WEB | CO | PICTURE | WEATHER | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

VARSTI KÄES ON JÕULUAEG
KAOB SIIS VIHA, KAOB KA VAEN
INIMESTEL NAERUL NÄOD
KÕIGIL INIMLIKUD TEOD
ANDESTADA, MÕISTA TEISI
ET HINGES JÕULURAHU LEIDA VEIDI…




Hinne: 4.0/10 (1 hinne )

Kadi (13.12.2007)

III Eesti jõulud.

Jõuluvana kullapai
too mul kingiks moskvasai.
Muud ma eriti ei taha,
kui siis veidikene raha.
Pühadeks mul plaanid valmis
nendest räägin teisies salmis..


Plaanid on mul väga suured,
tuppa toon ma jõulukuuse.
Õhtul sõidan võrriga,
koos armsa sõbra Lärriga.
Iz Planeta minu mudel,
külgkorvis viinapudel.


Jõuluaeg on üldse tore,
juua saab siis nii mis kole.
Alles uuel aastal ärkan,
taskud tühjad,kahjuks märkan.





Hinne: 9.0/10 (1 hinne )

Taaniel (13.12.2007)

Taas kätte jõudnud jõulud,
lastel pähe õpitud salmid, laulud.
Kõigil rõõmus meel,
sajab lund veel ja veel..
Päkapikudel käimas töö,
olgu päev või öö.
Nad piiluvad ja maiustusi tassivad,
päevast,päeva rassivad.
Taevast piilub kuldkollane kuu,
toas sädeleb ehteis kuusepuu.
Pannil vorstid särisevad,
õues puude härmand oksad värisevad.
Kõigil südames mõte hell ja hea,
seda jõuluvana ja päkapikud ei tea,
Keegi koputaski uksele,ukse taga jõulumees, enda habe ikka veel härma sees...
Luuletused loetud,
vorstid söödud, uued valmis praetud..
jõuluvanaga jutud aetud
minna ka teisi lapsi kaema,
jõuluvana tunneb ja näeb vaeva,
kuid talle meeldib see,
kui kõikjal käidud ootab teda kodutee...








Hinne: 5.5/10 (4 hinnet )

Kaili (13.12.2007)

PÄKAPIKUD OLEME,
PAKSUS METSAS ELAME,
JÕULUDEKS ON MEIL PALJU TÖÖD.

METSAS LOOMI TOIDAME,
LASTEL KINKE KANNAME,
SEE ON OLNUD MEIE TÖÖ.

JÕULUAEG ON KÄES !
JÕULUAEG ON KÄES !
JÕULUTÄHT ON ÕHTUL HILJA NÄHA.

SIIS,KUI LAPSED PUHKAVAD,
PÄKAPIKUD TÖÖTAVAD.

UNES LAPSED NÄEVAD MEID.
JÕULUAJAL AGA NII,
KÕIK ON HOOPIS TEISITI -
VÕITE ILMSI NÄHA MEID.

JÕULUAEG ON KÄES !
JÕULUAEG ON KÄES !
JÕULUTÄHT ON ÕHTUL HILJA NÄHA.




Hinne: 7.7/10 (3 hinnet )

Marianna (13.12.2007)

neli sõrme on käpiku sees,
pöial on isekas mees
temal on eraldi väikene tuba,
teisi ta sinna sisse ei luba.


Hinne: 6.0/10 (7 hinnet )

Eelika (22.12.2007)

Täht langes ja hangede varju end poetas,
kes teab, mitut salasoovi see toetas.
Võta jõulust aeg märgata teisi ja end,
on hetkeks vaid nähtav tähelend.
Kui selle hetke sa magasid maha
ja soovid ei kiiresti täituda taha,
siis usu: piisab ka enese suurest tahtest,
pole vajalik tingida maale uut tähte.

Kui täht siiski langeb ja hange end poetab,
siis sinu enese tahet ta toetab.


Hinne: 8.8/10 (4 hinnet )

Luule (21.12.2007)

See päev on pisut nagu puhkus
ja iga naine päeva uhkus.
On palju lilli, palju sära
ja naissoo ümber rõõmsat kära.
Kalendris märts ja kaheksas päev,
ehk teisisõnu - naistepäev!


Hinne: 8.9/10 (18 hinnet )

Veera (26.02.2008)

ja naissoo ümber rõõmsat kära.
Kalendris märts ja kaheksas päev,
ehk teisisõnu - naistepäev!
Tööl on armas naistepere,
kuumaks kütab meeste vere


Hinne: 6.4/10 (14 hinnet )

Veera (26.02.2008)

kõik elule kevadel ärkab
murdes musta masendust
kannatuste kangust
üksinduse igavust

elumahlad liigutavad
nõudes välja tegevust
näha ilma ,elu looma
ennast näidata on soov
teisi näha-lausa kirg

vaja leida kaunim õis,
käed sõlmida
ja koos minnes tunda rõõmu
elu viljastavast toimest


Hinne: 4.5/10 (4 hinnet )

tundmatu (23.04.2008)

kõik elule kevadel ärkab
murdes musta masendust
kannatuste kangust
üksinduse igavust

elumahlad liigutavad
nõudes välja tegevust
näha ilma ,elu looma
ennast näidata on soov
teisi näha-lausa kirg

vaja leida kaunim õis,
käed sõlmida
ja koos minnes tunda rõõmu
elu viljastavast toimest


Hinne: 1.9/10 (15 hinnet )

salla (27.04.2008)

Nägin und kord kuidas sõitsin
vastu voolu Pärnu jõel.
Kõiki teisi sõidus võitsin
jalgrattal, mille võtsin õelt.


Hinne: 3.0/10 (2 hinnet )

klaasijaan (19.08.2008)

Veel üksinda ta kõnnib keset tänavaid,
kõnnib mööda inimestest, kes talle tuttavad..
ta ei taha kuulda midagi, ega näha kedagi kes õnnelik,
see haavaks teda ja teeks kurvemaks,
sest ta elu on üksik ja konarlik, kus rõõmu ei eksisteeri.

Veel keset ööd end leida võib,
kaob pimeduse varju, kust teda ei leita,
kus saab ta tunda mis on elu,
kui halb see olla võib, kui valus ja kurb.

Tahab ta leida elu mõtet,
milleks elada ja mille või kelle nimel,
kui leiaks selle mõtte, siis võiks elada edasi,
kuid praegu see üksik hing jalutab öö varjus,
et keegi teda ei näeks, ja tema teisi,
sest õnne ta nüüd vihkab ja päikeseloojangut ei salli.

Päike mis läheb looja, meenutab talle ta kunagist õnne,
kuid ta ei taha mäletada midagi mis hea,
ta teab ainult kurja..
ta ei naerata kunagi ja silmades sära ei leia,
ta ei nuta ega mõtle armastusele,
tal on kõigest ükskõik.

Üksik hing, kellel pole vaja mõelda teistele,
ta ei näe kunagi päikeseloojangut,
sest selleks ajaks kaob ta pimeduse varju,
et mitte näha neid kauneid värve,
mis meenutavad armastust.

Kuu varjus ta käib,
jälgib tähti kuid kunagi ei soovi midagi,
sest ta teab, et need soovid ei täitu kunagi..
ja seda ta ei tahakski,
ta on harjunud üksi olema,
ta ei taha armastust ega hoolt
ja õnne ei tahaks ta kunagi enam tunda,
sest see kõik viiski ta sinna kurbusesse.

Ei vala ta pisaraid, mis tulnud armastusest,
ta valab vaid verd kui näeb õnne,
veri mis voolab tal mööda põski, on kui pisarad,
verepisarad.

Kui algab päev kõnnib ta ikkagi mööda tänavaid
otsides üksikuid nurki,
põgenedes päikesetõusu eest,
et kaduda koos ööga..
ootab ta päikeseloojangut,
kuid mitte selleks et seda vaadata.

Päike on tõusnud ja kell lööb peagi keskpäeva,
kuid ei armastus ega õnn seda muuta saa,
et vihkab päevi see üksik hing,
kes tahaks looja minna igaveseks, et olla ainult öö..
see üksik hing soovib vaid olla kuu asemel,
et ei peaks ta põgenema päikese eest.

Pole keegi öelnud et talle ei meeldiks päev
talle ei meeldi vaadata õnne,
sest ta vihkab seda,
talle ei meeldi näha ega tunda armastust,
sest sellepärast ongi ta nüüd üksik hing.

Armastust sai ta tunda,
kuid ta sai liiga palju haiget,
ja haavad ta hinges ei parane mitte iilagi,
ta tahaks vaid leida veel üht sellist hinge,
kes oleks sama üksik nagu temagi,
ja põgeneks koos armastuse eest.

Veel üks üksik hing,
ja elu oleks parem,
kuid kurjust ja kurbust ei võtaks talt miski,
need on ja jäävad ta südamesse,
süda, mille asemel on kivi
süda mis on jääs,
ja mitte keegi ei saaks seda üles sulatada..
isegi mitte päike, sest selle eest ta põgeneb..

Süda kui jää ja hing kui kivi
on murdumatud,
sest nad ongi nii palju murtud,
et enam rohkem ei saa..
talle haiget teha, ega südant murda,
ja ammugi mitte armastust tundma.

Igas öös võib ta näha õnnelikke hingi,
need teevad talle haiget, ja panevad ta verepisaraid valama,
sest sügaval hinges ta tunneb kadedust
miks just tema ei saa enam õnnelik olla,
kuna teda on armastus tapnud,
ta meeli mürgitanud,
ja pisarate asemel verepisaraid valama pannud.

Ta magab päeval, ja näeb und,
kus armastus on sama kaunis kui reaalses elus,
kuid talle on need õudusunenäod,
ja kõige jubedamad hirmud mida ta näha ei tahaks.

Kas on veel keegi, kes kannatab nii,
kes oma kannatusi ei tahagi lõpetada,
kes tahapki nii elada,
üksinda ja üksinduses,
kes ei taha tunda enam armastust mis nii kibe ja valus,
kes ei taha õnne mis lõpuks elu hävitab,
ja nii saigi temastki üksik hing..tänu õnne ja armastusele,
millest ta enam kuulda ei taha..

See üksik hing leidis tee,
ja loojus koos päikesega
nüüd on ta ainult öös, kuhu loojus koos teise hingega,
nad ei ela just õnnelikult,
sest mõlemad vihkavad armastust...


Hinne: 8.0/10 (24 hinnet )

Marika (04.10.2008)

Nii vaikne ja rahulik võib tunduda tee,
millele pole määratud veel suund..
kui teaks mida teha ja kuhu minna,
siis oleks see tore et on olemas keegi,
kes ootab kes igatseb ja on olemas.

Kõik võib tunduda küll hetkel halb,
kuid minevikuta pole tulevikku.
Me kõik kannatame ja ootame..
ootame kedagi kes meid armastaks,
kuid ma tean et on olemas see keegi,
kes minu järgi igatseb.

Pole arvanud ma eales halba,
kuid ei taha haiget teha sulle,
ei suuda lihtsalt elada..ja olla õnnelik,
see oleks nagu liig minujaoks..
kuigi tean et pean mõtlema tulevikule,
elan ikka veel minevikus ja olen selles kinni.

Poleks nii kauge see tee,
mis viiks sinuni..
ei tea kas siis oleks kõik teisiti,
kuid ühte kindlalt ütlen sulle,
sa jääd selleks kes sa oled,
mu südamesse alatiseks!!


Hinne: 10.0/10 (1 hinne )

Marika (06.10.2008)

Aeg,oli meil,tundeid vaid täis,
ei teadnud ma,mida uskuda.
Kui teaksid vaid,et vältisid mind,
olid kui tuul,mis möödus
puudutades hinge ja südant.

Sinust jääb vaid mälestus,
mis on ilus ja kurb väheste
õnnehetkedega.
Kadus päike mu päevast
naeratus suult.

Igatsus jäi südamesse,
miks ootama jätsid sa mind,
kui seda sa ise ka teaksid.
Päike on tõusmas minu päeva
sinust jääb vaid mälestus.

Pikad on ööd ja päevad
mis veedan mõeldes sinule,
lootes,et aeg pöördub.
Nähes teisi,kel õnn silme ees
mõeldes,miks just mina olen see.

Südames on vaid mälestus
mis ei kustu kunagi.
Vähesed hetked,mil õnn oli minuga
neid loodan tunda veel
kas koos sinuga või sinuta.

Möödub ka aeg,pime on öö
näen vaid oma varju mis nukker.
On nukker ta meel,valus ta hing,
ei peatu ta teel,oodates sind
unistades heast mis seisab teel.

Sinust jääb vaid mälestus
mis hinge laastada võib
pisarad silmadesse toob.
Kas kunagi leian ka rahu,
ja saan unustada sind.

Mida toob mulle tulevik
mustad varjud mu teel
kas kaovad ka need.
Mälestus mis südames
ei laseks kaotada neitki mu teelt.

Uskuda tuleb vaid,on olemas teisi
peale sinu mu teel.
Ei muutu mu mälestus
millest loobuda ka ei tahaks
hoides seda enda sees,minnes edasi.


Hinne: 7.4/10 (5 hinnet )

Marika Mälton (07.10.2008)

Üks poeg kord isaga riidu läks.
siis lahkus ta kodunt,kui õnnetu laps.
Nii rändas ta ringi siin maailma melus,
otsides õnne ja lustilist elu.

Kõik vara, mis oli tal
raiskas ta seal,
nüüd enam keegi ei vaatand ta õnnetu peal.
Ka endised sõbrad tast välja ei teinud,
aga koju ta tagasi ikka ei läinud.

Tal aga südame hääl rääkis teisiti sees,
mine tagasi koju, sa õnnetu mees.
Sa näed, et sust välja siin keegi ei tee,
mine tagasi koju, isa ootab sind veel.

Poeg lõpuks siis kuulas oma südame häält,
läks tagasi koju ja nuttes ta sääl,
lausus :"mu isa, mul andesta sa,
kuigi seda väärt nüüd ei olegi ma."

Kuid isa tal vastas tasaselt siis:
"poeg, kallis poeg,sul andestan süüd,
kuid ära sa enam niimodi tee,
et jätad mind üksi ja mures mu meel."

Poeg kallistas isa ja lausus tal siis:
"ei enam nii tee, sest see oli mul piin."
Nüüd elavad jälle nad ilusti koos
ja kõik on taas hästi ses ilusas loos.


Hinne: 8.1/10 (7 hinnet )

Helika Kaasik (30.10.2009)

Meil kõigil on midagi ilusat, suurt
kuskil sügaval südames peidus
ja kuigi maailmas kõik teisiti näib,
veel siiski seal armastust leidub !

Olgu ilm ükskõik kui sünge või hall,
või kärgatagu seal äike
kui südames põlemas armastusleek,
paistab ikka meil taevane päike !

Ta kõigi jaoks alati särama jääb,
kel hellust ja armastust hinges.
Siis ka nõrgem su südant, kui küünlatuld näeb,
see rõõmsaks teeb temalgi hinge !


Hinne: 7.1/10 (7 hinnet )

Helika Kaasik (03.12.2009)

Ninatark

Üks laps kord oli ninatark,
muudkui teisi parastas.
Ta muidu oli täitsa tark,
end tihtipeale karastas.

Kuid haigeks ta siiski jäi,
ning tahtis teiste abi.
Väga õnnetu ta näis,
kuid see ei läinud läbi.

Ei teised aita rumalat,
palugu või jumalat,
ei ninatarka keegi soovi,
see laps veel heaks saada proovib.



Hinne: 7.6/10 (8 hinnet )

piibe nõmm (07.12.2009)

ÜKS PISIKE PILVEKE

Taevalaole end asetas,
üks paras ports pilvi,
Üks pisike pilveke katsetas,
kas suudab varjata allpool olevate inimeste silmi .

Teisi ta rõõmsaks tahtis teha,
kuid soovist värisema hakkas ta keha,
Lõpuks valmistas ette saju,
ja lund hakkas sadama rajult .

Inimeste silmi suutis varjata,
väikse lumeloori taha,
kuid enda oskust püüdis sarjata,
ja kõik salgas maha .

Kuni kätte jõudis jõuluõhtu,
oli vaja et maha sajaks valgevaip
pisike pilveke asetas suuremat rõhku
et kõik ta kõrval oleks seni vait ...


Hinne: 7.9/10 (8 hinnet )

Sandra P. (03.01.2010)

See luuletus on Sulle. Jah, Sa oled selle välja teeninud Vahet pole, millega Ehk koristasid Oma toa ära... Pesid nõud... Said hea hinde koolis... Ütlesid emale,et Armastad teda... Kallistasid kedagi ilma põhjuseta... Armastad ka teisi peale Enda Oskad naerda südamest... Tegid pontule pai... Jah, Sulle... Sulle,sest lugedes neid ridu mõistad ehk, kui ERILINE Sa oled!!!


Hinne: 6.8/10 (26 hinnet )

Saara Kaldma (31.01.2010)

See luuletus on Sulle. Jah, Sa oled selle välja teeninud Vahet pole, millega Ehk koristasid Oma toa ära... Pesid nõud... Said hea hinde koolis... Ütlesid emale,et Armastad teda... Kallistasid kedagi ilma põhjuseta... Armastad ka teisi peale Enda Oskad naerda südamest... Tegid pontule pai... Jah, Sulle... Sulle,sest lugedes neid ridu mõistad ehk, kui ERILINE Sa oled!!!


Hinne: 7.8/10 (5 hinnet )

janar (08.02.2010)

Kui su südames põlemas leek,
ära seda siis sinna vaid peida.
Selle kumaga teisigi veel
sa soojenda- südameid läida.
See leek sinus ära ei kulu,
ega kustu ju enneaegu.
Hingearmastus endal on tulu.
Seepärast jaga just praegu!


Hinne: 8.2/10 (9 hinnet )

stannum (14.02.2010)

esmaspäev kadus nagu teisipäev
unustuse hõlma
kolmapäevaks jäi ainult uni muusika saatel
neljapäev lahkus kui reede
poolvines ei seda ei teist
laupäev enam ei suuda kannatada
saamata saamisi
ja pühib pühapäeva minema
üle vetepeegli heaoluriiki
kus kõik on ...
helgem
pole valu ega vaesust
pole muret ega kohustust
on vaid tuhat võimalust
miljon ahvatlust
kuigi sa neidki ei ihka
võib olla et isegi vihkad
iga uus nädal
on su enda teha
ja saatust tühikäigul
sõtkuda pole mõtet
sedagi tead-
miks siis keegi ütleb
error-error
kas kokku liites saab sest
psühhoseksuaalne terror
või ehk armastus
mitteviiekümnendate moodi
ah pole mõtet
ikka poodi, ikka poodi
tuleb minna ka
vastsündinud uuel päeval...


Hinne: 8.3/10 (6 hinnet )

stannum (16.02.2010)

See päev on pisut nagu puhkus
ja iga naine päeva uhkus.
On palju lilli, palju sära
ja naissoo ümber rõõmsat kära.
Kalendris märts ja kaheksas päev,
ehk teisisõnu - naistepäev!


Hinne: 8.8/10 (21 hinnet )

Vivian (08.03.2010)

Gladiator

on õhtu noor ja pööbel peab pidu
ma istun siin vaikselt mekin ma mõdu
rahvas juubeldab ja voolab vein
mu südames kurbus ja pakitseb lein
tänases võitluses kaotasin sõbara ma kalli
oma oma truu ratsu kelle varsana viisin ma talli
vein täna ei paranda mu tuju
kui halli massi seast avastasin imearmsa kuju
su liigutsed nõtked ja imeilus pilk
mu südant tabas kuumuse helk
ma kaotasin kõik mis mulle kallis kunagi
kaitstes oma rahvast mul areenil surra lubati
kuid armidest lugemata mu gladiaatori keha
mind hoidis elus minu raev ja viha
siin ma istun ees veinaga täidetud klaas
istusin kui ori ahelad jalgu köitmas taas
meid siia toodi et lõbustada rahvast
et näha surma ja võitlust mahlast
on kord minu ja ma tõusen lauast et võidelda nüüd
seotakse selga turvis hõbekotkas kaunistab mu rüüd
ma astun julgelt sammu sinna
kus tuleb surmaga vastu minna
möödudes rahvast ma märkan sind
su silmad puurivad maast jalatallani mind
ma ei oska seda hinnata mus keeb veel viha
kuigi näen su naiseliku iha
võitlus on läbi seal lebab maas
vastane noor kes kogenematu taas
mult võetakse ahelad ja klaas täidetakse veiniga
kuid mu süda on täitund noore poisi leinaga
ma eemaldun märatseva bööbli eest
liigun ma saali
silmad märjad mul pisaraveest
kui järsku seistes ja ujumas nähes alasti sind
mind sinust varjab vaid kaardina pind
ma seisan siin mu jalad ei liigu
kuni sa märkad ja heidad mulle pilgu
mu julgus on tappa areenil meest
kuid värisema paneb see kui sa tuled välja veest
ma taganen ja põlvili langen ma
kuna ma olen ori ei saa ma sind vaadata
sa lõbusalt naeratades mööda must jooksed
sul ilus on kael ja märjad su juuksed
kui sa lahkund ma tõusen maast nüüd
mu silmis su nägu ma kohendan rüüd
ma nägin su ilu hetkeks vaid ja kadunud sa
ei teadnud ma rohkem veel praegu aimata
tuul vaibunud ja liivakeerisest langeb viimane raas
mu mõõk tõuseb jälle löögist vastane on maas
mu sõber kaaslane on langetanud pea
ta haavad surmavad ma teda aidata ei saa
ise keereldes ma vahutavas liivas
näen ma bööblit kel suu on naerust kiivas
mu mõõk neid lõbustab tol hetkel siin
kuid teisi haavates mul südames on piin
kolm ründajat nüüd vastu mul seisab
ma üksi ehk surm neist kellegi leiab
lootus on jäänud mul veel siiski
sest tribüünil kohtasin imekaunist noviitsi
vana gladiaator kel armiline keha
on nüüd kimbatuses ei tea mida teha
kuigi vanne võitlejal surm tervitan ma sind
ma seisan maas kus verine pind
kolmest vastasest kaks on nüüd
kuigi tõsiselt vigastas mind ja mu rüüd
nõrkedest haavast kukkusin ma
see oli hetkeks ja ründasin taas
teadsin et viimast korda mul piin
näha sind vaatamas seda võitlust on siin
sõbrad langesid kõik enne mind
lootes seda et saaksin emmata sind
lootus pole kadund mu mõõk liigub taas
kuid jälle ma haavast põlvili maas
ülekaal on suur kahele vastasele kaks lisaks veel
mu pilk leiab sind mis kustutab takistused teelt
võitlen veel kuni jaksab mu käsi
kuigi ka see varsti väsib
veristest haavadest nõretab mu keha
tean et midagi ei saa ma enam teha
bööbel lõbutseb ja räuskab taas
kui minu põlved puudutavad maad
mu keha on nõrk ma otsin vaid sind
sa bööbli seas kes armastab mind
nähes su pilku ma jõudu saan
kuid põlved tõusevad vaevu maast
mu turvise paelad rõhuvad keha
sest igal pool on läbi lõigatud liha
kuid nähes sind ma tõusen taas
viimaseks võitluseks jäänd on veel raas
ähmane pilt ma näen läbi udu
seal oled sina meie lapsed ja kodu
viimaseks löögiks ma tõstan nüüd käe
kahjuks ei taband ja põlvili jään
gladiaatorilt kellelt suunatud viimane hoop
ma säästsin võitluses teda ta liiga noor
mu udune pilk otsib vaid sind
ja noor poiss kõrval kel kohus hukata mind
lõpuks jõuab mu kõrvu kohin
ma kuulen su häält su suudlus mu rohi
näen su ilusat keha sinu seljas tooga rüüd
see minu jaoks ellüsium oma pea pistan su sülle nüüd
ma tunnen su keha langevaid pisaraid
avades silmad näen sind ja sinist taevast vaid
ma ei kuule enam pööblit kes laaberdas siin
ma näen su silmi su südames piin
mu jõud nüüd raugeb peost laskub viimane liiv
sõrm liigub su juusteni kuid langeb siis
ma näen vaid seda kui tõused sa
suudeldes mind ja pühkides pisara
sa avad mu rüü mõõgahoidja ja pandlad
ja õlipuu oksa mu rinnale kannad
tunnen su huuli oma kuumal laubal
kätte mul terast käepideme annad
avades silmad ma näen viimast korda sind
kusagil kaugel laulab lind
pigistan mõõka ma lähen siis
viimane pilk jäi sinust mul siin


Hinne: 7.8/10 (16 hinnet )

vaikivBOB (10.03.2010)

Kuulsaid autoreid on meil palju,
luuletan ma väga valjult.
Kuulus on ka Henno Käo,
temast joonistan ma näo.

Kirjanik on ka Kristiina Kass,
kellel olemas ei ole pass.
Nüüd ma lõpetan,
teisi ikka õpetan.


Hinne: 8.6/10 (24 hinnet )

victoria boisen (03.08.2010)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Birthday (1)
Childbirth (0)
Children poems (0)
Christmas poems (3)
Famous authors (2)
Father's day (0)
Jokes (4)
Lady's Day (0)
Mother's Day (2)
Self made (11)
Valentine`s Day (5)
Varia (9)
Wedding (0)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Pages: 
1
© copyright 2019 E-People OÜ      Version: 1.5
» Show keyboard
ww