Lumi sajab vaikselt
ja minul on üks mõte.
Üksainus. Valge ja puhas.
Ilus.
Ara puuduta minu mõtet!
Lumehelbeke sulab.
Minu mõte sulab.
Ja voolab pisarana
põskepidi alla ...

tahaks nutta väheke jõuluhardal meelel.
Piparkoogitäheke tasa sulab keelel.

nüüd lapseks saanud me jumal
kes valgustab taevaid ja maid
ema süles küünalde kumal
ta lamab ja naeratab vaid

sulab kõik mis su hinge saastas
tema naerusilmade all
meie jumal on üks kord aastas
meile äkki nii lähedal

Akendes helgivad tuled,
säravad jõulupuud.
Taevas pilvega suletud
paistmas pole kuud.
Aga suur valgusesära
kõikjale ulatab,
mure viib ära, rõõmuteks sulab.

Talvel karud magavad
Unimütsid on vist nad
Kevadel kui sulab lumi
Lõpeb karul talveuni

Talvel metsas ära kisa
Pahaseks saab karuisa
Kuni veel on lumi maas
Tahab rahus norsata

Ära kisa ega karju
Oma suure ema varjus
Tudub väike karupoeg
Sügavamalt kaissu poeb

Lumetekk ja padjaks mätas
Põse alla pandud käpad
Lase mõmmil magada
Uni aitab kasvada

Lumehelves langeb maha,
tasa, tasa.
Lumememm valmib tasa,
tasa, tasa.
Lumemees kukub maha,
tasa tasa.
Memm sulab vaikselt, tasa,
tasa, tasa.
Vesi aurab kiirelt ära,
tasa, tasa.
Sest pilve vahel päike särab,
tasa, tasa.
Pilvest sajab jälle lund,
tasa, tasa.
Helbed näevad valget und,
tasa, tasa.
Jälle valmib memmehord,
tasa, tasa.
Nüüd sulada on nende kord,
tasa, tasa.

Ma vaatan üle lagendiku,
näen, seal on üks roheline laik.
Kas sulab juba maailmapaik?
Jõulud see ju ära rikub.

Ei, see on vaid kuusepuu,
mis jäänud puutumata veel.
Pole kirves käinud tema teel.
See on haljas jõulupuu.

Sääl ladvas istub ingel väike,
tal ümber ere jõuluhelk.
Aupaiste all nii süütu pilk.
Ta särab nagu väike päike.

Oled mu

Oled mu öö ja mu päev,
maasikad ja vahukoor.

Oled mu London ja Pariis,
rõkkav naer ja kapriis.

Oled mu ilu ja mu valu,
kaev, kui mul on janu.

Oled mu uni ja unetus,
siivutu arm ja unistus.

Oled mu roosid aias,
ja jäälilled aknal,

Oled jäätis mu suus,
mis sulab mu sees.

Lumivalge lumi,
ilusamat ma ei tea.
Kevadel kõik sulab,
aga meeles ma ei pea.

Kui lumememme teeme,
ja lumelossi ehitame.
Sellest võlutundest,
probleemid kõik unustame.

Mul on õppimata,
homme kooli!
Mul on tööd teha,
aga sellest ma ei hooli.

Ma tahan lõbutseda,
igav on mul.
Äkki tuled minuga õue,
kui õpitud sul?

Tere lumi.Mis on head seal hiliskuul? Vihane ja vinge tuul, murrab metsas mände maha aga talv ei tulla taha.Külmetab-ja jälle sulab, rattaroopais vesi vulab,rahetki oon pilved pilland.Ammugi mul porist villand.Iga päev ja iga tund ootan,ootan,ootan,ootan,ootan värsket valget lund. LÕPP

talv on käes, järv on jääs ka meie väike lääs.
siin saaremaal on väga Tore, isegi kui lund ei ole. kevad käes ja lilled mäel, jää sulab ära
enam ei ole laste kära. Suvi on käes, siis unistad jääst, nii palav siis on, et surebki konn. Sügis on tulnud, maas on lehti koolis käia on siis jälle mahti. seliiaa:D

Kevad

Kevad nüüd viimaks tuli
juba sulab lumi
kevad paneb lume sulama
kõik veed pealekauba vulama.

Kevad äratab kõik ellu
ka loomad sukelduvad sellesse mellu
nüüd saab aias teha tööd
kõik päevad ja ka pooled ööd
haara sinagi kätte reha
sest tööd veel paljugi on teha

Inspiratsiooni sajab taevast alla,
iga lumehelves,
mis mu näole langeb,
toob kaasa uue mõtte.
Lõpuks on mu näost
järel vaid mõttemeri,
sest lumi sulab veeks.
Võtan kinda käest,
pühin nägu.
Käed lähevad märjaks,
kuivatan need paberiga.
Paberi viskan prügikasti.
Mida?!
Inspiratsioon läheb prügimäele?

Üksik lumehelves

Kuue mütsiga,
kuue haruga,
kuue jalaga,
kuue käega lumehelves
seisab üksi,
täiesti üksi
kevadvete kaldal.
Imetleb,
tunneb kuumust,
jalad muutuvad raskeks.
Ja ta kukub,
langeb alla,
sulab ühtseks kevadveega.