Kui väljas sajab valget lund
siis BMW näeb õues und ..
hommikul omanik segab und
jälle teedel lendab lund.
Kuniks jälle unes väike bemm
katki läinud akuklemm.
Kuid bemmile see pole mureks,
sest omanik tal hoolas, tore.
Võtab kätte akuklemmi,
valmis ehitab kasvõi M-i
Jõuluhommikul sai tehtud leid,
uue bemmiga tuiskan mööda teid.
Jõuluvana tark mees,
ostis uue BMW.
Põdra sissemaksuks andis,
saani arvelt maha kandis.
Päkapikk BMW V8-t naudib
jõulumees täna naisi landib,
otsib siit ja otsib sealt,
leiab turuplatsi pealt.
Plats see suur ja lai,
nurgas bemari nagu hai.
Hail on nina pisut terav,
haininaks tituleeritud tema.
Kaua ei mõtle jõulumees enam
kingikotti saab pistetud ka hainina kena.
Mu Bemm on nii pikk,
et kaasa tuleb iga tšikk.
Autot seest ma eile pesin,
täna tagaistmel lesin.
Vaatan telkust mehhiko seepi,
sest mu rattad pandi eile peeti.
Nüüd ma panin autole suusad alla,
minek on ainult mäest alla.
Kui jõuan orgu,
lasen pea norgu.
Sest suusk on saast,
siin aitaks vaid naast.
Muidu bmw rattad lahti saab maast
ja ongi kraavis katusepeal maas.
Auto kraavis laiali kui lego
naiste silmis jälle kukkus mu ego
Selle bemmi lõpetas uperkuut,
nüüd jõuluvanalt ootama peab uut.
Vaiksel talveõhtul naeratab kuldkuu,
väljadel laiali lumejuuksed.
Lumeräitsakad, kristalne jõulukuu.
Sügavas unes on jõulukuused.
Veel vara on ärgata unest
ning oodata ilusat õhtut.
On vara end soputada lumest
ja tõusta inglina õhku.
Ja lõpuks kui käes jõuluõhtu,
ingel lumekleidis jalutab
Sajab lund ja jõuluhõngu
täis hing, kuid süda valutab.
Ja naeratab kuldkuu, ning tähed...
Aeg inglina lume sees veerelda.
Langeb täht, soove on vähe:
Tahaks veelkord kristallides keerelda!
Jõuluvanal raske aeg,
kotte vaja vedada.
Telli tuleb kogu aeg,
laiali peab jagama.
Päkad on ju ka tal abiks,
veavad kotte, nii mis nagin.
Poed on rõõmsad, kaubast lahti,
mis siis müüjal enam vahti.
Suhkruinglid
Meie väike Anni
võttis kapist suure panni.
Valge põlle pani ette-
kokaraamatu siis võttis kätte.
Sõrmega sealt veeris tähti-
kuidas suhkruingleid tehti.
Väikevenna appi võttis
vurriga see tainast kloppis.
Jahu keerles köögis ringi-
Anni tegi suhkruingleid.
Ema hüüdis appi,appi...
vanaema vaipu kloppis.
Annil pisar tuli silma-
suhkruinglid laiali maailmas.
Istudes üksina suvisel rannal,
näen kuidas tuul laineid kaldale kannab.
Vahutavad lained peksavad mu jalgu,
miski mu sees on laiali valgund.
Mõeldes minevikule, meenub mul see,
kuidas kord käisime ühisel teel.
Nüüd see tee on lahku meid viinud,
püün varjata enda sees olevaid piinu.
Jõuluvana jõudis meile,
varsti tuleb ta ka teile.
Meile palju kinke tõi,
üpris palju morssi jõi.
Siis ta lausus "Lähen ma ",
kinke laiali jagama.
Pea õltsist uimane otsas
kõht näljast punnis ees
käed lehvimas laiali tuules
jalad vaevalt kannavad veel
Nii koperdan pea iga päev koju
silmad udused ja vidukil peas
mõttes tuikamas kahtlane kahtlus
kas tõesti olengi mõttetu mees?