Kõik on vaikne keskööl
nii vaikne,
et kuulda on
vaid lumesadu.
Kogu maailm on millegi ootuses
mis see on
mulle pähe
ei mahu.
Ei taha ma jälle
seda sebimist,
ostuhullust
ja mõttetuid kinke.
Soovin vaid olla sinuga
kahekesi koos
hubases toas
vahetada pilke.
Kuid jõulud tulevad niikuinii,
nagu eelmisel
ka järgneval
aastal.
Manades näole võltsi naeratuse
võtan vastu
Teie poolt kingitud
saasta...
Saabuvad Jõulud, ning küünalde säras
ma tahaksin näha su silmade sära.
Ehime kuuse ja süütame leegi,
jõulurahus ei sega meid keegi.
Toogu need Pühad soojust ja valgust,
sulle ja mulle millegi algust.
Luban, et nii nagu soovid ma käitun,
lootes et siis meie unistus täitub.
Möödub üks aasta,
uus ootamas ees,
läheb midagi mööda,
miski tulemas veel.
On millegi lõpp ja millegi algus,
saatku alati kõiki jõuluvalgus!
Kõik on vaikne keskööl
nii vaikne,
et kuulda on
vaid lumesadu.
Kogu maailm on millegi ootuses
mis see on
mulle pähe
ei mahu.
Ei taha ma jälle
seda sebimist,
ostuhullust
ja mõttetuid kinke.
Soovin vaid olla sinuga
kahekesi koos
hubases toas
vahetada pilke.
Kuid jõulud tulevad niikuinii,
nagu eelmisel
ka järgneval
aastal.
Manades näole võltsi naeratuse
võtan vastu
Teie poolt kingitud
saasta...
Midagi pole sellist,
mida teha ei suudaks,
mis saavutamata jääks,
ja tehtut olematuks,
ei muuta saa...
Küll võib näha valu,
elu ongi selline,
õnne on antud kõigile
ainult parasjagu,
kuid hea on see,
et sedagi meil on..
Iga elatud päev,
on millegi uue algus,
see viib meid kuhugi lähemale,
ja kaugemale minevikust,
mis oli selline nagu ta oli,
kuid alati kaasas tulevikuga...
Tahan et sajaks vihma ja teeks märjaks mu peopesad
vettinud riided mu väsinud hinge puhtaks peseks...
Et vihm paitavalt mu juustele langeks
ning piisade jahedus teeks mu õlad kangeks...
Kui hea lõhn on pärast vihma mu ihul
ja kui puhanud tunne on mu niiskel kehal.
Ning kui sadu on juba kaua kestnud...
on vihm ka mu hallikad silmad puhtaks pesnud...
Ma olen teel kuhugi,millegi poole
ning õnnelik lõpp tuleb ka minu loole...
Jah,kui vaid sajaks vihma,saaks ära vaevast
ning saaksin silmitseda õnnest nutvat taevast...
Hiied põlised Eestimaa rikkus,ammustest aegadest hoitud on neid,nüüd aga rajada soov oleks sinna millegipärast miskit,et lõhkuda neid...neid Hiidesid lõhkudes tungitakse Maaema rinda..rebitakse välja puud..tema pojad...tallatakse kinni viimsed kui ojad,ollakse julmad ja jõhkrad..Raudsed lõuad kisuvad puruks sajandeid seisnud pühad paigad,pisaraid valab emake maa....aru kül kuidas inimene ei saa sellest,et raha ei kõlba ju süüa....
Hiied
Hiied põlised Eestimaa rikkus,ammustest aegadest hoitud on neid,
nüüd aga rajada soov oleks sinna millegipärast miskit,et lõhkuda neid...
..neid Hiidesid lõhkudes tungitakse Maaema rinda..
Rebitakse välja puud..tema pojad,tallatakse kinni viimsed kui ojad.
Ollakse julmad ja jõhkrad..
Raudsed lõuad kisuvad puruks sajandeid seisnud pühad paigad.
Pisaraid valab Emake maa....
...aru küll kuidas inimene ei saa..
.....sellest,et RAHA EI KÕLBA JU SÜÜA!.