WEB | CO | PICTURE | WEATHER | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Sõpruse tee on imelühike või imepikk,
sõprus ei olla või valelik,
sõprusel pole ka valemit.


Hinne: 7.4/10 (9 hinnet )

Sveta (10.02.2008)

Armastus nagu revolver,

viha nagu mustus,

kuid ühel hetkel see kõik kustus.

Justkui tühjaks sai desktopi folder.

Kas teha seda kõike lühidalt

või visata välja kõik südamelt.

Kooli pole ammu jõudnud,

väga valel rajal vist sõudnud.

Ei oskagi eluga midagi peale hakata.

Tahaks osata ja õigele rajale matkata.

Palju tööd veel ees.

Ei tunne ennast üldse kui kala vees.

Pigem nagu elu kõige depressiivsem hetk.

Mõttetult valel rajal on läinud see eelnev retk.

Nüüd tuleb ennast kokku võtta,

et järgnevad takistused võita.

Hakata pihta ühe asjaga tegelemisega

ja järgnevalt ka uute asjade klaarimisega.

Ennast väärtustada ja hinnata.

Kõigega on võimalik algust tehes lennata.

Tuleb vaid algust teha

ja sujuvalt töödates on võimalik lisaks saada ilus keha.

August välja saades on võimalik jälle rahulikult hingata

ja edasi suudad ennast juba ise tõugata.

Öeldakse, et pärast kriisi on suur tõus,

eks ma olen sellega nõus.

Päris tore oleks saada mõni viis

ja mis edasi, paradiis ?


Hinne: 5.5/10 (2 hinnet )

Liina Ennusaar (03.03.2010)

Langevate udulooride ookeanis
väljaspool aega ja ruumi
lõppes ootus,
see enneolematu õnne ootus,
alateadvuse alandlik viisakus
lõpetas eksisteerimise
eirates julmalt aega ja ruumi -
lõppes ka aristokraatlik orjatöö
siin tinahallis ookeanis ...
Ma ei tunne end olevat sõbralikes suhetes
suure maailma luksusega
mis mu akna alt tõldades möödub,
tunnen end nii olematu näitlejana
igavikku pikkuses tragöödias,
nende inimpapagoide seas ...
Ja see maailm,
mille loomisel pole saanud ma osaleda
sunnib mind pidevalt silm-silma vastu seisma
oma tõelise härra minaga,
ma olen neetud siia hundilauta
aastatuhande valele poole,
roosakate kristallidega veres ...


Hinne: 9.5/10 (10 hinnet )

-helvetia- (15.05.2012)

on ära õitsend kaunid õunapuud,
kaugel sügavas hinge põhjas tundmatuses,
ning puhus hinges jäine tuul.
Kaugelt nägid eemal sa mind puude all üksi istumas
mu ümber puhus jäine külm tuul,
siis olin ma nii õnnetu ja kurb,
sest käisin üksinda valel teel,
ma tean ei süüdista ma sind,
ning andestada võime kord veel.
Ma ei saa ilma sinuta ei suuda,
näen üks kõik kuhu läen,
leian sind taas varjuna eemal.
Kord tuleb päev mil mõistame,
et ära on õitsenud õunapuud,
taas kevadel õide puhkevad,
õnnetu eest ma tean ei saa ju varjuda.
Andestada võib mu mu arm kord veel,
kord tuleb päev mil mõistad,
kui ma sind kinni ei suuda hoida,
olen üksi jäänud õunapuudega,
mis tol päeval meile õitsesid.


Hinne: 3.3/10 (4 hinnet )

Aleksander Oništšuk (01.05.2013)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Birthday (1)
Childbirth (0)
Children poems (0)
Christmas poems (3)
Famous authors (2)
Father's day (0)
Jokes (4)
Lady's Day (0)
Mother's Day (2)
Self made (11)
Valentine`s Day (5)
Varia (9)
Wedding (0)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Pages: 
1
© copyright 2019 E-People OÜ      Version: 1.5
» Show keyboard
ww