Lumi katab puid ja hoove,
tähed on kui hõbe.
Südamlikke jõulusoove
saadan sulle, sõber!
Kuuskedel on lumest kroonid,
taevast langeb lisa.
Südamlikud õnnesoovid
teile, ema- isa!
Jõuluvana teele rühib,
põhjapõder ruttab.
Õnnelikke jõulupühi,
kulla kauge tuttav!
Südame nii soojaks tegi
ilus jõulutunne.
Rõõmsaid pühi nendelegi,
keda veel ei tunne!
Minu jõulud mööduvad
kodus, õues, kuudis.
Ma ei tea miks inimene
kingist ainult hoolib.
Sellest, et me jõululaud
lookas oleks söögist.
Kuusel ehted säravad
tehtud piparkoogist.
Minu jõulud poleks rõõmsad,
kui mul puuduks nina.
Näärihõngu ei saaks tunda,
haista laual liha.
Sellest, millest mina soovin
saada jõulurõõmu,
pole nukk, ei auto, voodi
ega kalliskivid.
Vaid, et lihtsalt minu silmad
säraks sinu hoolest.
Ma ei tahaks väga palju,
tunda seda häbi,
millest küll võiks olla tehtud
kuuseladvas käbi.
Mulle meeldiks, kui sel teel
poleks algust, lõppu.
Et su pehmed käpakesed,
tõuseks rõõmust õhku..
Elus võib olla nii,
mõeldud üht kuid öeldud teist!
Kui ükskord saabub kriis,
mis siis võib saada meist?
Vaid kindel meel
raskel hetkel kaitseb Sind!
On koos meil hea sel teel,
kallis sõber usu mind...
Mõnel sünnipäev võib olla,
jõuluajal või kuidagi nii.
Kas toob see saajale siis õnne?
Või hoopis nukraks muutub meel?
Ei jõululaps pea kartma talve,
jõuluvana või kuusest malakat.
Pigem hoidku tervist karget,
ei enam kehti habemed ja parukad!
Üks päkapikk jõulumaal pakke luges
ning ühte pakki siis sisse puges.
Ei saanud ta sealt enam välja
ja see tegi talle nalja.
Päev möödus ning jõulutaat teele asus,
sest laste juurde tal minna tasus.
Kuid päkapikk proovis ja proovis,
sest pakist välja saada ta soovis.
Ja lõpuks me päkapikk oligi väljas,
suute kingikoti seljas.
Nüüd unistan ma taas jõulust
just nagu lapsepõlve aal...
Jõulukuuse särast ja saanikellast
ja valgest lumevaibast maas...
Nüüd unistan ma taas Jõulust
ja saadan tervitusi teil
Palju rõõmukilkeid ja naeru
kauneid jõulupühi ikka teil...
taas sajab valget lund väljas
ja toas on ehted haljal puul.
Kumab küünlavalgus ja rõõmu algus saab peagi lauluks laste suul.
On pilvisse end kuu peitnud,
ei tähti puista taevakaar.
Kuid kui lapsed öös näevad und,
sajab väljas ikka valget lund...
Jõulumees poodlemas!
Kord jõulumees läks šoppama, ta kinke tahtis osta.
Ostis suuski, ostis keppe,
ostis kullast kaelakette.
Laste jaoks ta pistis kotti palju vahvaid raamatuid.
Isadele piisab saades suure koti küttepuid.
Emadele meeldiks saada kallis hea parfüüm.
Jõulumees see šoppab kuni möödub jõulupuum.
Päkapikul graafik tihe,
jalgeall on tee nii libe.
Jookseb siia jookseb sinna,
vaatab kuhu poole minna.
Ühest aknast paistab kuusk,
sinna tuleks viia suusk.
Teises tulukene ere,
seal on koos ju kogu pere.
Ema tahaks saada kooki,
isa jälle vägijooki.
Lapsed ootamas on komme,
olgu, sinna lähen homme.
Kätte ongi jõudnud hommik
otsa saamas jõulukommid.
Õhtul jälle algab töö
kuni saabub jõuluöö.
Õues on meil ilus ilm,
akna taga piilub silm.
Päkapikk see luusib seal,
suure lume künka peal.
Jõuluvana kinke valmis seab,
minema nüüd laste juurde peab.
Lapsed juba ootavad,
kinke saada loodavad.
Äkki koputus on uksel,
süda rõõmust hüppab lapsel.
Luuletused hästi peas,
kingitused suures reas.
Jõulud
Sajab vaikne lumi,
sajab hommikuni.
Kuusel istuv tihane nüüd ühtäkki,
nokib toorest seapekki.
Hulgub põrsas mööda maada,
verivorstiks tahab saada.
Pagar piparkooke vorbib teha,
teades, et lapsed nendega
kinnitavad keha.
Küünla hämaruses tuba,
sõidab Jõuluvana juba.
Pikal kargel saaniteel,
tähesära saatmas veel.
Jõuluvanal saan on uhke,
kutsariks tal Rudeolf,Vellu, Leo või hoopis Muhkel.
Saanis suure koti sees,
reas on kingitused selle sees.
See on meie Jõuluõhtu,
ingel maast nüüd tõuseb õhku.
Kurjust pole meie teel,
verivorst nüüd täidab kõhtu veel.
24. detsember on kohal
laual toitu ja jooki vohab.
See on sellepärast, et käes on varsti jõuluöö
ja möödas on suur vaev ja töö.
kuusk heleroheline ja pehma
peale pandud tal kuld, karda, ja ehteid.
Selle kuuse all lapsed kinke saada ootavad
palju, palju kinke saada nad loodavad.
"kui kinki saada sa soovid
eks siis laulda ja tantsida proovi!"
Neid sõnu kuuldakse isalt
kes ise kaerajaani tantsib visalt.
Pärast kingituste lahti tegemist
ja muinasjutu raamatu lugemist
on lastel aeg pugeda põhku
kuna käes on jõulu hilis õhtu
Minu päkapikk mind vaatab
mind uinuma saadab
kuna lõpuks tuleb jõulu vana
luuletuse eest tahab mulle kinki anda
ma talle loengi luuletuse hingest
mis maandab pinged
see luuletus toob jõulu rahu
puhastab minema valu
jõuluvana ees palun andeks kõik
palun andeks et koolis teist poissi lõin
tean et tegu oli vale
aga nüüd mängin ma malet
õpin mõtlema ilusatele asjadele