WEB | CO | PICTURE | WEATHER | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Valged kärbsed akna taga
lendavad ja nad on kuss.
Otse aknalaual aga
ammulisui lebab suss.

Mina magan, sest on öö.
Homme leian sussisit komme.
Komme ära suss ei söö.
See ei ole sussi komme.


Hinne: 6.3/10 (9 hinnet )

Reelika (13.12.2007)

Kuskil kaugel paistab kuma,
Aisakella tasa hääl.
Läbi lume vaikselt suman,
Keegi askeldab vist sääl.

Kuulen päkapiku juttu,
Põhjapõdra kabja häält.
Liigun kuma poole ruttu,
Järsku leian ennast säält.

Oh mis ime, mida näen,
Põhjapoolus silme ees.
Ühtäkki justkui imeväel,
Ees mul seisab jõulumees.

Kutsub kaasa, istub saani,
Sõnab “ aeg on minna mul”.
Habe uhke, mantel maani,
Põhjapõdrad minekul.

Kõik on süvenenud töösse,
Kingikotte saanis kolm.
Järsku kadunud nad öösse,
Maha langeb tähetolm.

Äkki ärkan, see vaid uni,
Kätte jõudnud jõulupäev.
Väljas külm ja kaunis lumi,
Kuuse all siis kinke näen.

Leian kirja, see on mulle
Loen “meeles mul sa väike veli”
Naeratan ja vaatan tulle,
Kõrvus aisakella heli.


Hinne: 7.0/10 (1 hinne )

Sünne (13.12.2007)

Jõulutaadilt täna vildikäike,
mudilased saavad kinke talt.
Mina pole ammu enam väike:
oma kingi leian padja alt.


Hinne: 2.0/10 (1 hinne )

tundmatu (13.12.2007)

Päkapikud käivad ringi
kõpsutades musti kingi.
Ei see ole ime mingi
sussi seest kui leian kingi.
Sest et päkapikk ta teab
et olen olnud hästi hea.
Ja kui minul tõesti veab
toob jõuluvana mida peab.


Hinne: 1.0/10 (1 hinne )

Laidi Kiigemägi (13.12.2007)

Las ma kuusel küünlad süütan ise,
sina istu, puhka veidi, memm.
Ole mängult minu külaliseks, nii on jõuluõhtul hubasem
Kuuseokstel velkleb härmalõngu, seintel varja, leegi värelust...
Tuppa tungib piparkoogihõngu
aga hinge ootusärevust.
Pimeneb ja akna taga langeb
pehmeid lumeräitsmeid veel ja veel.tead sa, kes seal tasa lumehange hiiglasuuri vildijälgi teeb?...
jõulutaat teeb täna külaskäike, mudilased saavad kinke talt.
Mina pole ammu enam väike oma kingi leian kuuse alt...
Las ma pidulaua katan ise, kuuse alla, nii on hubasem.
Ole täna minu külaliseks, minu naerusilmne Jõulumemm.


Hinne: 10.0/10 (1 hinne )

kiss (13.12.2007)

Jõuluvana, oled hea -
mulle kingi tood.
Ega sa ju tooma pea
kinki väga suurt.

Ootan sind ja salme õpin
nii, et maa on must.
Kui sa tuled siis ma juba
avamas sul ust.

Istud jõulukuuse juurde,
millel küünlad säramas.
Avad kingikoti suure,
mul silmad juba säravad.

Astun ette, kui sa ütled
mu nime kingipaki pealt.
Loen ette oma luuletuse,
mis mul väga hästi peas.

Pusin, pusin, pusin, pusin,
saangi kingi lahti.
Leian kaisukaru pruuni,
mida ammu tahtsin.

Tulen teen sul kalli-kalli,
valget habet paitan.
Tänan sind ja istun sülle,
hiljem teele aitan.


Hinne: 7.3/10 (4 hinnet )

Hanna-Liisa (17.12.2007)

Värvuke väike, miks siutsud nii haledalt,
kas pelgad sinagi talve kõledat?
Tule, no tule lenda mu aknale
küllap toast söödavat leian siis sinule.


Hinne: 5.5/10 (2 hinnet )

Maimi Pärn (20.12.2007)

Lootusetult püüad, kuid siiski vapralt,
teed kõik, et minu elust sa ei kaoks.
Jäälilled leian oma aknalt -
sina jätsid nad sinna minu jaoks.


Hinne: 7.5/10 (15 hinnet )

Henry (26.02.2008)

Olen elus ma otsinud ühtainust teed,
kus on rohekas loodus,puhtad allika veed,
kus saad vabalt end tunda ise valida suunda,
kus kõik valiud otsused poleks vaid lootused
ja kui sellise koha ma leian maakeral,
siis ma unustaks valu mille sain käiies teral.


Hinne: 8.5/10 (4 hinnet )

Andrus (07.04.2008)

Aeg,oli meil,tundeid vaid täis,
ei teadnud ma,mida uskuda.
Kui teaksid vaid,et vältisid mind,
olid kui tuul,mis möödus
puudutades hinge ja südant.

Sinust jääb vaid mälestus,
mis on ilus ja kurb väheste
õnnehetkedega.
Kadus päike mu päevast
naeratus suult.

Igatsus jäi südamesse,
miks ootama jätsid sa mind,
kui seda sa ise ka teaksid.
Päike on tõusmas minu päeva
sinust jääb vaid mälestus.

Pikad on ööd ja päevad
mis veedan mõeldes sinule,
lootes,et aeg pöördub.
Nähes teisi,kel õnn silme ees
mõeldes,miks just mina olen see.

Südames on vaid mälestus
mis ei kustu kunagi.
Vähesed hetked,mil õnn oli minuga
neid loodan tunda veel
kas koos sinuga või sinuta.

Möödub ka aeg,pime on öö
näen vaid oma varju mis nukker.
On nukker ta meel,valus ta hing,
ei peatu ta teel,oodates sind
unistades heast mis seisab teel.

Sinust jääb vaid mälestus
mis hinge laastada võib
pisarad silmadesse toob.
Kas kunagi leian ka rahu,
ja saan unustada sind.

Mida toob mulle tulevik
mustad varjud mu teel
kas kaovad ka need.
Mälestus mis südames
ei laseks kaotada neitki mu teelt.

Uskuda tuleb vaid,on olemas teisi
peale sinu mu teel.
Ei muutu mu mälestus
millest loobuda ka ei tahaks
hoides seda enda sees,minnes edasi.


Hinne: 7.4/10 (5 hinnet )

Marika Mälton (07.10.2008)

Lill mu aias,
Putukas see astus laiaks.
Mesimumm nüüd lenda peal,
otsides sind leian seal.

Lilleke mu aias.
terve aia t'is mul kasvas.
Nüüd tulgu roosid, tulbid ja kõik muud,
ei ütle sulle miskit uut, kui annan sulle suud.


Hinne: 8.7/10 (3 hinnet )

imre roosipuu (01.09.2009)

Tean et ei ole sulle keegi muu,
kui ainult paljas liha ja luu,
miski ei hoia mind kinni,
Alati ma leian penni.

Suudle mind minu arm,
tean et elu on karm.
see ilu ja sharm,
on ainult elu ja farm

süda valutab ha halb on olla,
kuhugi minna et siis jääda alla,
ma ei saa nii jätkata,
ei jõua edasi matkata.

Mu süda on täis valu ja kurbust,
mu süda on vastu päikest kustund.
nüüd kätte on saabunud tund,
kus kõik lapseb teevad lund.


Hinne: 1.2/10 (149 hinnet )

imre roosipuu (01.09.2009)

Miimi pihtimus
Hämar saal ja prožektori valgus
Publik vaid ootab millal etenduse algus
Nurkralt ma kostüümi kasti ees seisan
Lõpuks sealt sobivad riided ma leian
Kurvalt tühjust jälgivad mu silmad
Tahaks sealt kaugusest miskit vist leida
Rahulikult nahale ma katan grimmi
Kaitstes neid ma sulgen oma silmi
Kuulen kuidas kostub publiku märk
Tean et lavale tuleb minna iga hetk
Lonksu vet ma vaikselt rüüpan
Selle peale sigareti pakist süütan
Minutid jäänud mind ootab publik ja lava
Valge mu mask sinna peitun ma taha
Keegi ei märka nukrat miimi
Grimmi alt välja paistvaid kurbi silmi
Aeg on käes tuleb lavale minna
Suits vaid jääb tuhatoosi suitsema sinna
Lonksu vet ma võtan veel klaasist
Peeglist vaadates oma nägu katvat maali
ma astun lavale ma olen nüüd siin
olen teie jaoks teid lõbustav miim
näen vaid teid ja prožektori kuma
naerutan teid siin teilt küsimata luba
grimass ja grimm mis katab mu nägu
kui lasen üle teist oma nukra pilgu
keegi ei tunne ju kaasa miimile
Iga ta õnnetus on ju naljakas kõigile
kui publiku ees tapetakse mindki siin
siis se ka naljakas sest olen lihtsalt miim
kui etendus läbi ja publik on rahul
on miimil ikka veel südames valu
kummardusega ma saadan publiku välja
kuulen kuidas keegi teeb veel irooniliselt nalja
lõpuks jään mina ja tühi saal
prožektori valguses mu nägu kui maal
kurvalt ma vaatan jälle tühjuses ringi
ehk sa jäid saali et näha su silmi
kuid ma tean et sind polnud siin
oli vaid laval nukker miim
kes vajab sind su hellust ja tuge
kuid miimile on selge et seda ei tule
tuled kustuvad ja saal on pime
vaikselt grimmi ma pesema lähen
käsi suitsu järele pakist haarab
peeglist nukker miim mulle vastu naerab
tühjendan joogitopsi ja vajutan selle lömmi
etendus on läbi aeg eemaldada grimmi
mõted ma sinust peast eemale ajan
teatrist on jäänud vaid tühi maja
tunnen vaid seda et tekitad valu
tean et sa ise ei sa sellest aru
kostüüm on võetud ja nägu pestud
majast ma väljun külmale talvele vastu
tunnen vaid seda mida mu hing
hea et tänaval keegi ei tunne mind
nüüd ma kannan maski mis mul ees
olen lihtsalt õnnetu mees















Hinne: 8.6/10 (26 hinnet )

vaikivBOB (08.10.2009)

Jõulusoki lugu

Hommikul ma ärkan vara,
kiikan soki sisse kapi taga,
et näha, mis on sinna öösel toodud,
selleks saigi sokk mul kootud.

Soovin saada präänikut ja kommi,
õunu,šoksi ja veel muudki nänni.
Kui siis leian neid ma soki seest,
tänama pean päkapikku selle eest.

Kuigi tahaks seda ise näha,
kuidas asjad saavad kapi taha.
Kuid mul öösel nii hea uni,
ei siis silmad lahti püsi.

Unemati on vist kärmas,
endal külmast habe härmas.
Puistamas mull´liiva kotist silma,
et ei näeks ma päkapikke silmast silma.


Hinne: 4.7/10 (6 hinnet )

Merike M. (24.12.2009)

Mitte üksgi tee pole piisavalt hea
kas kuuled , sa seda alati tea

Kõik teed mida ma kõndinud oled korda sa
võivad olla õusad kuid ka ilusad

Iga inimene valib ise oma tee
Mida mööda kõnnib ta kasvõi üle vee

Inimesed ei tea ette mis tuleb nende teel
Nad arvavad,et äkki kohutavad oma elus head veel

Iga samm mida asud sina
tunnen seda kaugelt ka mina

Ükskõik kui kaugel poleks sa
leian alati tee sinujuurde ma .


Hinne: 6.4/10 (8 hinnet )

Eili Vernik (12.01.2010)

Su siniste silmade sära,
peegeldus mu silmis...
Kui vaid see tunne ei kaoks ära,
ma olen ju valmis..
valmis sind tundma.

Omada maailmaruumi,
nagu pisike liblikas su terves pihus,
kas tajud ?
See lõhn on kogu maailmaõhus.
Jah, see oled sina ja mina...
korraga nagu uus ja vana,

Nagu üks paks romaan,
mida sa ahmid lugeda.

Kui palju kordi on tunne,
et arm on kaotanud mõte ,
kui mõtetu võib tunduda üks vanne,
tuua su ette kõik tähed
nagu mingi salakate,
mida ta varjab ?

Kuid äkitselt elustub romantika
nagu vana keraamika,
mis leiab jälle oma elumõte
su tühjal riiulil või kaminasimsil .

Ja sa usud jälle.

Maailm võtab su omale sülle
ja lennutab mööda
maailmaimesid ja vikerkaart.

Nagu öeldakse, et nisu on kullakarva,
ütlen mina vaid vahel, väga harva
nii nagu näen mina,
su silmad-need säravad
nagu hommikune taevasina.

Ja mina ei ole romantik,
olen uskuja
ja püüdlik maailmaparandaja.
Selles väikeses kuplis.
Nelja seina vahel.
Olen sulanduja.

Sinuga sulandun ma veelgi enam
ja maailm tundub tõepoolest kenam.
Olgu see romaan või puhas suguakt,
sinus leian ma enda ja oma loomingu,

ja see on minu silmis juba
päris arvestatav FAKT.

Mu arm.


Hinne: 9.6/10 (9 hinnet )

Tanja Kookla (10.12.2010)

on ära õitsend kaunid õunapuud,
kaugel sügavas hinge põhjas tundmatuses,
ning puhus hinges jäine tuul.
Kaugelt nägid eemal sa mind puude all üksi istumas
mu ümber puhus jäine külm tuul,
siis olin ma nii õnnetu ja kurb,
sest käisin üksinda valel teel,
ma tean ei süüdista ma sind,
ning andestada võime kord veel.
Ma ei saa ilma sinuta ei suuda,
näen üks kõik kuhu läen,
leian sind taas varjuna eemal.
Kord tuleb päev mil mõistame,
et ära on õitsenud õunapuud,
taas kevadel õide puhkevad,
õnnetu eest ma tean ei saa ju varjuda.
Andestada võib mu mu arm kord veel,
kord tuleb päev mil mõistad,
kui ma sind kinni ei suuda hoida,
olen üksi jäänud õunapuudega,
mis tol päeval meile õitsesid.


Hinne: 3.3/10 (4 hinnet )

Aleksander Oništšuk (01.05.2013)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Birthday (1)
Childbirth (0)
Children poems (0)
Christmas poems (3)
Famous authors (2)
Father's day (0)
Jokes (4)
Lady's Day (0)
Mother's Day (2)
Self made (11)
Valentine`s Day (5)
Varia (9)
Wedding (0)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Pages: 
1
© copyright 2019 E-People OÜ      Version: 1.5
» Show keyboard
ww