WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Palun usu mind,

kui ütlen, et armastan Sind...

Tule mu juurde, kui Sind vajan,

Sind näha veelkord ma tahan...

Kas tajud, et mõtlen Sulle igal hingetõmbel?

Igatsusest süda sees mul kõrbeb...

Kas tunned, kui näen Sind unes?

Põlen igaveses armastuse tules...


Hinne: 8.9/10 (16 hinnet )

Maarja (06.07.2011)

Enne uinumist silmapiiri poole vaatan
ja ilusat und Sulle sosistades soovin,
miljon suudlust ma tahaks Sulle saata
ja loodan, et ikka veel minust hoolid.
Ära unusta, et oleme alati sama taeva all,
mis siis, et mind Sinuga ei ole.
Kuigi oled minust eemal –
tea, et kellegi teise jaoks minu südames iialgi kohta ei ole.


Hinne: 9.0/10 (10 hinnet )

Maarja (06.07.2011)

Ma ei unusta ööd, kui Sind nuttes palusin -
Sa lahkusid ja ei vaadanud enam tagasi.
Ei suuda unustada, et Sind lakkamatult anusin,
elu kibedamad pisarad Su pärast valasin.
Ma ei unusta, et jätsid mu üksindusse,
seda valu, mis mu sees, Sa ei tunne.
Ma ei unusta, et jäin üksinda vahtima tühjusesse,
mu kuumad pisarad kukkusid lumme.
Ma ei unusta, et kinkisid mulle elu halvimad jõulud,
süda valust jäi põlema ja hingel oli nii jahe.
Ma andestada Sulle enam ei jõudnud,
mõistsin sellel ööl, et see, keda tundnud olin, oli olnud vale.
Uue päeva saabudes on kõik kindlasti parem,
ma suudan kurbuse endas alla suruda.
Aga ma ei näe Sind enam sellisena nagu näinud olin varem,
ei suuda seda valu kunagi unustada.
Võin naeratada ja armastada nagu alati olen teinud,
halvimad jõulud mälust kustutada.
Halb on vaid see, et ma olen täpselt sama rada korduvalt käinud-
ainus, mida teha, on see valu südamesse lukustada.


Hinne: 7.1/10 (9 hinnet )

Maarja (06.07.2011)

Mu pisaratel iialgi lõppu ei tule,
tean, et Su südames mind enam ei ole.
Ei suuda taluda seda valu,
ära iial enam andestust minult palu.
Hoolimata kõigest Sind jätkuvalt armastan,
mu viha ei suuda seda tunnet matta.
Sind meeletult taga veel igatsen,
kuidas võisid Sa meie armastuse küll tappa?


Hinne: 9.8/10 (12 hinnet )

Maarja (06.07.2011)

Näen Su silmadest, mida Sulle tähendan.
Igatsedes Sind, tahaks olla Su lähedal.
Mu südames sügaval Sa alati oled,
ka siis kui Sind mu kõrval ei ole.
Ma tean, et meie armastus ei kustu iial,
kõik mu rajad alati Sinuni viivad.


Hinne: 8.3/10 (8 hinnet )

Maarja (06.07.2011)

Taas tõusta

Hing, võimsalt tantsu lüüa, nõuab,
ajal, kui vaim saamatuses, sõuab,
keha, vaid tasa, siin tõusta soovib,
karmimate püüdluste poole proovib.

Soovis, tõusta ja lausada,
mitte minutitki haududa
ma saan, tahan ja suudan,
elu, ning end ma muudan.

Kui vaid suudan, jälle tõusta,
peletada kurja, hirmu lõusta,
taas sammuda pisikesi samme,
mis küll toob, kauge, homme.

Igavusest, hapralt, istun kurval maal,
oleks siin väike, roheline, lõbus aas,
kus tantsisklevad, nood, armsad hiired,
kelle sammud, õnnest suisa kiired.

Äkitselt, armsa soovi elule tõin,
igavuse, sala, kaugustesse lõin,
suudan sammuda nüüd ja uhkesti,
ning seista, nagu kunagi varem.

Kairi Kuusemaa


Hinne: 9.8/10 (50 hinnet )

Kairi Kuusemaa (02.07.2011)

Tühjus – needus!

Mu ellu, needus, ilmus, kõrgeim,
meel tal visalt magus, kargeim.
Mu tundeid raputas, segaseid,
mu mõtteid röövis, sogaseid.

Tuimana värvides, olesklen, piiritus,
värvides, kus kõik kahvatu kui, kiiritus,
mille hinnaks kalleim varandus, eluke,
ning rangelt sügavikku maetud, iluke.

Tung tulevikku, mind elul hoiab,
pilk minevikku, mind hirm leiab.
Olevikus, needus ähvardavalt anub,
kui kaotaksin kõik, ta ju palub.

Armsaim olevus, mu ellu, saabus,
segaduste maile, mu kalleim, maabus,
eemale peletades, needust, kurja,
säästes mind, sasis tühja plaanid nurja.

Värvid taastudes sätendavad, elust,
Nii värske näib elu, mis täiuslikkust, ilust.
Loob maalilise pildi, mu kalleim, sära!
Ning mõtted, mis uued, ei tunne ära!

Kairi Kuusemaa



Hinne: 10.0/10 (56 hinnet )

Kairi Kuusemaa (29.06.2011)

meil on kapis kummitus,
kes oli omadega ummikus
tahtis välja päikse kätte,
kuid kartis jääda äikse kätte.


Hinne: 7.8/10 (4 hinnet )

garmen (26.06.2011)

Sa langesid mu jaoks
kui täht taevast.
Sellest ajast peale
kõik mu soovid täituvad.


Oled mu jaoks
kui vilkuv latern sügavas pimeduses.
Näitad teed õiges suunas.
Tean, et Sa ei kustu.


Hinne: 8.7/10 (6 hinnet )

Janika Talvar (19.08.2011)

SUVE TUDRUK SUVISELT
SUVITAMAS FIRMAS
AGA VEIDI UNISELT
TAHAB OLLA KARMAS

VEIDI LIIGA PALJU MOTTEID
TEMA VAIKSES PEAS
VEIDI LIIGA PALJU TOTTEID
TEMA TOOTE REAS


Hinne: 2.7/10 (3 hinnet )

PAUL SUURSAAR (02.08.2011)

Pisike leek mu südames teatab,
et olen armunud.
Kas tõesti?
Jah, nii see on.

Leegike, kallike
põle aga rahus.
Sind just ootasingi.
Südamel hakkab soe.

Pisike leegike,
oled tubli!
Sina teadsid,
kelle jaoks süttida.


Hinne: 9.8/10 (4 hinnet )

Janika Talvar (19.08.2011)

mis nii nukraks tegi meele aru sellest ma ei saa mis pani lukku minu keele kas selles suudi ole ma puudsin ma ju olla kena sinu vastu tutarlaps ei sind enam umber veena ara tuudand sind ma laps tahtsin sulle ainuld oelda mone sona,luhitald maeioleks osand moelda ,et teen seda solvavalt miks edn lohutada puuan,miks on nuker vanamees.miks sinu nime ikka huuan hinge pole nimes sees.pole nagu,selles naos, kustund nagu,oises aos.mineviku pilde maalin,midagi ma otsin.minevikus ringi saalin,mida ma seald loodsin.tagasi ei too mulle,minevik sinu nime.selle annaksin ma sulle.teades kull,et ei sunni ime.vaike tutruk ,ara solvu.ei ma minevikus sori.see on juba ammu olnud .mina olen selle ori.anna andeks,et ma sulle.koike seda lugesin.minevik toob rahu mulle.selles ennasd sugesin.et ma ei oskand olla.kena,sinu vastu neid.aga kes teab,voib olla.poleks aidanudki meid.minevikul omad motted.kurvaks teda ei tee.meie praegused ettevoted. igal asjal oma tee.kartus poeb nuud minu hinge.etvoib korduta see veel.minge ara,minge,minge.nuker niigi minu meel.jatke uksi vana mees.las ta nuttab omaas nurgas.hinge pole ammu tas sees.jaanud on vaid kole urgas.kellele ma voin kurta.seda enda vaeva.kuidas suudan katki murta.kellele ma langen kaela.sellele kes lohutab.anda elu motte kanda.aga see koik kohutab.pole motted anda.enda sudand jalle ara.sellele kes seda vaarib.enam tal eiole sara.kartan see nuud maarib.nukraks pole tahtnud teha.sind,mu vaike neid.aga see su kaunis keha.seeon toesti kena leid.luba,et ma veidi aega.vaatada sind voin.haigedma ei tahtnud teha.niigi suur on minu lein.


Hinne: 7.5/10 (2 hinnet )

paul suursaar (17.07.2011)

Korraga tekkis tuul,
vihmapiisad olid suul,
kõuemürin oli kole,
puid kuskil pole,
tuul rebis neid,
tõmbas kaasa teid,
hirmus tunne tekkis,
äike maad mekkis,
korraga pauk...,
käis sähvatus... .

Läbi oli äike,
pilve tagant tuli päike,
pilved läksid ära,
enam polnud äikse sära.


Hinne: 4.8/10 (5 hinnet )

Anna-Maria (11.08.2011)

Eikellegimaa-kus see küll asub?
Ei tea, pole kuulnud ega näinud.
Kas seda üldse otsida tasub?
Siiani pole seal keegi käinud.

Kuid ometi olin mina see,
kes leidis tee tollele maale.
Mu avastus on kui pärlikee,
mis paneb laulma kauni hääle.

Eikellegimaal olen ainus.
Laulan seal, mõtlen, lihtsalt elan...
Jaa, seal ongi tõeline vaikus.
Mu kauneid mõtteid taevas neelab.


Hinne: 9.0/10 (4 hinnet )

Janika Talvar (19.08.2011)

Su silmade sinine värv
naelutas mu paigale.
Nad särasid
kui uue energia allikad.

Su silmades peegeldus elu.
Kurjus neeldus.
Kõik mõtted olid Su pilgus.
Neid lugesin kui raamatut.

Su silmadest sai mu unelm.
Kõik tundus nii kättesaamatu,
kuid ometi lähedal.
Nüüd mõistan vaid üht:

Su silmad olid kõiges süüdi.


Hinne: 7.7/10 (6 hinnet )

Janika Talvar (12.08.2011)

See algas vaid ühestainsast silmapilgust
mil tahtsin lendama minna
kuid õhkutõusmiseks puudusid tiivad
seepärast jooksin võidu tuulega
et õnn ära ei põgeneks
kuid tugev torm paiskas mu teele õnnetuse
et minu üle naerda
aga oma tahtmist ta ei saavutanud
sest õnnetuseks jäi talle puuoks jalgu
ja ma jooksin edasi
kuni lendas lind mu lähedalt mööda
ja sulg pudenes jalge ette
ning ma korjasin selle üles
ja tõusin lendu
pilverünkad kihutasid mulle vastu
kuid ma ei hoolinud sellest
vaid elasin õnnes
sest õnnetuul sasis mu juukseid
väsisin ära ja istusin pilvele
mis sõidutas mind teisele maale
kus kõik oli ilus
sinna jäingi elama
sest alguse sai see ühest silmapilgust.


Hinne: 8.0/10 (5 hinnet )

Janika Talvar (19.08.2011)

Kõik teed algavad kusagilt kaugelt
kuhu kellegi silm ei ulatu
see tee on maailma algus
mis viib meid ajas üha edasi
ja mõtetes tagasi
sest tekib paratamatult igatsus
endise ja hea järele
kuid see endine ei ole alati hea
ja seepärast kõnnime vaid edasi
ja ootame tulevikku
mida kunagi ei tule
sest niipea kui ta saabub
muutub kõik jälle minevikuks.


Hinne: 8.5/10 (6 hinnet )

Janika Talvar (19.08.2011)

Lai taevas. Palju tähti.
Neist ühe leidsin sobiva.
See tähekene armsake
mind saadab igal pool.
Ei minust ta iial maha jää,
sest hõbeniidid seovad meid.


Hinne: 8.9/10 (8 hinnet )

Janika Talvar (19.08.2011)

Varahommik.
Lähen kuhugi.
Kuid ma ei tea,
kuhu.
Lähen, kuid ma ei tea,
miks.
Mõtlen, kuid ma ei tea,
mida.
Mõtlen, kuid ma ei tea,
miks.
Tahan midagi, kuid ma ei tea,
mida.
Tean, et tahan kindlasti,
kuid ma ei tea ka,
miks.
Igatsen kedagi, kuid ma ei tea,
kas näen teda.
Miks ma igatsen tema järele?
Kas seepärast, et olen armunud?
Miks ei võiks olla nii nagu enne?
Minemiseta,
mõtlemiseta,
tahtmiseta,
igatsemiseta...


Hinne: 7.8/10 (4 hinnet )

Janika Talvar (19.08.2011)

Aeg algas täiesti algusest
sest enne polnud midagi peale ajatu elu
mis kulges aeglasemalt kui praegu
ja seepärast ei lõppenud ta kunagi
ja ka aeg ei saanud alata
seepärast on meil erineva kiirusega elutempo
mida ükski aeg määrata ei saa.


Hinne: 4.0/10 (3 hinnet )

Janika Talvar (19.08.2011)

Ma polnud kurb,
kuid vajasin abi.
Su lohutav sõna
päästis mu piinast.

Kõike, mis ütlesid,
teadsin juba enne.
Siiski peitus Su sõnades võluägi,
mis muutis mu maailapildi.

Su sõnu ootasin ammu,
kuid ometi tulid need ootamatult.
Sest ma ei teadnud,
et unistused täituvad.

Su sõnad olid need,
mis mu terveks tegid.
Nüüd tead, et Su sõnadest
sai uue tee algus.


Hinne: 9.3/10 (7 hinnet )

Janika Talvar (19.08.2011)

Ei Sa pilku pööranud,
mind laastavalt vaatasid.
Su silmad piinasid,
minu ära röövisid.
Rebisid nõnda,
et klaas paiskus tuhandeks killuks.
Ja miskit enam meie vahel ei helkinud,
kuid polnud ka mind.

Need tuhanded-tuhanded killud
Sa ükshaaval kokku korjasid.
Süles kandsid kuhjatud klaasi
piki maailma ääri.
Mõned killud tungisid Su südamesse,
ise tundsin.
Kraapisid, nihelesid, tekitasid piina,
aga Sa ei paisanud mind maha.
Käisime läbi kõik paigad
kahekesi koos.
Vaatasime sõudvaid pilvi
ning tantsivaid liblikaid.
Tundsime mõlemad tuuleiilide kergust
ja silitavaid taeva pisaraid.

Kord punetava päikese paistel
maha istusid.
Tuhanded killud
ükshaaval kokku sobitasid.
Ehitasid taas üles selle kristalja seina -
- ja minu.
Jälle seisin Sinu ees
nagu vanasti.
Aga Su pilk oli nüri,
ei torganud enam.
Klaasi ei lõhkunud me vahelt,
ei lammutanud, lummanud,
ei vangistand mind.


Hinne: 8.5/10 (4 hinnet )

Keily (19.08.2011)

IGATSUS

Teadsin, et oled olemas,
kuid ma ei osanud arvata,
et Sa nii minu sarnane oled.

Ühel päeval Sa istusid
minu kõrvale
ja huvitusid just sellest,
millest minagi.

Kuid rohkem Sa ei tulnud...

Läks hulk aega mööda,
kui hakkasime jälle
teineteist märkama.

Tuletasin Sulle meelde
seda päeva,
mil minu kõrvale istusid.
Kahjuks Sa ei mäletanud.

Nüüd kuulume ühte.

Enam Sa ei jäta tulemata,
sest tead, et igatsen Su järele.
ja vajan Sind.


Hinne: 9.1/10 (16 hinnet )

Janika Talvar (03.09.2011)

Väike plikatirts tõttas paljajalu
üle kruusase tee.
Teravad kivid kriimustasid halastamatult
tüdruku õrnu roosakaid jalgu.

Valus, ai, kui valus!
Lapse helesinised silmad
täitusid soolaste pisaratega.
Ta jooksis edasi.

Vesi ei mahtunud
enam silmisse ära
ja voolas tüdruku
erkkollasele satsidega lemmikkleidile.

Eemal terendas roheline aas.
Tirtsu valust moondunud näole
ilmus pisike naeratus.
Veidi veel ja siis on hea...

Oma kujutelmades ta juba kõndis lillelisel väljal,
rohulibled tundusid lausa vatina,
muru tegi õrnalt pai
hellaks muutund jalgadele.

Mõni samm veel...
Ja tüdruk astus unelmate aasale.
Äkki, selle asemel, et rõõmustada,
ta seisatas.

Seal õitsesid ju lilled,
ei neid saa puruks tallata.
Nukralt astus lapsuke
kividele tagasi.

Jätkus teekond valusalt,
kivid veelgi teravamad.
Pisarad taas täitsid silmi,
ei kuivaks jäänd ka kleidike.

Hoolis plikakene rohkem lilledest kui iseendast.


Hinne: 8.2/10 (6 hinnet )

Janika Talvar (03.09.2011)

Peas kiljub mälestuste jada

Väike piisake mu õlale langeb,
nii kaitsetu ja hapram kui jää,
elusalt pisike tühjaks kõngeb,
mälestusi temast ellu ei jää.

Naerda ega nutta nüüd ei saa,
pisikesi kaitsetuid maailm täis,
pisaraist uputatud nuttev maa,
helge tulevik maale, eks näis!

Sinine püüab maailma tulla,
ellu äratada ilusa ning hea,
siia tuleb ta läbi kulla ja mulla,
vanad tema eest annavad pea.

Pingsalt vaatan musta rada,
mu taga kõik unustatud tume,
peas kiljub mälestuste jada,
nii ilus kuid õnnetult sume.

Sosinaid kuulda on kaugelt,
lõpmatus lõpus kõik vaikib,
torm mõllab sosinal raugelt,
ma sügavalt kuulatan ja vaikin.

Kairi Kuusemaa


Hinne: 8.5/10 (16 hinnet )

Kairi Kuusemaa (28.08.2011)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
19
© copyright 2019 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww