hea on olla laps ja tunda seda rõõmu.
Kuni oled noor veel, haara igat sõõmu
sellest jõulutundest, mis on haruldane,
millele ei miski pole ligilähedane.
Kuid kes siis on see, keda kuulsid kolistamas?..
See isa on, kes miskipärast kuuse all on kolistamas!
Sa küsid isalt: " Mida öösel teed siin, paps?"
Isa ehmatades hüüab:" Ära uuri elu, laps!"
Sügistuuled karmid, vinged,
toonud välja aasta pinged.
Jõulueelne ootus hinges,
rahvas poodides teeb ringe.
Kuskil õrnalt hüüab ingel:
"Ärge liigselt hoogu minge!
Võtke veidi aega maha,
aga seegi poleks paha,
kui te vahel vaataks taha,
et ei oleks jäänud maha
see, kes õrnust, hellust tahab!"
Oh sa kitsi päkapikk!
Ära ole imelik!
Ütle Jõuluvanale,
mida meie tahame!
Ega meie palju taha-
toogu meile veidi raha.
Et saaks osta nikki- näkki,
hapukapsast, verikäkki,
piparkooke... mida muud?´
... loputaks veel veidi suud
värske õlle- kaljaga.
Kui ei saa me naljaga,
lubame, et teeme kära.
seisame, ei lähe ära
Jõuluvana saani eest!
Vaadaku siis, kuidas mees
jalgsi pändiks Põhja-raale.
Jäägu parem Eestimaale
pepu paljas, habe härmas.
Nii, et olgu parem kärmas
meie soovi täitma ta.
Tuleb ilma- aga saab!
kui ma ükskord suureks saan,
(siis, kui kasvan vanaks),
on mul päris kindel plaan:
hakkan jõuluvanaks!
veidi harjutama pean,
kuidas anda kinki.
kapi otsas - küll ma tean! -
on meil vitsakimpki.
minust kasvab jõulumees!
õpin seda kusti:
pärast sööki on mul ees
jba veidi vuntsi.
Saatis: Marianna (13.12.07)
On tähed kaunid, säravad
kui pimedad on tänavad
ja vaikus hinge kriibib siis,
küll tahaksin, et oled siin.
Ning kätte jõudnud jõulud taas
ja veidi lundki leidub maas,
Oh kus küll oled, "jõulumees"
sa tule koju, ole mees.
"Jõulurõõm!"
Jõuluööl käib kibe töö
päkapiku poistel
ja kõigil teistel
kes lastest lugu peavad
ja neile kinke veavad.
Rõõm on suur
sest toas on jõulupuu
ehted kaunilt sädelevad
küünlaleegid värelevad
unustada nüüd ei või
jõulusalme põnevaid.
On põnevus nüüd nõnda suur
et sõnad takerduvad suus
mis ta mulle nüüd küll annab
seisan nagu soolasammas
veidi mõtlen ja siis ütlen.
Jõuluvana,jõuluvana
ära mine üldse ära
meile elama sa jää
koos meil oleks väga hää
kingikotist iga päev
kinke tuleks võluväel.
Õhtul, olin voodis juba,
nägin unes oma tuba.
Uksel seisis väike mees
nagu sulgi - habe ees.
Sosistades mulle lausus:
"Jõuluvana juba teel,
sinu pakk on põdrareel.
Peagi paki kätte saad,
sa kui salmi loetud saad!"
Panin kähku selga kleidi,
et veel harjutada veidi.
Igakord kui algamas on jõulukuu
ja kõik on ootusärevuses,
iga linn saab jälle uue jõulupuu
ja õhtupime tuleb tuleväreluses
Iga kord kui algamas on jõulukuu
on olnud sagimist ja rabelemist üle pea
ma tuppa ammu ei too jõulupuud
ja kingiks mida tahan üldsegi ma ei tea
tegelikult kui veidi mõelda tean küll mida tahan
tahan liiga palju saada
jõuluvana ei saa tuua, seda mida mina tahan
Mina soovin saada krapsakamat keha
Soovin uusi sõpru
head tööd ja palju raha
Raha palju poleks vaja
Vaid, et elaks ära
Et ma ei peaks seisma sabas,
kus on seista paha
Et ma ei peaks mõtlema, mida vastan ma
Miks mul kepp on ja kas ootan last nüüd ma
Igakord kui algamas on jõulukuu
ja kõik on ootusärevuses
saab iga linn jälle uue jõulupuu
ja õhtupime tuleb tuleväreluses...
Jõulumees, jõulumees.
Las ma veidi kasvan veel.
Siis sind suvel üles otsin,
puhkusele viin su Šotsi
Kaua jõulutaat on teel?
Veidi aega läheb veel.
Kas ta ikka jõuab siia?
Vaja talle teade viia.
Aga kui nüüd hiljaks jääb?
Jõuluvanal kell on käel.
Aga kui ei jätku pakke?
Jõuluvana leiab kõike...
Kas ta minu nime teab?
Jõuluvanal pea on hea...
Kas ta teab, et teda ootan?
Kullake, ta lausa loodab!
Jõuluvana, tule siis
ja kõik mu mured kaasa vii!
Et aasta uus võiks alata
valge,puhta lehena.
Sokkidel on kavalus,
kadumise saladus,
öösel oskavad nad minna
äraleiaüles linna.
Hommikul sa veidi jälgi
kas on sokijalajälgi.
Aga äkki võimalik
varastas nad päkapikk?
Kui sul aknal polnud sussi
läks tal kingipanek vussi.
Kogemata puistas sokki
tühjaks oma kingikoti.
Kui sul akna peal on suss
sokid paigal on ja kuss.
Minu ja sinu koduks on Põhjamaa,
veel veidi jäisem Islandil,
külmapuudust ei tunta Lapimaal,
nii peaks see olmea Vilsandil.
Aga häda, lumetaadil lumepuudus,
suvekuudel põdes rasket grippi,
nüüd on lumest tõesti puudus,
ehk teie teate mõnda nippi?
Kas osta lumemasin, või võtta liising
et ise lund saaks toota riiki,
et kõik võiks meidki tunda auga,
kui külma Põhjamaade riiki!
Mul meelen omma latsõpõlvõ jõulu,
kui inne pühhi imä verivorsti tei.
Ja hapnit kapstit suurõn potin kiitse,
nii terve tarõ olli söögilõhnu täus.
Ka kuusk sai hämäraga tarrõ mõtsast tuudu,
mis kaunistatus paprist ehtiga,
siis kuusõümber maan sai lämmind saia süüdü
ja küünläleegi valgust valvatu.
Kui, äkki välän nakas pini haukma
ja imä olle veidi kõhevil,
siis naabrimiis tul lambakaskan sisse j
a küsse, kas siin latsi häid ka om?
Ma suure kommikoti salmi iist sain kätte,
mis makkus maitse nuil kommel siis küll oll.
Nüüd egäsugu nänni poodist võtta,
kuid latsõpõlvõ jõulu iks meelen mul.