ISTUN ÜKSINDA JA VAIKSELT PANEN TINA
KIIKAN PEEGLISSE SEALT VASTU VAATAB MINA
ÜSNA SARNANE MU SEINAKELLA KÄOGA
JUUKSED SORAKIL JA MUIDU LOLLI NÄOGA

TA SURUB SUULE
JA SÜDAMELE,
MUUTUB OHTLIKUKSKI,
MATAB VAHEL HINGE.
TAHAKS TA SINULE
HOIULE ANDA.
KUI SA EI SÖANDA
TEDA IGA PÄEV
ÕLUL KANDA -
VAHEL ÕHTUTI,
KUI VAATAD PEEGLISSE,
PAITA PÕSEGA — EHK SOBIB TA
SU SILMADE VÄRVIGA.
ÜKSINDA MA
NIIKUI NII
EI KANNA TEDA ÄRA.

Nüüd peeglisse ma vaatan ja küsin enda käest.
Miks oled sa kurb ja nutad koguaeg.

Kui peeglisse ma vaatan ning vastan siis endale.
olen lootusetult armunud ja süda peksleb sees.

tahan minna Ta juurde ja öelda mida tunnen.
Kas vastab ta samaga või haiget teeb mulle.