Käes ta ongi - aasta uus
välja visatud sai jõulupuu,
Kevadet nüüd ootan vaid,
tuleks juba rutem mai.
Vastumeelne tunne, painav.
Valdusi endale koljus laiab.
Salvab kõk organismi lihased
katab viimsegi naha pinnase.
Sulgeb lootuse silme sees
varjab pilti reaalelu ees.
Oled muutunud külmaks ning mõistmatuks,
teistele jäänud südamelt avamatuks.
Sind ei paisteta kuulavat kui seletad,
üksnes oma tuimsusega teisi peletad.
Pühendud tõsimeeli oma huvide arendusse
ent nende väärtus ilma sotsiaalse rahuta langeb unustusse.
Rääkimata, et oled peagi murdumas
on su lähedased end süüdi tundmas.
Kinnitad neile, et emotsionaalselt ajad on tormikad,
saladuslooril magu ravimitega kostitad.
Miks sa siis endale sellise eesmärgi seadsid?
Et tähelepanu ja kadestavaid pilke saada, ma teadsin!
Muide kõik mis sa tegelikult igatsed
on austus ning armastus.
Tahaksin kallistada sind kõvasti,
tahaksin musitada sind magusasti.
Tahaksin ei oleksid siin,
sinust eemalolek on täielik piin.
Tundud nii kaugel ja kättesaamatu,
igatsen sind lihtsalt lootusetult.
Armastan sind nii meeletult palju,
tahaksin olla sinu soojas kaisus.
Miks on nii, et mind rahule ei jäta?
Miks ei võiks sa mind lihtsalt jätta ?
Võiksid mu, oma mõtetes maha matta
ja uute inimestega katta...
Ma tean, et sul on mind vaja,
sest näitasin kätte õige raja,
et alkohol ja suits on paha!
Tean, et sul korras pole pea,
teadsin, et see pole hea,
nii ma tegingi vea,
et teisi aidata tea,
et ta võib sinusse armuda-meeles pea !
Sa oled inimene, kelle nimel ta elab!
Sa oled inimene, kes tal mõtetes seilab!
Sa oled see, kelleta ta enam hakkama ei saa!
Kust Jõuluvana küll teab,
kas lapsed on olnud head?
Kas on nad ema aidanud,
kas on nad kassi paitanud?
Kas laps on olnud virk ja kraps
või mõnel koolis saadud kaks?
Kes sussi sisse komme toob,
ja kingiks täpselt lapse soov?
Tean, PÄKAPIKK on see,
kes jõulu eel meil luuret teeb!
Väljas sajab pehmet lund
mõmmikul ei tule und!
Tema väike karuaru
püüab saada lumest aru.
Kas on kuskil mänguhoos
padi lagunenud koost
nii et valgeid sulgi langeb,
millest moodustavad hanged?
Või on kuskil suured rotid,
katki närinud jahukotid?
Valget puru täis on ilm,
kuni seletamas silm.
Karukene murrab pead,
aga ikkagi ei tea.
Lõpuks vajub talveunne,
tema koobas mattub lumme.
Ja nii mõmmik näeb ka unes,
et ta müttab valges lumes.
Akna taga krigiseb raagunud puu,
Nii vaikne ja kurb tema hääl.
Seisab seal üksi raagunud puu,
Nii hingemattev see hääl
Nii üksik see puuke akna all,
Kääksub ja kõigub ja kiigub.
Raagus on puuke akna all,
Nii tasa, üksinda liigub.
Raagus oksi kõigutab tuul,
Sasib nii õrnalt neid.
Liigutab oksi raagunud puul,
Nii hellalt hoiab neid.
Lootuste tähed ärgu kustugu iial.
Mõtete lend ärgu peatugu eal.
Eesmärgid kindlad las sinna sind viivad,
kus õnne ja rõõmu, kuid valu ei eal.
süütad küülnad jõulu eel,rõõmsaks muutub tuba. küllap põhjamaalt on teel jõuluvana juba.
Talv on tulnud taas
lumine on mets , lumine laas.
Kuusk on ehitud
vitsad on vehitud
on jõulu rahu algus
seda näitab küünla valgus.
Jõuluaeg on imeline,
jõuluöösel juhtub ime.
Jõuluaeg on õnnetoov,
täitub sinu jõulusoov.
Jõulunädal möödub rahus
sinna kingitusi mahub.
Jõulusoove sooje sõnu,
tunne jõuludest sa mõnu!
Talv
Talvel tuleb lumi maha,
seda vist ei keegi taha.
Kõigil kopp on talvest ees,
sest siis lumi saapa sees.
Jõulumees see talvel tuleb,
saani küljes on tal tuled.
Lapsed teda ootavad,
luuletusi poetavad.
Uuel aastal jõulumees,
pole enam kõige ees.
Temalahkumisest saati,
tahaks patareid ja vaati.
Talv on tulnud taas
lumine on mets, lumine laas
kuusk on ehitud
vitsad vehitud
on jõulu rahu algus
seda näitab küünla valgus
Täituvad soovid
Jõuluõhtul vaatan küünalde säras tuba,
Ootan hinges ärevus,et kas ei tule juba...Jõulu mees.
Jõuluklögi valatud on klaasi,
kaunid kuuseoksad metsa servalt toodud vaasi.
Pipar koogi lõhnast küllastunud õhk,
jõuluhani laual,põrandal on põhk.
Mõeldes oma lähedastele seal kaugel ära.
Teadmine,et ka nende tube valgustamas jõulukuuse sära,täidab kogu hinge rahuga.
Kuid siis koputus,vahest ka kaks.
Tõttan uksele ja näen oma lähedasi seismas seal,
neid kalleid,kes olid enne mul mõtetes...
korraga on siin.
Jõulu ime minu jaoks on saanud ilmsiks,mõtetes
Jõulu meest tänan ja kogu mu pale rõõmu pisaratest särab.
Jõuluvana tore mees,
vatist habe on tal ees.
Lastelt luuletusi kuulda soovib,
kotist kinke kätte saada proovib.
Jõuluõhtul palju kära,
jõulukuusk ja küünlasära,
lastel luuletused peas,
kingid kuuse all kõik reas.
minu unistus on väike,
sama pisike kui päike.
jõuluõhtul tahan ma,
olla oma perega.
Käbi
Käbi käbi,
käbi käbi,
käbi käbi,
käbi käbi,
mul on nüd häbi,
sest luletus on läbi.
Kõige ilusam jõulupuu
Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
tema koduks on vaikne ja lumine laas,
õhtul süütab ta tähde tuled,
inglijuuksena lumised karrad on maas.
Ainult metsloomad kuuske kuldehetes nägid, tähe oksi ja latv kus helendas kuu,
jõuluõhtul kus kullasteks muutusid käbid,
sai tast linnu ja orava kinkidepuu.
Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle võõraks jääb platside kivine pind,
või kui tuleb siis võib-olla läbi su une,
läbi unenäo variab ja soojendab sind.
Leelo Tungal
Üksik lumehelves
Kuue mütsiga,
kuue haruga,
kuue jalaga,
kuue käega lumehelves
seisab üksi,
täiesti üksi
kevadvete kaldal.
Imetleb,
tunneb kuumust,
jalad muutuvad raskeks.
Ja ta kukub,
langeb alla,
sulab ühtseks kevadveega.
Üks kuuseke väike
metsa all tukub,
ta süda on kurb,
teda suur lumevall katab.
Tahan tuppa,
tahan siit ära!
tahan laste naeru,
küünalde sära!
Olgu mu elu
küll üürike,
see eest täis
rõõmu ja kära.
Jõuluvana
Ukse taga seisis üks kuju,
tal oli rõõmus tuju.
Ta oli jõulumees,
kel pikk habe ees.
Tema andis mulle käppa
ning kutsusin ta tuppa.
Lõpuks kingikoti avas,
ning salmgi oli mul peas.
Kuuse jaoks ei ole vaja,
väga palju ehteid.
Tema ootab lahket maja,
röömu mis on ehtne.
Paksust metsast meie pärast,
toodud on ta siia.
Ta ei kasva meie pärast
suureks mitte iial!!!!!
Häid pyhiii:)
JÕULUPUUSALM
KÜLL ON ILUS JÕULUPUU!
PUU PEAL JÕULUTÄHT JA KUU,
PUU ALL ISTUB JÕULUMEES,
JÕULUKINGID KOTI SEES.