Igal aastal samal ajal
sisetung meid poodi ajab
kokku ostma ninni-nänni
igasugu padajanni.
Loeme kokku tutvusringi
igaüks peab saama kingi,
sest on jällegi kord käes
rõõmurohke jõuluaeg.

Kinkidest kuid tähtsam on
kui on koos kõik perekond
sugulased,sõbrad ka
jõulurõõmu jagamas.
Kuuse alla laome kingid
laua peale vorstid singid.
Jõulukuuse küünlasäras
ununevad mured ära.
OLEME KÕIK RÕÕMSAD PAID
KAHJUKS KORRA AASTAS VAID.

Olgu kuused säravad,
verivorstid kõverad,
olgu pühad pidulikud,
jõulud rõõmsad, rahulikud.

Särisevad verivorstid,
krõbisevad piparkoogid.
Tulgu lund ja sõitku saanid
täide mingu kõik te soovid!

Jälle läbi saamas aasta
Taaskord pere juurde vaja naasta,
kui laual verivorstid, piparkoogid
külmad, kuumad särisevad joogid.
Vahetada kinke, soove häid,
näha kuuse juures naermas väikseid sasipäid.

Jõuluõlled vahused,
piparkoogid jahused.
Verivorstid meetrit viis,
alles õiged pühad siis.

Tulgu kiirelt Jõuluõhtu,
Õlu, vorstid täitku kõhtu,
Väike naps teil tuju tõstku,
Jõuluvana teil kinke toogu,
Küünlasära tuju loogu!!!!

Taevas on suur kuu,
akna all pikk puu.
Aisakellad helisevad
vorstid ahjus särisevad.

Istun toas ja loen siin päevi.
Mustad Jõulud küll on paha.
Kardan ,et ma lund ei näegi,
Jõuluvana ei tulla taha.

Kui tuleks lumi maha,
tuleks pühad rõõmuga.
Näe keegi tuleb ukse taha
Jõulumees! - suure kotiga!

Jõuluõhtu vägijoogid,
verivorstid, suhkrukoogid,
jõulutaadil kenad kingid -
õnne, rõõmu aastaringi -
olgu kogu perele!

Kuskil põhjapõdrad käivad,
säraküünlad sarvedel.
Tähed kõlisevat näivad
või ehk laulab aisakell.

Päkapikud pakke teevad,
peagi täis saab kingikott.
Tanguvorstid pajas keevad,
aurab hapukapsa pott.

Valmis seab end jõuluvana
kuuselõhnas, valgusjoas.
Varsti tunneb sedasama
jõululõhna meie toas.

Vorstid, napsid, uhked praed,
nali olgu õhtu nael.
Siis tuleb aasta lõbusalt
ja möödub sama kõbusalt!

Jõuluvorstid
särisevad,
piparkoogid laual.
Miks siis kingitusi
küll ootama peab
kaua? Kas ehk olen
olnud paha, kinke
te ei taha teha?

Jõuluõhtu

On õhtu ja küünlad põlevad,
kuusel ehted säramas
ja täis õnne laste silmad.
Õhus tunda ootusärevust.
Käes aasta ainus päev,
kus rõõmu jagub kõigile.
See on õnnistatud aeg
ja armas väiksest suurele.
Just ahjust tulnud kakuke
ja laual valmis verivorstike
ning laste tehtud piparkook
on tuppa loonud erilise õhu.
Ema kappi pani põlle
ning laud on kaunilt kaetud.
Kõigil harras ärevus,
et pole kohal jõulumeest.
Lapsed vaikselt omi salme
on ümber ema kordamas.
Nad ikka jälle küsivad,
miks issi õues nõnda kaua.
Siis kosta valju kopsimist
ja unub issi puudumine.
Näe, seal ongi jõulumees
suure raske kotiga.
Nüüd lapsed harda värinaga
omi laule, salme esitavad.
Oh, kuis sealt kotist jagus
salle, kindaid, nukke, autosid.
On rõõmusagin nii suur,
et vaevu tähelegi pandi,
kui lahkus jõulumees
ja mil isa tuppa tuli.
Küll siis talle muljetati
ja kärarikkalt kaasa tunti,
et juba läinud jõulumees,
keda issi nii ei näinudki.
Ema issit õrnalt kallistab
ja miskit kõrva sosistab.
Siis ta kõiki lauda kamandab,
et muidu vorstid jahtuvad.


15.detsember 2004.a.

Jõuluvorstid särisegu,
süldid laual värisegu.
Konjak soojendagu kõhtu,
see on õige jõuluõhtu.

Taas kätte jõudnud jõulud,
lastel pähe õpitud salmid, laulud.
Kõigil rõõmus meel,
sajab lund veel ja veel..
Päkapikudel käimas töö,
olgu päev või öö.
Nad piiluvad ja maiustusi tassivad,
päevast,päeva rassivad.
Taevast piilub kuldkollane kuu,
toas sädeleb ehteis kuusepuu.
Pannil vorstid särisevad,
õues puude härmand oksad värisevad.
Kõigil südames mõte hell ja hea,
seda jõuluvana ja päkapikud ei tea,
Keegi koputaski uksele,ukse taga jõulumees, enda habe ikka veel härma sees...
Luuletused loetud,
vorstid söödud, uued valmis praetud..
jõuluvanaga jutud aetud
minna ka teisi lapsi kaema,
jõuluvana tunneb ja näeb vaeva,
kuid talle meeldib see,
kui kõikjal käidud ootab teda kodutee...

Oh sa armas jõuluõhtu,
muudkui täida oma kõhtu-
vorstid, saiad, praad ja õlu
küll siin ilmas on üks mõnu!

Jõuluõhtul
(See luuletus on pärit minu lapsepõlvest)
Jõuluvana tulekuks selged
sul on salmid.
Siis,kui lahti läheb uks,
on kõik ammu valmis-
õled pestud põrandal,
verivorstid laual,
sätendava kuuse all
ootad juba kaua.
Järsku kojas lõksub link-
ootad ärevana.
Köögis kukub ümber pink-
tuleb jõuluvana.
Tuppa astub toki toel,
vatihabe kaelas,
seda kohendab ja soeb,
ema muudkui naerab.
Nägu nagu ISAL lai,
ise õhkab pakast,
näib,et kasuka ta sai
selga meie lakast.
Pärib emalt"Lapsi on?"
"Eks seesama ole!"
"Poiss kui naaskel,
aga jonn?"
"Jonnijaid meil pole."
"Vapralt mõistad lugeda,
vildid teenid välja!"
Aga memm saab sugeda,
tuba täis on nalja.

Lõpuks käes on jõuluaeg,
mida ootasime.
Kuused tuppa,vorstid ahju-
hõikab vanamemm.
Vanataadil tööd on palju,
lapsed saabumas on tal,
kohe-kohe kõik on tehtud,
saabunud on jõuluaeg.

Jõuluunistus.

On jõuluõhtu saabumas
Ja mured kõik laabumas.
Vorstid särisevad ahjus
ja kartulgi valmib ahjus.
Ma sooviksin endale üht maja
ja autotki oleks vaja.
Emale sooviks ma lipumasti,
Isale aga tööriistakasti.

Oh, saaks neid kuidagi täita,
see võib ju raske näida.
Autot, maja ja muudki veel
ei saa ma neid, ikkagi veel.

Jõuluõhtuks verivorstid,
piparkoogid, kanged joogid
et saaks jõulud kangelt peetud.

Vorstid söödud,kingid saadud.
Jõulutaatki ära läinud.
Lesid voodil, kõht on maani,
nüüd siis tead miks pühad loodi!

Reena ja Keity jõululuuletus!

Akna peal on jõulusokk,
mina olen täna kokk!
Verivorstid ja kõik muu,
magus olgu lapse suu!!!

Tule,tule rutem Jõul
meil on küünlad juba puul,
ahjus särisevad vorstid,
pliidil kapsas podiseb.
Ees on pikk ja püha öö,
Jõuluvanal palju tööd.
Tule juba jõulutaat,
siin sind ootab kaljavaat,
uhke maitsev jõulupraad.

Jõulud jõulud jälle käes,
akna taga lundki näed.
Tuppa juba toodud kuusk,
õue minnes jalas suusk.

Kui on saabund jõuluõhtu,
pidulauas täidad kõhtu.
Verivorstid, piparkoogid,
sõstravein ja teised joogi.

Ootusärevus on hinges,
ootad taati selg on sirge.
Pähe õpitud on salmid,
luuletused, uhked valmid.

Järsku vaikseid samme kuuled
väljas vihisevas tuules.
Lõpuks märkad uksetaga
kolistamas jõuluvana.

Krõbiseb,krõbiseb saiakene,
pontsakas ja pisikene.
Ilus ja kuldne on ta,
maitsev ja isuäratav ka.
Verivorstid on ilusti pruunid,
suvel mängimiseks on aga kuulid.
Jõulutaat tuleb ja soovib häid pühi ja
head uut aastat!

Üks jõulumälestus

Nii tuttav on see tareõhk,
nii armsalt isemoodi.
Maas kahiseb ja lõhnab põhk,
kui mitte ükski voodi.
Ju laual seisab väike kuusk,
ju vorstid särisevad ahjus.
Ei linnatuledest, ei muust,
saa olla praegu kahju.
Kui ümber rõõmsat naeru kõlab.
Kui aurab värskelt pestud põrand.
Ja pähklikoored külje all
on põhus lesijal.

Debora Vaarandi