Uuel aastal luban ma,
korralikuks hakata.
Enam ma ei võta viina,
reisi Taisse ega Hiina.
Ei pissi autokummi peale,
ega satu joomapeole.
Kanepit ei kasvata,
söön toitu mis on rasvata.
Samas teid ma lohutan:
lubadus, mis tulnud keelest,
hommikuks on läinud meelest!

Uuel aastal luban ma korralikuks hakata.
Enam ma ei võta viina
ei reisi Taisse ega Hiina,
ei pissi autokummi peale
ega satu joomapeole.
Kanepit ei kasvata
söön toitu mis on rasvata.
Kui mu jutt Teid kohutas
siis kohemaid Teid lohutan:
lubadus mis tulnud keelest,
hommikuks on läinud meelest!

Käes on jälle jõulukuu
, linnas särab kuusepuu.
Jõulurahu, küünlasära,
kingitus läks meelest ära.

Tahaks linna sõita reega,
kus siis sõidan palja teega.
rooli viskan sõbra klemmi,
hoovist võtan papsi bemmi.

jõuan linna, kaubamajja,
ostan vorsti, veidi saia.
kingitusi kuhjas poes,
ringi käia on siin soe.

isale ma ostan vöö,
seda nõuab tema töö.
ema mult saab uue lõhna,
et ilus oleks jõulu õhta.
väike õde see on pai,
talle kõlbab suhkrusai.

olen kodupoole teel,
mõned toimingud on veel.
aga kallim, see läks meelest,
asun jälle linna teele.

Talle ostan kaelakee,
kimbu lilli, lõhnavee.
nüüd siis kõik on kinke saanud.
ise olen ilma jäänud.

tuiksan mööda teed nüüd koju
, uksel ootab kiisupoju.
talle verivorsti annan
ja siis süles tuppa kannan.

ongi jõuluõhtu käes,
jõulud käimas täies väes.
kuulen uksel kop-kop-kop,
ukse taga jõulu sokk.
sisse astub jõuluvana,

nõnda jõulud täies hoos
käimas selles jõululoos

Las halb kõik meelest läeb,
kui küünlaid süütavad Te käed
Las tulla algav aasta uus,
kus õnne, rõõmu, armastust!

Kas sul on ka jõulutaat
sellel aastal jõulusaan?
Lund on õues nõnda vähe,
lumememmgi meelest läheb.
Kus see talv küll ennast peidab
äkki sina tema üles leiad.

Las kõik halb Sul meelest läeb,
kui küünlaid süütavad Su käed.
Ja toogu Sulle aasta uus
rõõmu, õnne ja ka armastust!

Juba pakke seatakse
jõuluvana reele.
Juba kõikjal teatakse:
taat nüüd asub teele.

Et nüüd vaid ei ununeks
taadil kingid maha....
Korda laulusõnu, eks
ta neid kuulda tahab!

Meeles taadi vana pea
peab su nime, tuba-
sinul salmid, ole hea,
meelest läksid juba !

Jõulutaat nii erksas värvis,
tal on rahulikku närvi.
Kuulab laule, luuletusi,
päkapikk tal abiks usin.

Keegi meelest tal ei lähe,
häälgi lõpuks päris kähe.
Paneb karvamütsi pähe;
mulle kinkis jõulutähe.

Jõuluvana, hea,
sa seda kohe arvesta,
veidi kõva on mu pea -
ma luuletust ei mäleta.
Õppisin ma mitu ööd,
kuuse all ja taga,
enne, ajal, pärast tööd,
eriti ei magand.
Algas minu meelest nii:
"Sul Jõuluvana mantel pikk
ja habe ees..."
Kurat, anna kätte kink,
sest olen Eesti MEES,
räägin vähe, olen see,
kes käima läheb kaua,
kuid siis kui väike jõmin sees,
võin luuletada, laulda!

JÕULUMEES, VAT NII ON ASI
OLEN SIIN ÜKS KÜSIMASIN.
KUIDAS ON SUL NII PALJU RAHA
TEHA KINGITUS, MIS TAHAN.
KUIDAS KINGIKOTTI PAKSU
RINGI VEAD, KUIS ON SUL JAKSU.
MIKS EI AADRESS MEELEST LÄE
NEID SUL TERVE VIRN JU KÄES.
KUIDAS LASTE NIME TEAD
KAS SUL ON KÕIK NIMED PEAS?
PÕDRAD KUHU PEIDAD SA,
ET EI SÕIDA NENDEGA.
JA VEEL TAHAKS TEADA MA
KUST NII VALGE HABE SAAD.
JA KAS TEDA VALGENDAD.
MILLAL RIIDEID VAHETAD
EKS JU SA KA HIGISTAD.
KORSTNAST, KUST SA SISSE POED
ON JU KURADIMA SOE.
MIKS ENNE JÕULE SIND EI NÄE
KÄIA VÕID JU IGAPÄEV

Need öised lumised väljad
ja väljadel saanid ja reed,
on saani vedamas hobu
ja inimesed seal sees.

Need öised lumised väljad
on piinavalt tuttav see pilt,
siin suvi su meelest jääb välja
soojagi annab vaid vilt.

Oled teel, oled teel,
oled seal, kus on saanid ja reed,
oled teel, oled teel,
oled see, kes on saani sees.

Kui teed kord kõik lõpeksid otsa
ei lõpeks veel otsa siis sõit,
sest jäävad veel lumised väljad,
kus sõitmiseks peidus on kõik

sünnipäev see tore päev,
meelest iialgi ei läe.
sõpru palju siis ma näen,
see on tõesti vahva päev.

Kui oleksin tundnud sind varem,
siis oleksin kinkinud sulle
oma kollase lumelabida
oma punase liivalabida
ja sinise ämbri,
kus taevatähed peal.

Kõik võilillemurud
oleksin aindnud ma sulle
ja liivaaugud ja kekskastiplatsid
ja puiesteed kõik,
täis lehti ja kastanimune,
ja kõige pikemad liukohad rentslis,
mis teada.

Ja tünnid kõik vihmaveetorude all
mustläikiva veega,
mustläikiva põhjatu veega,
mustläikiva vee kõnega
taevast, puuladvust
ja pilvedelennust
ja sellestki veidrast,
mis vaadates sinna
tõusis mul kurku
nagu lind,
nagu hing,
nagu kumalane.

Ja ma isegi usun,
et kollase karu,
oma kulunud ninaga kollase karu
kõigi mu saladustega,
mis temal teada,
oleksin andnud ma sulle päriseks.

Ja nutnud siis küllap,
teadmata ise kas haledast meelest või rõõmust.

Ka kõige kaunimal sügisel,
on kurbi mõtteid.
Ka kõige ilusamal talvel,
on psarad taga,
kuid suvi on see,
mis meelest ei lähe,
need kaunid ajad mis olid,
neid pisarates meenutan..sügsel ja talvel..

TÖÖLKÄIMISE RÕÕM

Rahakott on nõnda tühi,
muudkui päevast päeva nühi.
Tööd on küll,kuid raha pole,
elukorraldus on vale.

Võlakoorem vajub selga
postis igat kirja pelga.
Palgad tõmmatud on alla,
tööd on palju,muudkui talla
mis sa teed ,ah -viina kalla!
Tööst ja viinast väsinud,
stressist ,murest räsitud
lõpuks vajud lihtsalt ära.
Korraks mured meelest läind,
justkui väljapääsu näind?

Hommik!Mine tööle,jälle sära!
Selle väikse palga eest.

Ma vihkan sind,sest ma näen sind unes.
ma vihkan sind,sest ma ootan su kõnet.
Iga päev,iga hetk,iga tund.
isegi kui on talv ja õues sajab lund.
kuid sa kunagi ei helista,ega ei teata.
kas mul on mõtet loota,või lihtsalt karta.
tõesti, mul oleks vaja seda teada,
sest ma ei viitsi enam neid mälestusi meeles hoida.
Sinust ja minust,meie ühistest hetkedest.
tuttavatest kohtadest,kus me ööd veetsime.
taevasse vaatasime ja tuleviku juba ette mõtlesime.
üksteise käest kinni hoidsime ja vanalinna pargis suudlesime.
need on tõesti asjad,mis mu meelest kunagi ei unune,
aga kui sa lihtsalt lased mul oodata,
see kõik väikse hetkega ununeb.
Aga jah,seda kõike võiks nimetada armastuseks.
mida ma su vastu tunnen,kirjutan ma selle paberile.
ning viskan selle pudeliga merre,vaikselt lootes,
et kunagi leiaks sa selle ja saaksid aru,
et miski pole nagu ennem kui sind pole mu kõrval,
leidmas siiani tabamatut õnne.

Juba.
Leelo Tungal.

Juba pakke seatakse
jõuluvana reele.
Juba kõikjal teatakse
taat nüüd asub teele.

Et nüüd vaid ei ununeks
taadil kingid maha...
Korda laulusõnu,eks
ta neid kuuld tahab!

Meeles taadi vaba pea
teap su nime,tuba-
sinul salmid ,ole hea
meelest läksid juba!

Juba pakke seatakse
jõuluvana reele.
Juba kõikjal teatakse:
taat nüüd asub teele.

Et nüüd vaid ei ununeks
taadil kingid maha...
Korda laulusõnu, eks
ta neid kuulda tahab!

Meelestaadi vana pea
peab su nime, tuba-
sinul salmid, ole hea,
meelest läksid juba!

Häda salmiga

Tulin lunastama kingipakki,
aga olen hädas, appi.
Luuletus mul läks nüüd meelest,
kuid juttu oli emakeelest,
või siis jõuluvanast,
või poisist pahast.
Üldse salm ei tule pähe
kas teil oli sellest vähe?

Vahel üksi pimedal ööl,
mõtlen sinust, kui istun tööl.
Igatsen pidevalt su häält,
see kuidagi meelest mul ei läe!
Igatsen su nalju tobedaid,
ja su kallistusi nobedaid.
Lubasin olla alati sinuga,
kuid sina ainult mängisid minuga.
Pisaraid täis on nüüd päevad ja ööd,
ja tunnen kuis valu mu südames lööb.

VENAPOEG JUHANILE

JOULE OOTAB VAIGE JUTS
PEAS TAL SALM JA SUUSA MUTS
SAL SEE TAHAB MEELEST MINNA
RASKELT TA JU MAHTUS SINNA
SELLE PARAST PEAS TAL MUTS
JOULE OOTAB VAIKE JUTS

Oh naised... õnnelikuks teete iga mehe.
Teid vaadates ei eales meelest lähe,
et päev kui 8andal,ulatamas iga endast lugupidav mees on Teile lille. Südamest -südamesse kandub siis soe tunne ja keegi ei mõtle,mis tuua võiks enesega hommne.

Sa ei saa minuga lihtsalt mängida.
Ma pole nukk,
keda kaasa võtta sõpradega hängima.
Ma pole nukk.
Ära istu mulle pähe.
Ma pole nukk,
halvad sõnad mul meelest ei lähe.
Ma pole nukk.
Pole sulle tõugata-tõmmata.
Ma pole nukk,
keda vahel lihtsalt embad sa.
Ma pole nukk,
keda kasutad ära.'
Ma pole nukk.
Mul on olemas väline sära.
Ma pole nukk,
kellega teed mida tahad.
Ma pole nukk,
kelle riiulilt kaasa krabad.
Ma pole nukk.
Ei istu ma elutult paigal.
Ma pole nukk,
ka mulle saab väga haiget.
Ma pole nukk.
Ma tunnen ja näen.
Ma pole nukk,
su kõiki käike ma tean.
Ma pole nukk,
ka mul on hing sees.
Ma pole nukk,
vajan oma ellu meest.
Ma pole nukk,
tahan tunda armastust.
Ma pole nukk,
ava mulle oma südame uks.
Ma pole nukk,
näitan sulle mida ma suudan.
Ma pole nukk,
ära seda üldsegi looda.
MA POLE NUKK!!!