Kui väljas sajab valget lund
siis BMW näeb õues und ..
hommikul omanik segab und
jälle teedel lendab lund.
Kuniks jälle unes väike bemm
katki läinud akuklemm.
Kuid bemmile see pole mureks,
sest omanik tal hoolas, tore.
Võtab kätte akuklemmi,
valmis ehitab kasvõi M-i
Jõuluhommikul sai tehtud leid,
uue bemmiga tuiskan mööda teid.
Jõuluvana tark mees,
ostis uue BMW.
Põdra sissemaksuks andis,
saani arvelt maha kandis.
Päkapikk BMW V8-t naudib
jõulumees täna naisi landib,
otsib siit ja otsib sealt,
leiab turuplatsi pealt.
Plats see suur ja lai,
nurgas bemari nagu hai.
Hail on nina pisut terav,
haininaks tituleeritud tema.
Kaua ei mõtle jõulumees enam
kingikotti saab pistetud ka hainina kena.
Mu Bemm on nii pikk,
et kaasa tuleb iga tšikk.
Autot seest ma eile pesin,
täna tagaistmel lesin.
Vaatan telkust mehhiko seepi,
sest mu rattad pandi eile peeti.
Nüüd ma panin autole suusad alla,
minek on ainult mäest alla.
Kui jõuan orgu,
lasen pea norgu.
Sest suusk on saast,
siin aitaks vaid naast.
Muidu bmw rattad lahti saab maast
ja ongi kraavis katusepeal maas.
Auto kraavis laiali kui lego
naiste silmis jälle kukkus mu ego
Selle bemmi lõpetas uperkuut,
nüüd jõuluvanalt ootama peab uut.
Jõulu kuuse ostame,
pärast ära ehime
kui lõpuks tehtud see,
ootame me jõulumeest!
Minu jõulud mööduvad
kodus, õues, kuudis.
Ma ei tea miks inimene
kingist ainult hoolib.
Sellest, et me jõululaud
lookas oleks söögist.
Kuusel ehted säravad
tehtud piparkoogist.
Minu jõulud poleks rõõmsad,
kui mul puuduks nina.
Näärihõngu ei saaks tunda,
haista laual liha.
Sellest, millest mina soovin
saada jõulurõõmu,
pole nukk, ei auto, voodi
ega kalliskivid.
Vaid, et lihtsalt minu silmad
säraks sinu hoolest.
Ma ei tahaks väga palju,
tunda seda häbi,
millest küll võiks olla tehtud
kuuseladvas käbi.
Mulle meeldiks, kui sel teel
poleks algust, lõppu.
Et su pehmed käpakesed,
tõuseks rõõmust õhku..
Valmistehtud kingikotid,
kampsun kootud,
kuuski toodud,
Jõuluvana, päkapikud,
teleri ekraani lõpus.
Kuuseokstel sädelevad tuled,
imeliselt hellaks muutub meel...
Jõuluvana peagi külla tuleb,
lapsena end täna tunned veel.
Kuigi palmikut sul pole enam pikka,
käedki jutustavad tehtud tööst,
küünlavalgel meenub sulle ikka
lapsepälve kaunis jõuluöö...
Jõuluõhtu
On õhtu ja küünlad põlevad,
kuusel ehted säramas
ja täis õnne laste silmad.
Õhus tunda ootusärevust.
Käes aasta ainus päev,
kus rõõmu jagub kõigile.
See on õnnistatud aeg
ja armas väiksest suurele.
Just ahjust tulnud kakuke
ja laual valmis verivorstike
ning laste tehtud piparkook
on tuppa loonud erilise õhu.
Ema kappi pani põlle
ning laud on kaunilt kaetud.
Kõigil harras ärevus,
et pole kohal jõulumeest.
Lapsed vaikselt omi salme
on ümber ema kordamas.
Nad ikka jälle küsivad,
miks issi õues nõnda kaua.
Siis kosta valju kopsimist
ja unub issi puudumine.
Näe, seal ongi jõulumees
suure raske kotiga.
Nüüd lapsed harda värinaga
omi laule, salme esitavad.
Oh, kuis sealt kotist jagus
salle, kindaid, nukke, autosid.
On rõõmusagin nii suur,
et vaevu tähelegi pandi,
kui lahkus jõulumees
ja mil isa tuppa tuli.
Küll siis talle muljetati
ja kärarikkalt kaasa tunti,
et juba läinud jõulumees,
keda issi nii ei näinudki.
Ema issit õrnalt kallistab
ja miskit kõrva sosistab.
Siis ta kõiki lauda kamandab,
et muidu vorstid jahtuvad.
15.detsember 2004.a.
Lubasin end jõulu eel täis kaanida TEHTUD.
Veel selle sms valmis toksida TEHTUD.
nind selle SULLE,MEILE TEILE...)saata!TEHTUD.
Head vana lõppu ja veel paremat uut!TEHTUD...
kes see tuleb prillid ees
kellel kingid koti sees
tuleb kaugelt kaugelt maalt
kõiki häid otsima
kaasas on ka vitsa kimp
kui on tehtud suurem vemp
võimsad põdrad saani ees
kes see muu kui jõulumees!
Lõpuks käes on jõuluaeg,
mida ootasime.
Kuused tuppa,vorstid ahju-
hõikab vanamemm.
Vanataadil tööd on palju,
lapsed saabumas on tal,
kohe-kohe kõik on tehtud,
saabunud on jõuluaeg.
Vanasti kui kuuske tehti,
temale ei tehtud lehti.
Lehed olid jälle otsas,
olid muude puude otsas.
Lehed olid lihtsalt läbi,
okkad talle jäid ja käbid.
Lehtpuu suviti on lehtes
sügiseti puude ehteks.
Kuuske ei oska lehtida
hea on kuuske ehtida.
Jälle särab jõulukuusk,
tema tehtud igast puust.
konstruktsioon on keeruline,
kuusk on siiru-viiruline.
Jõulud on tehtud unistustest-
pehmetest kui lumi,
kirgastest kui tähed.
Olgu Sinu jõuludes
naeruhelinat,silmasära,
väikesi jõuluimesid
ja südamlikke kokkusaamisi.
Lund hakkas sadama õhtu eel,
pilk püsimas ikka veel teel,
ootus on hinges, kas tuleb ta juba,
see taat punases kuues.
Kas kinke kotis tal veel ja veel,
või vitsakimp asetseb vööl.
Olen olnud ju üsnagi pai, kuid ka vallatust tehtud sai.
Läks mänguhoos katki vaas päris uus,
jäi süüdlaseks kass, kes muu.
Aimab ema ju tõde vist isegi,
kuid kära ei tõsta sest sugugi.
Kooliski olen ma kukupai,
ei kära ei jookse ja viie sain,
Siis rõõmustas isa ja emalt sain pai,
mis lisada oskaks siin enamat,
et kingi nüüd võtaks ja sulle teen pai.
Uue aasta eel.
Jõulud on möödas,kuid hing on veel hell,
kauem,et kestaks see tunne!
Armastust otsi sa enese seest-
paremaks saada me võime.
Aasta on lõppemas,tulemas uus,
mis ilusad plaanid seks tehtud!
Peaasi see, et algame endast,
kõik maailm siis helgemaks muutub.
Uskuge mind,ei taha ma mitte
roosasid prille kanda
vaid usun,et headus kord troonile saab,
kui ainult tal võimalus anda.
Aata uus Su juurde tuleb
siis kui kustunud on tuled
mõtteid vaed ja mõlgutad
möödunud Sa meenutad
läinud aastas mis on head
mis on olnud tehtud vead
- seljataha jäänud need
käidud vana aasta teed.
Uuel aastal algad aga
uue innu, õhinaga
uuel aastal käid sa need
seni tundmatud olnd teed
kohtumised, kohtamised
ja ka rasked ohkamised
uuel aastal rõõmud, mured
uued tujud mõtted, teod
Aasta pärast jälle siis
vanaks saand on aland uus
aasta pärast hardud taas,
meenub möödund aja raas
et see aeg saaks kiirelt mööda
kohe alga uue tööga
uued mõtted tee sa teoks
enne kui läeb lõpu peoks!
tuli, õhk ja vesi,
me käime kolmekesi. tuline on tuli,
ja kõva laste mulin.
see on puhas õhk,
nagu meie vererõhk.
see on puhas kaevuvesi,
ja tööga tehtud vaevumesi.
Kuskil kaugustes on kisa,
seda kõike kuuled ise.
Tormad sinna leiad sõbra,
kes on olnud sinu isa.
Vaatad ringi leiad sõbra
kes sind tahtis üllatada.
Oled usin, kutsud sõpra,
kuulad ära tema mõtted.
Tunned teda südamega,
sõprust sa ei unusta.
Lendad siia - lendad sinna ,
sõbra käsi kõige kindlam.
Otsus oli õige tehtud
sõber südamega leitud.
Soovin sõprust hinnata
ikka silmis särada.
Sõber sõpra tunneb ikka
alati on tunded pikad...
savisaar
Svisaarel kõht on ees ,
endal aru peast on pees.
Talle valetada meeldib,
seega,ei usu teda keegi.
Ansipi ta välja vilistab,
puid jagab,siristab:
"Keskeragond,kes siis veel?
tehtud,tehtud,teeme veel!"
Venelastele ta jumal on.
Reisi saatjad...
kellele neid siis vaja on?
Palju tegemist
Tegin ja tegin lumemme, tegin eile ja täna ja homme. Ei saanud ära tehtud. Ei tulnud suurem asi. Pole mul nägu ega tegu,; pahandab lumemees ise olgu olla et teen mulle mõlemad
Kuidas Pakane meid kimbutas
(Pille Naur)
2006
Ükskord talvel õige karmilt Pakane meid kimbutas,
madalate kraadidega hirmutas ja tembutas.
Maad ja veed ta üle tõmbas oma jäätund kämblaga,
inimeste põski peksis peene jäise vemblaga.
Ninaotsast näpistas ja varbaid-sõrmi pitsitas,
ise oma habemesse kahjurõõmsalt itsitas.
Pagendas ta väljast tuppa ka kõik õueasukad,
kellel hõredaks jäid seekord pehmed soojad kasukad.
Ühtki üleliigset lendu vareski ei lennanud,
puud jäid tardumusest kängu - külm neid oli emmanud.
Kui nüüd selle kurja moega tühjaks jäänud oli õu,
Pidas vana Pakane veel isekeskis veidi nõu.
Igavusest otsustas ta tulla tuppa järele,
põhjustades meelehärmi kogu inimperele.
Igal pool, kust läbi pääses, tegi ta suurt pahandust!
Mõnes kohas kinni kiilus mitu selle maja ust,
teisal jälle võttis kätte, külmutas ta kraaniveed,
pärast põikas jälle välja, jäätades kõik sõiduteed -
seda lõbu endale ei saanud ta ju keelata,
ahnel pilgul püüdis kõiki kokkupõrkeid neelata.
Siiski talle sellest naljast ikkagi veel väheks jäi,
veidi mõelnud, oma põuest külmakraade juurde tõi.
„Nüüd vast huvitavaks läheb!“, mõtles ta ja maigutas,
kiirelt iga asja ette tõkkeid juurde paigutas.
Küll ei käivitunud autod, küll ei sõitnud mõni buss,
lõdisesid, turtsusid ja lõpuks tegid lihtsalt: „Vuss....“
Eriliselt lõbu pakkus Pakasele aga see,
et ta mõnes kohas kaanetada kinni sai ka kaevuvee.
Kõige lõpuks nautis pilti, piiludes küll sealt, küll siit,
kuidas kõikjal jõudsal sammul kahanenud oli riit –
omaette rehkendades kuuri taga pidas aru,
hävitades nädalaga poole talve puudevaru.
Nõnda viimaks kõik sai tehtud, mõnuga ta hõõrus käsi,
tundis, et ta sellest kõigest pisut ära oli väsind.
Otsustas, et lubada ta võib nüüd endale ka puhkust,
oma kätetööde üle tundis aga siirat uhkust.
Lumemasin
Lumemeasin tööle hakkab vara,
lastele ju lund on vaja teha.
Usinasti töötab terve öö,
hommikuks on tehtud tubli töö.
Lumemasin palka küll ei taha,
lihtsalt kallab kogu lume maha.
Tubli töö eest tasuks on ju see ,
et lastele ta palju, palju rõõmu teeb.
Kas jõuluvana ikka teab?
Või moblaga kõne peab?
Teadma peaks ta väga hästi,
et jõulud käes on varsti.
Juhanna juba kirja saadab,
isa meie kassi söödab.
Ema lauda katab juba,
Mati kooristab oma tuba.
Nüüd on käes se hetk,
jõuluvanal tehtud retk.
Juba uksel koputab,
kingid kuuse alla sokudab.
TALVERÕÕMUD
TALV ON LAHE, TORE AEG,
SIIS SAAB LUMES MÖLLATA,
HÜPATA JA KARATA,
LUMESÕDA MÄNGIDA.
LUMEPALLID KERKIVAD,
PEAGI LUMESÕDA HOOS.
LÕPUKS PALLID OTSA SAAVAD,
LASTEL RIIDED,OI
KUI MÄRJAD!
LAPSED TUPPA EI TAHA MINNA,
OLGUGI, ET RIIDED MÄRJAD.
VEEL JU VAJA PIDADA
LUMESÕJALAHINGUID.
Üks on veel
LUMEHELVESTE ROKK
Lumehelbed langevad,
ise aga rokivad,
siia-sinna liiguvad
tuulerütmis kõiguvad.
Kuhu nad küll jõuavad
oma rokitantsuga?
Maapinda lumetavad
rokitantsu rütmis nad.
Maha jõudes liiguvad,
edasi veel rokivad.
Nende tantsust vägevast
lumehanged kerkivad
See on mu sõbra tehtud kelle pole kodus arvutit ja palus selle üles panna
enne uinumist voodisse heidan
kuidas unistused padja alla peidan...=)
aja möödudes silmad avan
oled minu kõrval
teen sulle pai-=)
kust nii ilus neiu siia sai.
hiline päkapikk vist sind tõi
terve suss sind täis sai...=)
Üks muinasjutt on mul meeles..=)
kuidas olid fantaasjas minu juures.
olime metsas suures.
olid ilus olid minu juures...=)
kuidas kohtasin juhuslikult sind,
olid eksinud ja usaldasid mind...=)
mina olin eksinud ka .
aga arvasin parem kui seda ei tea sa.
mul kaasas oli süüa
ja allikas võluvett võisime juua.
ja telgi ma välja võlusin..=)
kuidas sinu naeratuse ees ma sulasin...=)
peagi saabus vaikus...=)
ainult öökulli uile ule metsa kaikus.
ma sind kaissu võtsin
mõttes kõik teised maha jätsin..
ärgates sulle pai ma tegin
sinu silmades vaid ilu nägin.
õuest kostis krabin
taas saabus vihmasabin
siis mõistsin ma
vaid unenägu oled sa
aga arvutist sind leidsin
ühe luuletuse sinu postkasti peitsin...=)
vot see on minu tehtud...=)
loodan et meeldib...??
lumemees on lumest pall.lumest kappikud ja sall.lumest kohu tegin ette.vaada et ei astu vette.kuigi oled tehtud veest.lumine sa siiski seest.