Kui karupoeg näeb talveund
ja akna taga sajab paksu lund,
kui lastel luuletused selged,
kõik maja katused on valged,
kui ahju pandud seapraad-
siis külla tuleb jõulutaat.
Ma ei ole julm,
kuigi kortsus on mul kulm,
kuigi küljes on mul vead,
tahan lastele vaid head.
Oleks suhkrusaia sarnane
kui ma poleks karvane.
Habe pikk mul ees,
ma ei ole tavaline mees!
Kuuse all on kingid reas
kõigil lastel salmid peas.
Kõigil lastel rõõmus meel
jõulumees see tuleb veel.
Päkapikud käivad juba
rõõmuhõiskeid täis on tuba.
Sussi sees on mänguasi
või ehk hoopis sõidumasin.
Piparkooke pere teeb
pajas hapukapsas keeb.
Varsti tuleb jõulumees
kellel valga habe ees.
Jõulumees see kinke jagab
pahade lastega ta ainult pragab.
Päkapiku suss on tühi,
sest päkapikud peavad pühi.
Jõuluvana selle eest
jagab kinke koti seest.
jõulud,
võidud,
sõidud,
rõõmud,
jõuluvana lastele hea,
nii neil kõigil veab,
kingid jõuluvana kokku seab,
jõulupuule ehteid veab,
hunnikute kaupa seab,
vaatab jõuluvana hea.
Jõuluvanal mantel maani,
põhjapõdrad veavad saani,
päkapikud akna taga,
ootavad õhtut vaga.
Jõuluvanal kiire juba,
lastel ehitud on tuba,
valmis on ka laulud, luuled
ja kes sealt tuleb, kas kuuled?!
Kes sääl tümma-tümma tuleb?Kes sääl välisukse suleb?on ehk juba jõulumees?
Tümma-tümma tuleb tema.Oot`vad lapsed,ootab ema,oot`vad jõulukuuse ees.vanakene virk ja kärmas,habe hall ja lumehärmas,seljas kingitustekott.Ei tal ole palju mahti,võtab virgalt koti lahti.Vaata,Liisi,vaata,Ott!Oi,mis nukud,mängukannid,vankrid,vedurid javannid,kalakesed vanni sees!Lastel silmis rõõmusära.Tümma-tümma läheb ära naeratades jõulumees.
Jõluvana jõluvana sa olnud kaua teel.
Meie pere ootab juba sind,
oma talu teel.
Mil tuled sa, mil tuled sa, kallis jõlumees.
Sind ootame alati detsembri kuu sees.
Sulle me pakkume piparkooke ja jõluklögi,
meie lastel salmid meeles ja Eesti keeles.
Jõluvana jõluvana su tulek rahustab me hinge.
Ja jõlutunne see jääbki me hinge.
Enam ei taha olla lumeta,
tule lumi meid valgeks lumeta!
Siis on lastel hea hanges tatsuda,
peoga tõsta, keelega katsuda.
Väikesed jäljed on lumes kassidel,
suured jäljed Ottidel, Jassidel.
Veel suuremad issidel ja emmedel,
kõige suuremad lumememmedel!
KAUNEID JÕULE!
Jõuluõhtu-kisa-kära.
Kingid kadunud on ära!
Vembu mängis jõulumees,
lastel nüüd on silmad vees!
Ema kutsub lapsed kööki,
pakub neile jõulusööki.
Peagi lapsed toas on taas.
Oh imet - kingid kuuse all on maas!!!
Jõuluvana lastelastel
küll võib elu olla hea!
Jõuluvana lähedastel
kingimäed on üle pea!
Seal on uiske, seal on suuski,
isevärki nukkusid.
Igas toas on kõrgeid kuuski,
mis kui taevast kukkusid!
Igas toas on kommikuhi,
nurgas mandariini mäed!
Imeasju enne pühi
Jõuluvana majas näed!
Ent kui ruttab Jõuluvana
kinkidega minema,
lapselapsed vist niisama
jäävad pöialt imema!
Algab detsembrikuu - see jõulukuu.
Sellel kuul nagu polekski muud ...
... kui jõulusalmid ja jõuluinglid,
päkapikud ja jõulukingid.
Aknal sussid ja kaminas puud,
õhetavad põsed ja laulavad suud.
Koolipeod ja tähtsad ballid,
lastel kaelas soojad sallid.
Jõuluõhtul laual kalkun,
jõuluvana kinke andku!!!
Piparkook, piparkook
tikk-tikk-takk,
miks on sinu kuue peal
kollane sakk?
Selleks, et ma ilusam välja näeks,
et ma Teile, lastele, rõõmu teeks!
vanaisa jõulusalm
Tere, habemega mees
olen vilets vana mees
mul ei seisa salmid peas.
Siis kui seisan laste seas,
oma lastelaste seas
nende nimed on küll peas.
Kui ma kõik nad loetud saan,
kas siis paki kätte saan?
Kui väikeseks saada võiks igaüks
sellel õhtul ja ööl,
mis on kõigile üks -
täis küünlavalguse imet!
Sa kuulata!
Jõulumees ongi teel!
Ta tuleb ka suurtele lastele veel!
Just!
Oi, seda lund, oi lumekest,
mida sajab ja sajab!
Oi, seda talvist tuulekest,
mis väljas sääl juttu ajab!
Tuul kõneleb kuule ja tähile,
ta kõneleb jõuluööst.
puud lumega kaetud, nad kuulavad,
mis räägib tuul imedeööst.
Oi, seda tuult, ta kõneleb,
et tulemas jõulumees,
ja oi, kui ta tuleb,
siis säramas tal lumeke taga ja ees;
ning pambud tal seljas, ka vitsakimp - v
ist lastele, arvab küll Endu,-
ei, see on selleks, kui varesed teel,
neid hirmutab, et tõuseks lendu.
Oi, seda lund, oi lumekest, mida sajab ja sajab!
Oi, seda talvist tuulekest, mis väljas seal juttu ajab!
Tuul kõneleb säravast jõulupuust ja sellest, mis Endule toodi
Küll mängiks Endu, see latseke; ta väsimus viimaks viis voodi…
Kopp kopp ukse taga
see võib olla jõuluvana
mis ta siis meilt jälle tahab?
mul ei ole üldse raha ..
Tööl mind jälle lasti üle,
palgast ilma jätis ülem.
Jõulupreemiast võin vaid unistada,
seda lastele pean tunnistama.
uusi uiske te ei saa
aga äkki järgmisel aastal?
hoiame kõik koos me pöialt,
verivorsti asemel
me jõululauas imeme nüüd pöialt.
Särab kuusk ja tuba
jõuluvana tuleb juba,
lastelt luuletusi kuulab
juba sellest rõkkab terve tuba.
Jõulusagin
jõulupragin
jõuluvana ootamise vabin
majas lõhnu tuhandeid
pere kõik on koos
lastel peas kõik luulelood
kui aeg on käes
siis jõuluvana kinke toob
On tulemas üks vägev päev,
mil komme, kinke terved mäed.
On tulemas üks vägev mees,
kel kõik need asjad saani sees.
Ta tuleb siia sooviga,
kõik kingid ära jagada.
Et lastel oleks rõõmus meel
ja meelde jäeksid jõulud need.
jõulud varsti ukse ees
teel on juba jõulumees.
kõik meil kingitusi ootavad
valgeid jõule loodavad.
siis kui kuuse tuppa toome,
jõulumeeleolu loome.
lastel rõõmu palju
viskavad nad jõulunalju.
siis, kui saabub jõuluõhtu, päkapikud poevad põhku.
jõuluvana tuleb juba
jõulurõõmu täis on tuba;)
Taas kätte jõudnud jõulud,
lastel pähe õpitud salmid, laulud.
Kõigil rõõmus meel,
sajab lund veel ja veel..
Päkapikudel käimas töö,
olgu päev või öö.
Nad piiluvad ja maiustusi tassivad,
päevast,päeva rassivad.
Taevast piilub kuldkollane kuu,
toas sädeleb ehteis kuusepuu.
Pannil vorstid särisevad,
õues puude härmand oksad värisevad.
Kõigil südames mõte hell ja hea,
seda jõuluvana ja päkapikud ei tea,
Keegi koputaski uksele,ukse taga jõulumees, enda habe ikka veel härma sees...
Luuletused loetud,
vorstid söödud, uued valmis praetud..
jõuluvanaga jutud aetud
minna ka teisi lapsi kaema,
jõuluvana tunneb ja näeb vaeva,
kuid talle meeldib see,
kui kõikjal käidud ootab teda kodutee...
Lookas olgu jõululauad,
sööke, jooke, nalju!
Laulud kõlagu veel kaua,
lastel kinke palju.
Jõuluõhtul korraks peatu,
enda sisse vaata,
siis võid hiljem rahumeeles
aasta ära saata!
Jõuluvana lapselastel küll võib elu olla hea.
Jõuluvana lähedastel kingimäed on üle pea.
Seal on uiske,seal on suuski,isekäivaid nukkusid.
Igas toas on kõrgeid kuuski,mis kui taevast kukkusid.
Igas toas on kommikuhjad,nurgas mandariinimäed.
Imeasju enne pühi Jõuluvana majas sa näed.
Ent kui ruttab jõuluvana kinkidega minema,
lapselapsed vist niisama jäävad pöialt imema.
PÄKAPIKUD OLEME,
PAKSUS METSAS ELAME,
JÕULUDEKS ON MEIL PALJU TÖÖD.
METSAS LOOMI TOIDAME,
LASTEL KINKE KANNAME,
SEE ON OLNUD MEIE TÖÖ.
JÕULUAEG ON KÄES !
JÕULUAEG ON KÄES !
JÕULUTÄHT ON ÕHTUL HILJA NÄHA.
SIIS,KUI LAPSED PUHKAVAD,
PÄKAPIKUD TÖÖTAVAD.
UNES LAPSED NÄEVAD MEID.
JÕULUAJAL AGA NII,
KÕIK ON HOOPIS TEISITI -
VÕITE ILMSI NÄHA MEID.
JÕULUAEG ON KÄES !
JÕULUAEG ON KÄES !
JÕULUTÄHT ON ÕHTUL HILJA NÄHA.
24. detsember on kohal
laual toitu ja jooki vohab.
See on sellepärast, et käes on varsti jõuluöö
ja möödas on suur vaev ja töö.
kuusk heleroheline ja pehma
peale pandud tal kuld, karda, ja ehteid.
Selle kuuse all lapsed kinke saada ootavad
palju, palju kinke saada nad loodavad.
"kui kinki saada sa soovid
eks siis laulda ja tantsida proovi!"
Neid sõnu kuuldakse isalt
kes ise kaerajaani tantsib visalt.
Pärast kingituste lahti tegemist
ja muinasjutu raamatu lugemist
on lastel aeg pugeda põhku
kuna käes on jõulu hilis õhtu