Dingel dangel,
laulis ingel
kui ta taevast alla laskus,
rõõmusõnum rinnataskus.
Siis, kui lund on taevast maani,
jõulutaat toob välja saani.
Kuhjab kingikotid reele,
asub laste poole teele.
Abiks lõbus põhjapõder -
jõuluvana parim sõber.
Lumi katab puid ja hoove,
tähed on kui hõbe.
Südamlikke jõulusoove
saadan sulle, sõber!
Kuuskedel on lumest kroonid,
taevast langeb lisa.
Südamlikud õnnesoovid
teile, ema- isa!
Jõuluvana teele rühib,
põhjapõder ruttab.
Õnnelikke jõulupühi,
kulla kauge tuttav!
Südame nii soojaks tegi
ilus jõulutunne.
Rõõmsaid pühi nendelegi,
keda veel ei tunne!
Moodne jõulumees ei sõida saaniga,
maandub hoopis taevast deltaplaaniga.
Põhjapõdrad saavad lõpuks puhata,
neil on kuuris on Toyota.
Jõulumees räägib motorolaga,
peseb oma hambaid coca-colaga.
Kingitusi tellib odu anttilast,
just see vist rõõmustabki moodsat last.
Tasa taevast helbeid langeb
vana aasta viimsel ööl,
läbi selle helge sära,
teile tervitus on teel.
Jõuluõhtu, tähesära,
vaikne linn ja külatänav,
kuuskedel on valged kuued,
kaugelt kellakaja kuuled.
Kuu see vaatab taevast alla,
et sa väravad teeks valla,
saan see sõidab ukse alla, '
uks tee jõuluvanal valla.
Ingel taevast alla laskus,
piparkooke täis tal taskud.
Päkapikud nägid seda,
rõõmsalt tervitasid teda.
"Võtke pühadeks te kringel,
ütles rõõmsameelne ingel."
Jõuluvana lastelastel
küll võib elu olla hea!
Jõuluvana lähedastel
kingimäed on üle pea!
Seal on uiske, seal on suuski,
isevärki nukkusid.
Igas toas on kõrgeid kuuski,
mis kui taevast kukkusid!
Igas toas on kommikuhi,
nurgas mandariini mäed!
Imeasju enne pühi
Jõuluvana majas näed!
Ent kui ruttab Jõuluvana
kinkidega minema,
lapselapsed vist niisama
jäävad pöialt imema!
Vaatan aknast jõulusära
ootan jõuluvana hella
Mõne minuti pärast
lasebki jõulumees uksekella.
Rutates ukse avama lähen
ja hüüan "Ta on siin"
Taevast tõi jõulumees tähed
ja naeris ihhiiii.
Lumi, lumi, lumi, lumi
ootan sind ju kaua.
Lumi, lumi, lumi, lumi
lõpuks tuleb taevast alla.
Jõulud nii meil saabuvad
mõtted õhtuks laabuvad.
Nii saab jõuluvana tulla,
kingid anda, lumes hulla.
Hõbehelmeid, härmalund,
taevast alla langeb,
tähesäral suusatee
lookleb üle hange.
Aknal laste silmad veel
vaatamast ei väsi,
lillejääga klaasi veel
ehib külma käsi.
Pilgus kõigil ootus, õnn,
ärev puna palgel,
jõuluingel tuleb ju
tasa tähevalgel.
Ju paistab vastu eha põhjavalgus;
kuu tõuseb hõbehelgil ülesse,
kesk taevast udu õrnus, Linnutee,
ja tähed ilmuvad... ja ööl on algus.
Puud seisavad kui valged kujud salgus,
pärg pandud pähe iga põõsale.
Õhk selge, ilm nii armas, vagune,
et unub talve karedus ja kalgus.
Ja iga kulukõrs, mis haljas lehtes
ei suutnud suvel aasalt õitseda,
vaid kõigist nägemata närtsis seal,
nüüd härmas, nagu hõbedases ehtes
autähtedega kaetud otsata...
Kuukiired mängivad ta kuue peal.
Näen aknast taevast tinahalli,
puud kurvalt oot'vad lumerallit.
Sa, Talvetaat, nüüd teadma pead,
on kohe-kohe jõulud käes.
Me rõõmuks päästa sajud valla,
et Jõuluvana kaasa tooks valge talve.
Hundipoisil suur on mure-
kes küll mõtles välja lume?
Märg ja külm ,kui taevast sajab-
uus ja parem teha vaja!
Koti suhkrut valas potti,
munavalged vahuks kloppis,
määris uue lume maha,
puude peale,uru taha.
Hommik üllatuse tõi -
karu lume ära sõi!!!
Ise kiitis : küll on hää,
nüüd talveuni ära jääb! ;-)
Jõulud,need on kena aeg,
jõuluvana armas naer,
päkapikud teevad tööd,
lapsed ootamas on reed,
tähesära paistmas taevast,
jõulutaadi ree on vaevas,
pered saavad jõulurahu,
jõulutaadi kannad valus,
laulab noor ja laulab vana,
kinke jagab jõuluvana,
päkapikud saavad puhkust,
jõulumeest on näha õhust,
lehvitamas pered talle,
ootamas uut aastat jälle.
Taas kätte jõudnud jõulud,
lastel pähe õpitud salmid, laulud.
Kõigil rõõmus meel,
sajab lund veel ja veel..
Päkapikudel käimas töö,
olgu päev või öö.
Nad piiluvad ja maiustusi tassivad,
päevast,päeva rassivad.
Taevast piilub kuldkollane kuu,
toas sädeleb ehteis kuusepuu.
Pannil vorstid särisevad,
õues puude härmand oksad värisevad.
Kõigil südames mõte hell ja hea,
seda jõuluvana ja päkapikud ei tea,
Keegi koputaski uksele,ukse taga jõulumees, enda habe ikka veel härma sees...
Luuletused loetud,
vorstid söödud, uued valmis praetud..
jõuluvanaga jutud aetud
minna ka teisi lapsi kaema,
jõuluvana tunneb ja näeb vaeva,
kuid talle meeldib see,
kui kõikjal käidud ootab teda kodutee...
Taevast sajab alla lund
Kivirähk näeb halba und
Saviraar ja sõber Andrus
pidutsevad pommi augus
käsikäes nüüd jõlupraadi
sööma lähevad vandaalid
püha puhul mets on vait
oravad on nagu vaip
kohukesed kuusel reas
kõigil kingi karbid peas
soki sisse kinnisvara
sokutamas Annusvana
Maksumaksja raha eest
jõulumehe kelgu ees
rakendatud suised vees
maksutõus on põhi mees
jõuludeks on rahu maal
uuel aastal rikkaks saab
nagu ikka Maarjamaal
Galojan ja Antsip ka
Jõuluvana lapselastel küll võib elu olla hea.
Jõuluvana lähedastel kingimäed on üle pea.
Seal on uiske,seal on suuski,isekäivaid nukkusid.
Igas toas on kõrgeid kuuski,mis kui taevast kukkusid.
Igas toas on kommikuhjad,nurgas mandariinimäed.
Imeasju enne pühi Jõuluvana majas sa näed.
Ent kui ruttab jõuluvana kinkidega minema,
lapselapsed vist niisama jäävad pöialt imema.
Taevast langeb lumekraami,
hang on vastu aknaraami.
Tuba täis ja õu on tühi,
talv peab laialt lumepühi.
Kuidas pühad välja näevad?
On nad nagu pühapäevad?
Või on muinasjutu laadi?
Väljas lumi pilvist saadik.
Väljas ainult talve laulik,
talve laulik, vares aulik.
Karjub kraaks ja karjub kraaks:
kas te õuelt süüa saaks?
Langev lumehelves
Lumehelves,
vaikselt langeb.
Alla taevast,
kõrgelt valgest.
Tasa langeb,
vaikselt langeb.
Mööda pilvest,
linnust väiksest.
Hõljub õhus,
suures hallis.
Tuule kaunis,
meelevallas.
Paksus udus,
puude kohal.
Põdrasarvis,
kraaviperves.
Vaikselt langeb,
maha potsab.
Lumevaibaks,
valgeks saab.
Lulmi langeb tasa, lumivalgest taevast,
puud on tardunud härmatise taha.
Lulmi langeb tasa, lumivalgest taevast,
nagu õnnistus langeb huulilt maha.
Vesi vakatab lume vaikuses,
tuulgi hingab raskel kähinal.
Vesi vakatab lume vaikuses,
tähistaevas paistab maale lähemal.
Lumi langeb tasa aegamööda taevast,
langeb väreledes kattes laia ilma.
Lumi langeb tasa aegamööda taevast,
Läbi saju vaatan lumeingli silma.
Heliseb õrnalt Jõulukell,
ta hinge soojust toob,
süda sellest rõõmus, hell
ja jõulutunde loob.
Taevast langeb valget lund
ja toas on küünlasära-
Jõulupühad saabuvad,
hing rõõmustab, silm särab!
Karulaps näeb talveund,
näeb,et taevast sajab lund.
On ju nii,et jõuluaeg
karu jaoks on uneaeg.
Jõuluvana ta ei tea
kuigi salmid hästi peas!
Põhjamaadest tip-tip-tip,
tuleb meile päkapikk.
Lõikab lumepilved valla,
taevast valgeid helbeid kallab.
Kaunist jõuluaega!
ja ärge nina nokkige,
vaid ruttu minge vaagima,
et mida memm läks praadima!
Ja kuna maa on täitsa must
siis vahtida võiks taevast just!