Elas kord üks tore päkapikk
umbes pikapäka jagu pikk.
Metsas kõrge kuusekännu all
oli väike majakene tal.
Iga kord kui saabus jõuluöö
päkapikul algas tähtis töö
Puude külge leiba riputas
lumme ristikheina siputas.
Tema knnul palju loomi käis
kuni igaüks sai kõhu täis.
Kõik nad kiitsid päkapikumeest
kena jõulukingituse eest.

Et uuel aastal oleks
õnne hõisata,
rõõmu rõkata,
raha raisata ja
leiba lõigata!

Päev möödus askeldus-rutus
ja toiminguis tares ja kojas.
Õhtul kuulati Püha-öö jutlust
Neitsi Maarja ja Jumala pojast.

Pea kirikukellade kaja
jäi kaugele metsade taha.
Nüüd ühes lumega sajab
suur rahu maa peale maha.

Öö läbi nüüd kuuse ees lauldaks',
küünla valgusel põgeneb uni.
Kesk hangesid madalas laudas
täna õhtul ka süüdati tuli.

Õues praksuvad aiateibad,
ja tuul noolib laterna tahti.
Täna loomad said kaeru ja leiba,
täna südamed helded ja lahti.

Kuu valvab akende taga
ja üleval siravad tähed.
Õues lumine pihlakas magab,
ja kaevuteel muinasjutt läheb.

Üks keerub õlgedel istub,
juus kuldne, käes oksad haljad,
ja sõimes pisike Kristus,
suu naerul ja jalad paljad.

Ja taeva sõjaväe hulgad
äkki sõime ümber on ringi,
ja igal redelipulgal
istub väike alasti ingel.

Too süda, mis rõõmule tõrges,
õnn vaesema onnigi mahub.
Au olgu Jumalal kõrges,
ja kodumaa väljadel rahu.

Hingesoojust,
leiba laual,
rõõmuhetki
pikki,
kauaks

Ema kätes on hellust,
seda ammugi tead.
Ema kätest saad leiba
sooja, muredat, head.
Sooja leiba, mis lõhnab
nagu põld, nagu maa.
Ema kätest sa alati leiba saad.
Ema kätest on leival kõige magusam maik.
Ema lävel, leib laual
lapse kasvamispaik.

Misonlapsel vaja?
Vaja kodumaja.
Kui on ema-isa,
kuivab ruttu pisar.
Lahket sõna tahab,
siis ta pole paha.

Hea,kui vend ja õde
ja veel mõni sõber,
siis on päevad ikka
rõõmsad mängurikkad.

Mis veel lapsel vaja?
Päikest päeva ajal,
piima-leiba kõhtu,
ja kui tuleb õhtu,
unejuttu uni
vestaks hommikuni.

Mis veel tarvis oleks?
Et ta terve oleks,
et saaks ikka koos ta
sõpradega joosta.
Õu ja koduaas
lapse kodumaa.

SIIN EMAD HELLALT KANNAVAD
LAPSI KÄTE PEAL,
NEIL LEIBA, RIIET ANNAVAD
JA ÄIUTAVAD KA.
NII OLED OLNUD SINA
ME VÄIKE KODUMAA
JA OMA VÄIKSEL PINNAL
SA RAHVAST KASVATAD !

SIIN SIRGUMAS ON POJAD,
KES VAPRAD, TUGEVAD
JA KASVAMAS ON TÜTRED,
KUI LILLED ÕITSEMAS.
KA SINU ILMAKAARED
KÕIK KOKKU HOIAVAD,
SU MERED JA SU SAARED
SIND IKKA LEIAVAD !

KÄI KINDLALT OMA RADU
JA RAHVAST HOIA KA,
SA ÄRA KAOTA LOOTUST
ME VÄIKE EESTIMAA.
SEST SINU RAHVAS LOODAB,
ET AJAD MUUTUVAD
JA TULEVIKU PÄEVAD
MEIL ÕNNE KINGIVAD !

Jõuluvana tulid kylla
tõid mulle pühad kylla
kommi saia leiba andsid,
jõulu kinke kandsid
mulle uued saapad andsid...