WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Jõuluvana kulla - pai
palun täida minu soov
Sina oled vana hai
tühjenda üks autopood...

Minult ära salmi küsi
parem haala tuld mul paar
too mul rehv siis kasvõi tühi
pea siis karikaid mul laar

abi vajaks tagasild
sest et minek nõnda nüri
et ei oleks tömp mul silm
kaasa haara klaasihari

too mul juhtmeid mitu tükki
et ei oleks mosse pime
teen siis kasvõi mitu kükki
mis küll oleks lausa ime

võta riiulilt ka õli
et ei jääks me rajal jänni
et ei oleks autos tuli
too ka tuletõrje nänni

ja et minek oleks hea
too ka küünlaid mulle paar
kui siis kaine püsib pea
ei saa vastu Hr Saar

ja kui uued vedrud saan
panen nii et ninast väljas veri
hüppel õhus justkui pelikaan
kindlalt kõrgemal kui Meri

et ei lõppeks minek vägev
pane märssi filter hea
saab siis mossest masin äge
kuulsust kogub õige pea

pane kotti kolb mul uus
et minema saaks kiirelt siit
ei ole enam sõnu suus
vait jäänud isegi on Priit

võta polte kaasa peoga
et ei kukuks mosse koost
õige gaasi õige veoga
maha jääb siis Hr Roost

too ka uus mul norma traks
et siis lõpeks istme ooper
maha jääks siis iga naks
meist ka kindlalt Hr Sooper

kui siis kaitsmeid uusi saaks
ei teeks masin enam tempu
miski enam jätta saaks
ette meil veel Hr Lempu

too ka plekki tükki kaks
sest et ette jäi meil trepp
kui tiib on uus siis iga naks
kaotab kohe Hr Sepp

spido trossi kui veel paluks
sest ei ole kellu taadeld
kui saaks lahti kaugusvalust
maha jääks ka Hr Maaten

kui nüüd küsiks veel
uut akut oleks overkill
kuigi uue voolu teel
kahvatuks ka Hr Lill

ja kui ruumi saani sees
käsikäivitusevänt
et ei noriks tehnilisemees
kurja näoga Hr Jänt

lõppeks võta tuli vilkuv
mis meid hädas välja veab
püüab konkurendi pilku
kraavis me... siis kindlalt teab!!!

nüüd vist lõpetama pean
kuna soontes möllab humal
muidu kes se seda teab
pahandab veel MOSSEJUMAL!!!!!


Hinne: 10.0/10 (3 hinnet )

Janno (13.12.2007)

Kaks siidpehmet käekest
ja süütut särasilma,
üks väike süda,
mis ei tunne kurja ilma...
Jäi kitsaks all südame,
valuga koos tuli ilmale
väike-väike inimene.
Suurim õnn ta emale-isale!


Hinne: 8.4/10 (18 hinnet )

Chrisse (15.01.2008)

Veel üksinda ta kõnnib keset tänavaid,
kõnnib mööda inimestest, kes talle tuttavad..
ta ei taha kuulda midagi, ega näha kedagi kes õnnelik,
see haavaks teda ja teeks kurvemaks,
sest ta elu on üksik ja konarlik, kus rõõmu ei eksisteeri.

Veel keset ööd end leida võib,
kaob pimeduse varju, kust teda ei leita,
kus saab ta tunda mis on elu,
kui halb see olla võib, kui valus ja kurb.

Tahab ta leida elu mõtet,
milleks elada ja mille või kelle nimel,
kui leiaks selle mõtte, siis võiks elada edasi,
kuid praegu see üksik hing jalutab öö varjus,
et keegi teda ei näeks, ja tema teisi,
sest õnne ta nüüd vihkab ja päikeseloojangut ei salli.

Päike mis läheb looja, meenutab talle ta kunagist õnne,
kuid ta ei taha mäletada midagi mis hea,
ta teab ainult kurja..
ta ei naerata kunagi ja silmades sära ei leia,
ta ei nuta ega mõtle armastusele,
tal on kõigest ükskõik.

Üksik hing, kellel pole vaja mõelda teistele,
ta ei näe kunagi päikeseloojangut,
sest selleks ajaks kaob ta pimeduse varju,
et mitte näha neid kauneid värve,
mis meenutavad armastust.

Kuu varjus ta käib,
jälgib tähti kuid kunagi ei soovi midagi,
sest ta teab, et need soovid ei täitu kunagi..
ja seda ta ei tahakski,
ta on harjunud üksi olema,
ta ei taha armastust ega hoolt
ja õnne ei tahaks ta kunagi enam tunda,
sest see kõik viiski ta sinna kurbusesse.

Ei vala ta pisaraid, mis tulnud armastusest,
ta valab vaid verd kui näeb õnne,
veri mis voolab tal mööda põski, on kui pisarad,
verepisarad.

Kui algab päev kõnnib ta ikkagi mööda tänavaid
otsides üksikuid nurki,
põgenedes päikesetõusu eest,
et kaduda koos ööga..
ootab ta päikeseloojangut,
kuid mitte selleks et seda vaadata.

Päike on tõusnud ja kell lööb peagi keskpäeva,
kuid ei armastus ega õnn seda muuta saa,
et vihkab päevi see üksik hing,
kes tahaks looja minna igaveseks, et olla ainult öö..
see üksik hing soovib vaid olla kuu asemel,
et ei peaks ta põgenema päikese eest.

Pole keegi öelnud et talle ei meeldiks päev
talle ei meeldi vaadata õnne,
sest ta vihkab seda,
talle ei meeldi näha ega tunda armastust,
sest sellepärast ongi ta nüüd üksik hing.

Armastust sai ta tunda,
kuid ta sai liiga palju haiget,
ja haavad ta hinges ei parane mitte iilagi,
ta tahaks vaid leida veel üht sellist hinge,
kes oleks sama üksik nagu temagi,
ja põgeneks koos armastuse eest.

Veel üks üksik hing,
ja elu oleks parem,
kuid kurjust ja kurbust ei võtaks talt miski,
need on ja jäävad ta südamesse,
süda, mille asemel on kivi
süda mis on jääs,
ja mitte keegi ei saaks seda üles sulatada..
isegi mitte päike, sest selle eest ta põgeneb..

Süda kui jää ja hing kui kivi
on murdumatud,
sest nad ongi nii palju murtud,
et enam rohkem ei saa..
talle haiget teha, ega südant murda,
ja ammugi mitte armastust tundma.

Igas öös võib ta näha õnnelikke hingi,
need teevad talle haiget, ja panevad ta verepisaraid valama,
sest sügaval hinges ta tunneb kadedust
miks just tema ei saa enam õnnelik olla,
kuna teda on armastus tapnud,
ta meeli mürgitanud,
ja pisarate asemel verepisaraid valama pannud.

Ta magab päeval, ja näeb und,
kus armastus on sama kaunis kui reaalses elus,
kuid talle on need õudusunenäod,
ja kõige jubedamad hirmud mida ta näha ei tahaks.

Kas on veel keegi, kes kannatab nii,
kes oma kannatusi ei tahagi lõpetada,
kes tahapki nii elada,
üksinda ja üksinduses,
kes ei taha tunda enam armastust mis nii kibe ja valus,
kes ei taha õnne mis lõpuks elu hävitab,
ja nii saigi temastki üksik hing..tänu õnne ja armastusele,
millest ta enam kuulda ei taha..

See üksik hing leidis tee,
ja loojus koos päikesega
nüüd on ta ainult öös, kuhu loojus koos teise hingega,
nad ei ela just õnnelikult,
sest mõlemad vihkavad armastust...


Hinne: 8.0/10 (24 hinnet )

Marika (04.10.2008)

Sügis mersas jalutab
kaasa kutsub sõpru häid.
Oled sõber vaata ringi
tunne rõõmu minu hinges.
Metsas kurbust tunda saa
energiast vaid pakatad.
Oska tunda metsa sõprust
vaata ringi sügis- naeratust.
Vahval sõbral sarved püsti
hoolib hoiab salamahti.
Saladused peidab metsa ,
mured matab mätta otsa.
Sügisel on kuldne süda
sosistab ja võlu näitab.
Rahutud on ikka hinged ,
nende silmis kurjad tuuled.
Sügistuuled saadan teile
naeratuse kingin hinge.
Palju kauneid aastaringe
hoia ikka enda hinges.


Hinne: 9.0/10 (26 hinnet )

Taimi (09.10.2008)

Aru ma ei saa
mis inimestel viga
kõik on nii faking kurjad
11teise ja enda vastu
kas tõesti peab
olema piitspeenike ?
kas tõesti peab
end ilu nimel ohverdama ?
kas tõesti peab
teiste üle naerma ?
kas tõesti peab
karjuma ja vaidlema ?
kas tõesti peab
teistele haiget tegema ?
kas tõesti peab ?
EI !

mis inimestel viga
ma aru ei saa
kui tahate olla kurjad
vaenulikud ss ..
ss tapke end ära
kuid jätke teised rahule
laske teistel elada ..
teised pole süüdi teie põhjakäigus
teised pole süüdi teie mõtetuses
teised pole süüdi , et teie ei saa hakkama
kui teie ei suuda , ss ehk teised suudavad ?
teie pole maailma naba
teie pole keegi , et saaks teiste üle kohut mõista !
:'(







Hinne: 8.0/10 (1 hinne )

KurbusMuSilmis (20.11.2008)

Nagu suli,tuli tüli,
tuli,silmapilgupärast
kajas maja tema kärast.

muud ei teinud me,kui kurja
kass lõi küüned koera turja
lapsed tõstsid kurja kisa
kurjalt "nurka" hüüdis isa.






Hinne: 7.1/10 (8 hinnet )

siim silla (28.11.2008)

Õpetaja oled hea,Sul on kõige targem pea.Ära Sa iial ei väsi,ja kurjalt meid ei käsi.Nii hästi Sa meid alati õpetad,ja siis kui õpetamise lõpetad,me meeles Sind alati peame,ja kõike siis me teame.


Hinne: 8.3/10 (34 hinnet )

Linda Lukas (03.06.2009)

Kord väikses talus elas
üks vana memmeke
ta tuba lilled katsid
ja katsid õueteid.

Ta vaikselt üles kasvas
ei teadnud kurjusest
ja rõõmus oli ikka
kui rääkis lastele.

Kord tema juurde tuli
see majaperemees,
ta salamisi küsis :
"kuis elad memmeke?

Kui vaene sina oled
mu memmekene sa,
kuis saad sa nii veel laulda
siin rõõmsa meelega?"

Siis memmekene küsis:
"mis rikkus annab sul,
kui on sul puhas süda
on laulul ka su huul.

Kui aga teed sa kurja
ei seda tunnista,
mil inimene endal
süüd iial leiad sa ?"

Siis läks sealt õuest ära
see majaperemees,
sest memmelt kuuldud sõnad
tal läksid südame.


Hinne: 8.0/10 (7 hinnet )

Helika Kaasik (22.10.2009)

Kuidas Pakane meid kimbutas
(Pille Naur)
2006

Ükskord talvel õige karmilt Pakane meid kimbutas,
madalate kraadidega hirmutas ja tembutas.
Maad ja veed ta üle tõmbas oma jäätund kämblaga,
inimeste põski peksis peene jäise vemblaga.
Ninaotsast näpistas ja varbaid-sõrmi pitsitas,
ise oma habemesse kahjurõõmsalt itsitas.
Pagendas ta väljast tuppa ka kõik õueasukad,
kellel hõredaks jäid seekord pehmed soojad kasukad.
Ühtki üleliigset lendu vareski ei lennanud,
puud jäid tardumusest kängu - külm neid oli emmanud.

Kui nüüd selle kurja moega tühjaks jäänud oli õu,
Pidas vana Pakane veel isekeskis veidi nõu.
Igavusest otsustas ta tulla tuppa järele,
põhjustades meelehärmi kogu inimperele.
Igal pool, kust läbi pääses, tegi ta suurt pahandust!
Mõnes kohas kinni kiilus mitu selle maja ust,
teisal jälle võttis kätte, külmutas ta kraaniveed,
pärast põikas jälle välja, jäätades kõik sõiduteed -
seda lõbu endale ei saanud ta ju keelata,
ahnel pilgul püüdis kõiki kokkupõrkeid neelata.

Siiski talle sellest naljast ikkagi veel väheks jäi,
veidi mõelnud, oma põuest külmakraade juurde tõi.
„Nüüd vast huvitavaks läheb!“, mõtles ta ja maigutas,
kiirelt iga asja ette tõkkeid juurde paigutas.
Küll ei käivitunud autod, küll ei sõitnud mõni buss,
lõdisesid, turtsusid ja lõpuks tegid lihtsalt: „Vuss....“
Eriliselt lõbu pakkus Pakasele aga see,
et ta mõnes kohas kaanetada kinni sai ka kaevuvee.
Kõige lõpuks nautis pilti, piiludes küll sealt, küll siit,
kuidas kõikjal jõudsal sammul kahanenud oli riit –
omaette rehkendades kuuri taga pidas aru,
hävitades nädalaga poole talve puudevaru.

Nõnda viimaks kõik sai tehtud, mõnuga ta hõõrus käsi,
tundis, et ta sellest kõigest pisut ära oli väsind.
Otsustas, et lubada ta võib nüüd endale ka puhkust,
oma kätetööde üle tundis aga siirat uhkust.


Hinne: 6.0/10 (20 hinnet )

Pille Naur (05.12.2009)

KORD EI LAST JÄRVEL UJUDA
KURI LUIGEEMA,
TA OMA LAPSI ÕPETAS,
VIST MÕTLES- JÄRV ON TEMA !

TA OMA LAPSI KAITSES NII
KÕIGE KURJA EEST
JA INIMESI MANITSES:
"TE MINGE VÄLJA VEEST !"

SIIS ÜHE TIIVAPLAKSU
TA LÕI NII TUGEVA:
"KUI TE EI SAA MUST ARU,
SIIS TEID MA ÕPETAN !"

JA KOGU RAHVAS HAKKAS
VEEST VÄLJA ASTUMA,
JÄI JÄRVEL AINULT LUIGEKE
KOOS OMA LASTEGA !


Hinne: 7.0/10 (13 hinnet )

Helika Kaasik (11.12.2009)

Vaid ainus samm on armastusest mureni.
Vaid ainus hetk mis kumab kauguses.
Jah, tead ju küll, et armastus ei sure nii
vaid ikka ootab- sütti veel kord viiv.

See hetk ka tuleb möödanikust tagasi
ja korraks helklebki me üle viivuks siin.
Ning samas kaugeneb tunasesse edasi
ja oled jälle üksi-üksi nii.

Ja vahest loodadki ehk armu jumalalt.
Või hoopis tõreled sa kurjalt saatanaga,
et miks küll õnn ei leia sind su oma vaiba alt
ja õnnetus sind tihti ajab taga.

Sa püüad põgeneda selle eest kui hobu
kel jaksu eluks küllalt antud on.
Kuid armastus see maalitud kui tabu
me eluloole erinevalt on.


Hinne: 7.6/10 (5 hinnet )

stannum (16.02.2010)

Päkapikk.
Longib päkapikujüts,kuklas päkapikumüts,
jalad märjad,vammus kottis,püksipõlved üsna lontis.
Kurnatud ja väsinud,kurja koera räsitud.
Aga töö ei lõpe veel,tallata on pikad teed.
Loodan,et ta ühel õhtul-siis kui oled pugend põhku,
seisabki su akna taga.Olles kindel,et sa magad,
pistab sinu sussisse kingituse tõsise,
mida oled siiralt soovind-täidab nii su salasoovi.
Lisaks minult kallistusi ning veel õige mitu musi.
Kui sa sussi sisse vaatad,ära mõnda ära kaota.
Mul nad täpselt loetud üle-ühtki raisata ei ole...


Hinne: 9.7/10 (37 hinnet )

Kaja (06.06.2010)

Juss läks lolli peaga kooli,
algul küll ei tahtnud minna,
aja kurjaga või heaga,
karjus"Ma ei lähe sinna",
Mina koolisd küll ei hooli.
mina kooli küll ei lähe,
Aga siisgi tuli minna,
õppis tähed-numbrid pähe.
Nüüd on Juhan helge peaga,
enam muust ta suurd ei hooli.
Aja kurjaga või heaga
koolisd koju ta ei lähe.


Hinne: 6.7/10 (30 hinnet )

Kristiina (10.09.2010)

Veider Saatus

Kummalisel öisel tunnil,
sammun võõrasse kohta,
et silmitsi seista saatusega,
mis mind elutuks nõiub.

Mingil tungival sunnil,
järgnen sinuga kohta,
kus õnn lõppeks vaatusega,
mis mind vangiks nõiub.

Sel ilusal tunnil,
mil kuuled saasta minu kohta,
mis sepitsetud võimsa lootusega,
mind kildudeks raiub.

Hülgad mind raevunud sunnil,
õudsemasse närbunud kohta,
kus silmitsi seisame saatusega,
mis meid mõlemaid elutuks nõiub.

Sel kurval närbunud tunnil,
mil kuulen kaunist luulet su kohta,
mind võluvalt petab saatusega,
mis mind andestamatult hoiab.

Hoiab saatus mind kurjal sunnil,
eemal sinust, saates mind kohta,
kus võitlen võimsa lootusega,
imetleda jälle sind, keda õnn kõrgelt hoiab.

Elutult kurval sunnil,
sammun veidrasse kohta,
kus pesitseb vaid õud tühja saatusega,
mis mind sinust eemal hoiab.

Kairi Kuusemaa


Hinne: 9.9/10 (210 hinnet )

Kairi Kuusemaa (29.10.2010)

SUHKRU SAI

Suhkru sai on halb ja vana
ise oled ka sa vana
täpselt suhkru saiaga ühte
mulle meeldib lugeda münte.

Kui mind märkad sõõmas suhkru saie
kohe minu peale käratad sest et
sulle meelivad suhkru saiad aga mulle
hoopis kurjad isad


Hinne: 4.3/10 (34 hinnet )

MARTIN (14.11.2010)

Nagu suli tuli tüli tuli lahkelt avasüli aga silmapilgu pärast kajas maja tema kärast. Muud ei teinud me kui kurja kass lõi küüned koera turja. Lapsed tõstsid kurja kisa. Kurjalt nurka hüüdis isa.


Hinne: 7.7/10 (15 hinnet )

Kevin Vahermets Kuulus (02.12.2010)

"Uni"

Uni aheldamas
keha
luupainajate kütkei
heitmas
Haigutus refleks
varustamas aju
vere jahedaga
turgutamas
peletab unepeletist
kurja
kes röövib
meelemärkuse
kingib une
hellitava
embuse
paranormaalse maailmapildi
reaalsusse toob
sürjalistliku
mõtemaailma
mitmekesistamiseks
Kaob!


Hinne: 9.2/10 (6 hinnet )

Timi Melsas (10.04.2011)

Taas tõusta

Hing, võimsalt tantsu lüüa, nõuab,
ajal, kui vaim saamatuses, sõuab,
keha, vaid tasa, siin tõusta soovib,
karmimate püüdluste poole proovib.

Soovis, tõusta ja lausada,
mitte minutitki haududa
ma saan, tahan ja suudan,
elu, ning end ma muudan.

Kui vaid suudan, jälle tõusta,
peletada kurja, hirmu lõusta,
taas sammuda pisikesi samme,
mis küll toob, kauge, homme.

Igavusest, hapralt, istun kurval maal,
oleks siin väike, roheline, lõbus aas,
kus tantsisklevad, nood, armsad hiired,
kelle sammud, õnnest suisa kiired.

Äkitselt, armsa soovi elule tõin,
igavuse, sala, kaugustesse lõin,
suudan sammuda nüüd ja uhkesti,
ning seista, nagu kunagi varem.

Kairi Kuusemaa


Hinne: 9.8/10 (50 hinnet )

Kairi Kuusemaa (02.07.2011)

Tühjus – needus!

Mu ellu, needus, ilmus, kõrgeim,
meel tal visalt magus, kargeim.
Mu tundeid raputas, segaseid,
mu mõtteid röövis, sogaseid.

Tuimana värvides, olesklen, piiritus,
värvides, kus kõik kahvatu kui, kiiritus,
mille hinnaks kalleim varandus, eluke,
ning rangelt sügavikku maetud, iluke.

Tung tulevikku, mind elul hoiab,
pilk minevikku, mind hirm leiab.
Olevikus, needus ähvardavalt anub,
kui kaotaksin kõik, ta ju palub.

Armsaim olevus, mu ellu, saabus,
segaduste maile, mu kalleim, maabus,
eemale peletades, needust, kurja,
säästes mind, sasis tühja plaanid nurja.

Värvid taastudes sätendavad, elust,
Nii värske näib elu, mis täiuslikkust, ilust.
Loob maalilise pildi, mu kalleim, sära!
Ning mõtted, mis uued, ei tunne ära!

Kairi Kuusemaa



Hinne: 10.0/10 (56 hinnet )

Kairi Kuusemaa (29.06.2011)

VÕTAKS SIND SÜLLE JA SINNA SIND PEIDAKS

ET SIND SEALT ENAM ÜLES EI LEITAKS

KÕIGE KURJA EEST PEIDUS NÜÜD SA

JA VALVAN,JA HOIAN,JA KAITSEN SIND MA


Hinne: 10.0/10 (2 hinnet )

PAUL SUURSAAR (21.04.2013)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (103)
Isadepäev (51)
Jõulud (2142)
Kuulsad autorid (26)
Lapse Sünd (22)
Lasteluuletused (77)
Naistepäev (37)
Naljaluuletused (75)
Omalooming (636)
Pulmaluuletused (21)
Sõbrapäev (192)
Sünnipäevasoovid (130)
Varia (130)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
1
© copyright 2019 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww