Esimene jõulumees, kes talvel tuleb,
on vaikne, arglik ja kohmakas.
Varsti kõik kodud täis on täissöönd jõuluvanu,
süüdi on jõulupohmakas.
Süütad küünla jõulueel,
rõõmsaks muutub tuba.
Küllap põhjamaalt on teel
jõuluvana juba.
Küll on küünal pidulik
tuppa valgust heites.
Aknast piilub päkapikk
hoolega end peites.
Lüheneb ja väheneb
laual küünal üha.
Tasa hilju läheneb
esimene püha.
Jõulurõõm on talveajas,
kodurahus hubases,
ootab lapse kodumajas,
kõigis nende tubades.
Jõulurõõm on sinu andes
nagu särav päiksekiir.
Seda annet endas kandes
selgemaks saab silmapiir.
Jõulurõõm on sama vana,
kui sa teda tundma said:
esimene jõuluvana,
tema esimene pai.
LUME VAIP LUME VAIP KATAB MAA
PEAGI TEEL JÕULU TAAT JÕULU AEG
JÕULU AEG IGAL POOL PEOKS ON VALMIS
MEIE KOOL
HEA ON MEIL SEISTA REAS JÕULU SALM
KÕIGIL PEAS PEA SAABUB JÕULUÖÖ
LÕPEB KOOLITÖÖ
JÕULUMEES JÕULUMEES KUULA MIND
PALJU ON LAPSI HÄID
SINU EES LAULMAS JA TANTSIMAS
NÜÜD ON ESIMENE KLASS
Käbi, käbi, käbi, käbi,
esimene salm sai läbi!
Käbi, käbi, käbi, käbi,
teine salm sai ka nüüd läbi!
Käbi, käbi, käbi, käbi,
kolmas salm ka nüüd on läbi!
Käbi, käbi, käbi, käbi,
neljas salmgi nüüd sai läbi!
Esimene jõulupüha,
Kodus kõik veel puhkavad.
Teisel...Upss.
Tss nad juba uinuvad.
Oi-oii miks on unustanud
Arsise ansambli nad?
Seda iialgi ei tohi,
Pragada nad saavad jahh!
Ranits hüpleb kooliteel,
päike särab tema ninal.
Ranitsal on rõõmus meel,
tal on aabits, tal on pinal!
Ranitsat ja koolilast
ootab koolimaja.
Ütleb tere tulemast
esimene õpetaja.
Süütad küünla jõulu eel
rõõmsaks muutub tuba.
küllap põhja maalt on teel
jõulu vana.
küll on küünal pidulik
tuppa valgust heites.
aknalt piilub päkapikk
hoolega end peites.
lüheneb ja väheneb
laual küünal üha.
tasahilju läheneb
esimene püha.
ESIMENE LUMI KATAB HOMMIK UKS MAA
LUMINE UNI MILLE VASTU EI SAA
LUMINE PAEVGI KOIGE JATKUKS ON SEE
LUMINE SINA JA SINU ALL TEE
LUMISED KINDAD LUME MUTS PEAS
LUMISED KINGAD KUIVAMAS REAS
LUME ALLA PEITU PUGENUD MAA
ARA SEST HEITU SEELE VASTU EI SAA
Talve unustamatud hetked
Esimene pärlvalge lumehelves
liugleb alla,
potsatab sügavpruunide lehtede merre.
Tuleb teine,
tuleb kolmas,
õhk ja maa kattuvad
valge suhkruvatiga.
Hommikul raagus puud,
majakatused
on kattunud sädeleva,
helevalge padjaga.
Keerutad lumes,
õhku kerkib
pärlite torm.
Tugevad,
rasked jääpurikad
sajavad alla
ja jätavad jälje,
sellise,
mida ainult talvel
näha võid.
advendi küünal
süütad küünla jõulu eel
rõõmsaks muutub tuba
küllap põhjamaalt on teel
jõuluvana juba
küll on küünal pidulik
tuppa valgust heites
aknast piilub päkapikk
hoolega end peites
läheneb ja väheneb
laual küünal üha
tasahilju läheneb
esimene püha