WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Kui ma kallistan sind,ei taha ma sinust lahti lasta,
ma ei taha et sa ära lähed,ma ei taha uuesti haiget saada,
sest sina,oled nagu mina,
üheskoos me täiendame üksteise vead,
ma loodan,et nüüdseks sa tead,
palju ma sind armastan,et sa oled mul paganama hea !
Ja seal,kus iganes sa nüüd oledki,
ma loodan et sa mu sõnu kuuleksid ja ma sulle kõige tähtsaim oleksin,
sest kui nii juhtuks,sa ei kahetseks seda mite kunagi.

Sellest on juba kuuaega ja ma helistan sulle aina uuesti,
sa ei võta kõnet vastu,ega ei helista ka tagasi.
Mis juhtus siis ? Miks meil läks nii ?
ma olin sinusse armunud,ma tõesti tahtsin sind,
aga mõtetu on loota,sa ei tule enam tagasi,
ja ma poleks kunagi uskunud,et see asi läheks nii,
kuid siiski,vaikselt läheb elu edasi,
ja lõpude lõpuks pean ma alati ütlema,hüvasti.


Hinne: 7.2/10 (5 hinnet )

Johanna (20.07.2009)

Unenägudes tihti Sind enda ümber liuglemas näen
lumivalged Su tiivad ja minu poole sirutatud käed
hommikul ärgates Sa kadunud taas
kuid õhtul uinudes Sind jälle näha ma saan
Su silmad nukraina näivad vaadates mind
tunnen et kohe laguneb jalgealune pind
Su ilusad käed mis sirutatud mu poole
ma näen et Sa räägid kuid sõnu ma ei kuule
ma proovin Sind haarata sirutatud käest
kuid käsi mul õhust tühjalt läbi läheb
hommikul ärgates mind painab süütunne
vaadates päikese poole ma mõtlen vaid Sulle
kusagil alateadvuses mul meenub midagi
et mul tiivad ja ilusates paikades lendasin minagi
kuid kohe see mälestus tuhmub siin nüüd
ma kõnnin keset linna siin autode müra kellegi hüüd
ma oodates õhtut vaid viibin siin
et lõpuks unenägu mind Sinu juurde viib
tahan saada selgust mis painab mind
kuid selles abi saan paluda vaid Sind
kui unenäos sa mu juurde ilmud
vaadates Sind mul kõik vaikselt meenub
noor ingel kes kunagi lendas teie seas
avastas et elu võib ka olla ilus maa peal
inimeste sekka ta elama asus siis
kui juhtus see et üks noormees tal mõistuse viis
ta vaadates taevasse ja endal lõigates tiivad
teades et loobub asjadest mis koju teda viivad
alguses oli kõik ilus noor ingel oli rahul
kuni sai tunda siin maailmas mis on pettus ja valu
päikese tõusu imetles veel kaua ta
kuigi ka selle pani aeg unustama
kuni üks unenägu inglite seast ilmusid Sa
tean et tunnetad mu valu mind tahad aidata
kuid tiibade kaotamises saab süüdistada ainult end
karm kuid tõsi se langenud ingli hind
lõpuks ma palun sul lennata tagasi sinna
sellese imelisse paika kuhu enam ei saa ma minna

Autor: VAIKIVBOB


Hinne: 8.8/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (09.10.2009)

Ootan aega
et saaks hetke olla ise,

ootan hetke
et saaks aega omaette,

kuskil kaugel on aega
aga minul mitte,

igal ajal on hetked
olla korraks omaette,

ootan aega ette
ootan aega taha
igalepoole, kuhu vaja

kunagi ta ju tuleb
kunagi ta ju jõuab
minu päeva, minu öösse
ebusesse ja vaikusesse.


Hinne: 6.6/10 (5 hinnet )

Mailis (01.11.2009)

Linn
Tee on nii porine ja uduvine
ümbritseb linna kui hallikas kile
ja paistab kaugelt see tuledesära,
siit vaadates tundub see üpriski kena,
kuid kui mina jõuan lähemale
näen, et see koht on vägagi kole.
Kõik risu ja rämps mida loobivad maha
inimesed, kes ise ei hooli ega taha
teada, mis sellest kohast nii saab
kui ära nad lagastavad kogu selle maa.
Ja see lehk, mis hinge matab mul siin,
kuidas saavad nii elada, see on täielik piin?!
Nüüd ruttu siit linnast pean minema saama,
juba silmangi linna piiri seal taamal,
üle õla veel vaatan seda tuledesära
nüüd see tekitab vastikust, ma tahan siit ära...
Ning kohe kui siit linnast saan minema
ei pea ma siia enam mitte kunagi tulema!


Hinne: 6.6/10 (5 hinnet )

Ventsel (02.11.2009)

Sind märkasin mina.

Ma nägin sind kunagi koolis,
ma armusin sinusse kohe,
Nägin sind muusikatsoonis,
ja kukkusin kuristiku lõhe'.

Ma nägin sind aastaid hiljem,
siis sinust ma juba mõtlesin,
su nägemist ammu igatsesin,
kuid sain aru nüüd,
et parem olla igatsuseta.

Kuid tagasi püüdsid mu pilku jälle,
jäin rahulikult paigale ma,
kuid ei kunagi tundnud ma seda,
kuni minuga tantsisid sa.

Ma nägin sus varemgi annet,
muusik ja laulja kuulus,
siis kummitama jäid sa mind,
ja kummitama jäid ka nüüd.

Su naeratus joovastas mind,
su tarkust imetleb lind,
su vahvust näitab su ind,
ja ei miskit muuda ka pind.

Ma märkasin sind varem,
ka siis mulle meeldisid,
kuid nüüd uuesti sind märkates
sinusse kiindusin.


Hinne: 8.3/10 (20 hinnet )

Reiko Köst (07.12.2009)

Jõuluõhtu armastus

Minutid mööduvad, kui ootan ma Sind,
sel jõuluõhtul on julgust täis mu rind.
Ma vaatan välja, valgesse lumme,
kuid see, mis mind ikkagi nii väga lummab,
oled Sina.

Jõulutaat juba koputab uksele, kella laseb,
mõtteis kuulen, kuis kohisevad kased.
Kallis, kas Sa ka kunagi suudad märgata,
et mu arm soovib sinus tärgata,
vohama lüüa.

SMS-e meeleheites ma saadan Sulle,
kuid Sa ei anna teada mulle,
kas kohale jõudsid ka need,
kas Su silmist jooksid nutuveed,
mu kallim.

Tuleb mu kord luuletust lugeda,
aeg ongi mõtteist välja pugeda.
Kuid mu hing on kahe vahel veel:
kuhu siiski suunduda sel eluteel,
ootad mind?

Minu hing enam pingele vastu ei pea,
Su tundeid mu vastu ju ei tea.
Avalda mul tõde, halb või hea,
siis tean, kas minema pean,
või ei!


Hinne: 7.6/10 (15 hinnet )

Kertz (07.12.2009)

Enne selle saatmist tahaksin mainida , et kirjutasin selle oma väga hea sõbranna auks kes tunneb täpselt nii nagu siin öeldud on. Muidugi on see ka kõigi nende jaoks kes samuti nii tunnevad. :)

„Olla keegi...“
Jacqueline Maxine Jürgens

1.Päevast päeva üritan olla keegi,
keegi kelle sõber tahaks olla.
Kuid kunagi minust välja ei keegi teegi,
Kuid ehk kusagil on ka minu jaoks keegi võib-olla.

2.Tean , et kõik ei saagi olla kenad,
Väga targad ning üli kõhnad.
Miks pärast naeravad mu üle nemad?
Isegi kui minu juurest ei tule täna halvad lõhnad.

3. Miks hinnatakse inimesi välimuse järgi ,
mitte nende iseloomu ?
Miks tallutakse neile teele jäänud meie jälgi?
Miks alahinnatakse meie iseloomu?

4. Soovin minagi kõigest väest,
et kohtaksin mõnda poega või tütart.
Et saaksin võtta talt kinni käest,
ja et ta sõprus soojendaks mu külma südant.


Hinne: 9.2/10 (46 hinnet )

Jacqueline Maxine Jürgens (08.12.2009)

Mina&Sina

Neid aegu ei saa unustada,
kui sinuga ma olen.
Nendest saab vaid unistada,
kui meil igav kunagi ei ole.

Kui mõtlen ainult sinule,
oma parimale sõbrale.
Siis meenub ka minule,
mida koos me kõike tegime


Hinne: 6.7/10 (28 hinnet )

Anastasoa Alsevitš (09.12.2009)

Igatsus.

Annan sulle ma kõik oma valu,
sa naeruks ja rõõmuks see loo.
Võta vastu mu pisarad, palun,
muuda veinks ja ära siis joo.

Annan sulle oma arglikud mõtted,
sa võiks teha neist kunagi teod.
Võta vastu mu nukraimad hetked,
tee nii, et jääksid vaid peod.


Hinne: 8.1/10 (15 hinnet )

Sätukas (02.02.2010)

Annan sulle ma kõik oma valu,
sa naeruks ja rõõmuks see loo.
Võta vastu mu pisarad, palun,
muuda veinks ja ära siis joo.

Annan sulle oma arglikud mõtted,
sa võiks teha neist kunagi teod.
Võta vastu mu nukraimad hetked,
tee nii, et vaid jääksivad peod.


Hinne: 8.7/10 (18 hinnet )

Sätukas (02.02.2010)

Kunagi kui olin väike,
tegi pai mul ema.
Nüüd kui olen veidi suurem,
sai ka pai mult tema.
Arvan, et mu emakene
mulle kõige armsam
Tean nüüd temast paremat
Iialgi mul pole.


Hinne: 7.9/10 (21 hinnet )

helen (04.05.2010)

Gladiator

on õhtu noor ja pööbel peab pidu
ma istun siin vaikselt mekin ma mõdu
rahvas juubeldab ja voolab vein
mu südames kurbus ja pakitseb lein
tänases võitluses kaotasin sõbara ma kalli
oma oma truu ratsu kelle varsana viisin ma talli
vein täna ei paranda mu tuju
kui halli massi seast avastasin imearmsa kuju
su liigutsed nõtked ja imeilus pilk
mu südant tabas kuumuse helk
ma kaotasin kõik mis mulle kallis kunagi
kaitstes oma rahvast mul areenil surra lubati
kuid armidest lugemata mu gladiaatori keha
mind hoidis elus minu raev ja viha
siin ma istun ees veinaga täidetud klaas
istusin kui ori ahelad jalgu köitmas taas
meid siia toodi et lõbustada rahvast
et näha surma ja võitlust mahlast
on kord minu ja ma tõusen lauast et võidelda nüüd
seotakse selga turvis hõbekotkas kaunistab mu rüüd
ma astun julgelt sammu sinna
kus tuleb surmaga vastu minna
möödudes rahvast ma märkan sind
su silmad puurivad maast jalatallani mind
ma ei oska seda hinnata mus keeb veel viha
kuigi näen su naiseliku iha
võitlus on läbi seal lebab maas
vastane noor kes kogenematu taas
mult võetakse ahelad ja klaas täidetakse veiniga
kuid mu süda on täitund noore poisi leinaga
ma eemaldun märatseva bööbli eest
liigun ma saali
silmad märjad mul pisaraveest
kui järsku seistes ja ujumas nähes alasti sind
mind sinust varjab vaid kaardina pind
ma seisan siin mu jalad ei liigu
kuni sa märkad ja heidad mulle pilgu
mu julgus on tappa areenil meest
kuid värisema paneb see kui sa tuled välja veest
ma taganen ja põlvili langen ma
kuna ma olen ori ei saa ma sind vaadata
sa lõbusalt naeratades mööda must jooksed
sul ilus on kael ja märjad su juuksed
kui sa lahkund ma tõusen maast nüüd
mu silmis su nägu ma kohendan rüüd
ma nägin su ilu hetkeks vaid ja kadunud sa
ei teadnud ma rohkem veel praegu aimata
tuul vaibunud ja liivakeerisest langeb viimane raas
mu mõõk tõuseb jälle löögist vastane on maas
mu sõber kaaslane on langetanud pea
ta haavad surmavad ma teda aidata ei saa
ise keereldes ma vahutavas liivas
näen ma bööblit kel suu on naerust kiivas
mu mõõk neid lõbustab tol hetkel siin
kuid teisi haavates mul südames on piin
kolm ründajat nüüd vastu mul seisab
ma üksi ehk surm neist kellegi leiab
lootus on jäänud mul veel siiski
sest tribüünil kohtasin imekaunist noviitsi
vana gladiaator kel armiline keha
on nüüd kimbatuses ei tea mida teha
kuigi vanne võitlejal surm tervitan ma sind
ma seisan maas kus verine pind
kolmest vastasest kaks on nüüd
kuigi tõsiselt vigastas mind ja mu rüüd
nõrkedest haavast kukkusin ma
see oli hetkeks ja ründasin taas
teadsin et viimast korda mul piin
näha sind vaatamas seda võitlust on siin
sõbrad langesid kõik enne mind
lootes seda et saaksin emmata sind
lootus pole kadund mu mõõk liigub taas
kuid jälle ma haavast põlvili maas
ülekaal on suur kahele vastasele kaks lisaks veel
mu pilk leiab sind mis kustutab takistused teelt
võitlen veel kuni jaksab mu käsi
kuigi ka see varsti väsib
veristest haavadest nõretab mu keha
tean et midagi ei saa ma enam teha
bööbel lõbutseb ja räuskab taas
kui minu põlved puudutavad maad
mu keha on nõrk ma otsin vaid sind
sa bööbli seas kes armastab mind
nähes su pilku ma jõudu saan
kuid põlved tõusevad vaevu maast
mu turvise paelad rõhuvad keha
sest igal pool on läbi lõigatud liha
kuid nähes sind ma tõusen taas
viimaseks võitluseks jäänd on veel raas
ähmane pilt ma näen läbi udu
seal oled sina meie lapsed ja kodu
viimaseks löögiks ma tõstan nüüd käe
kahjuks ei taband ja põlvili jään
gladiaatorilt kellelt suunatud viimane hoop
ma säästsin võitluses teda ta liiga noor
mu udune pilk otsib vaid sind
ja noor poiss kõrval kel kohus hukata mind
lõpuks jõuab mu kõrvu kohin
ma kuulen su häält su suudlus mu rohi
näen su ilusat keha sinu seljas tooga rüüd
see minu jaoks ellüsium oma pea pistan su sülle nüüd
ma tunnen su keha langevaid pisaraid
avades silmad näen sind ja sinist taevast vaid
ma ei kuule enam pööblit kes laaberdas siin
ma näen su silmi su südames piin
mu jõud nüüd raugeb peost laskub viimane liiv
sõrm liigub su juusteni kuid langeb siis
ma näen vaid seda kui tõused sa
suudeldes mind ja pühkides pisara
sa avad mu rüü mõõgahoidja ja pandlad
ja õlipuu oksa mu rinnale kannad
tunnen su huuli oma kuumal laubal
kätte mul terast käepideme annad
avades silmad ma näen viimast korda sind
kusagil kaugel laulab lind
pigistan mõõka ma lähen siis
viimane pilk jäi sinust mul siin


Hinne: 8.1/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (10.03.2010)

Ootus.

Kallis,kas kuuled,kuidas mu huuled
sosistavad su nime.
Kui ma sind ootan,südamest loodan,
et taas on sündimas ime.
Tahan su juurde,embusse suurde,
ootamast sind ma ei väsi.
Ükskõik mil tuled,kaovad kõik mured
tundes su tugevaid käsi.
Hiljem,kui lähed,ma kurvastan vähe,
teele saad kaasa vaid musi.
Ning kas me kunagi kohtume veel -
seda ma iial ei küsi...


Hinne: 9.3/10 (25 hinnet )

Kaja (06.06.2010)

tüdruk kes läks su südamega ,
tüdruk keda sa enam kunagi ei saa .
pole und ega pole rahu .
ta lahkumine pähe ei mahu .
pole õnne ega pole rõõmu .
kurbus näitab oma võimu ,
väiksena oli kurbus see kui ei saanud mänguasju .
nüüd vahetaks need mänguasjad selle tüdruku vastu .
kuskil taevas täht särab ,
kuskil on kullaga kaetud värav .
kuskil see tüdruk aknast välja piilus ,
jaa täht tal vastu hiilgas .
järsku tüdruku hamabad naeratasid valge reana .
teades , et poiss mõtleb ta peale


Hinne: 6.0/10 (3 hinnet )

Helena (06.07.2010)

Isale

Alt üles nüüd vaatan su poole
veel olen väikene ma
kuid kunagi tasun su hoole
kui sinust suuremaks saan.


Hinne: 8.8/10 (29 hinnet )

tundmatu (13.07.2010)

Ma nägin su silmi
ning vaatasin neid
nagu vaataksin võrratut filmi.
Kuid seekord su silmad,
olid kohutavalt külmad.
Neis ei paistnud enam päike
vaid lõi hirmuäratav äike
nad enam ei säranud rõõmust
vaid väljendasid kohutavat kurbust
Mis oli juhtunud?
Mis su õnne oli ära luhtunud?
Kes oli sulle nii kohutavalt haiget teinud,
et su silmadest ma rõõmu ei leidnud.
Mul oli tuhat küsimust peas
millele vastust ma ei saand
enam kunagi ...
Sa enam ei naeratanud
mitte kunagi enam ei rõõmustanud.
Olid endasse sulgunud
ja enam tagasi ei tulnud.
Sa olid kadunud...
See polnud enam sina,
mida olin mäletanud mina.
Sa olid kadunud !


Hinne: 9.1/10 (10 hinnet )

Õnne (11.11.2010)

Ma mõtlen sulle.

Ma mõtlen sulle,
soovin, et mõtleksid ka mulle.
Ma kuulan su häält,
see lohutab mu meelt.

Ma vaatan su silmi,
need kui liigutaks pilvi.
Iga su pilk,
on suurim kink.

Ma näen unes sind,
ootad seal mind.
Praegu õnnetks see muudab mind,
ootan igapäev sind.

Kas kunagi veel,
on midagi eel.
Minul ja sinul...


Hinne: 5.6/10 (9 hinnet )

Pille-Riin (21.02.2011)

Kevad
Maa meil ärkab talveunest
Hakkab vabanema lumest.
Jõudnud nüüd on päikse tund –
Hakkab sulatama lund.
Valev lumi määrdub ruttu
Alustab siis oma nuttu.
Lumepisar nõrgub maale
Kuid jääb külmand pinna peale.
Suland lumi voolab kraavis
Vesi soe on mitu kraadi.
Paju-urvad kraavi kaldal
Pungast tulevad ju välja.
Õide puhkeb sinilill
Ehkki öösel on veel külm.
Lumemütsi kaotand puu
Sest on tulnud kevadkuu.

Igal pool on löga-pori
Soojalt õhkab jopis turi.
Ära kevadilmaga
Kunagi sa naljata!
Kuigi sulle tundub soe
Haigus ruttu sisse poeb.
Päeval soe ja öösel külm –
Nii on kevadine ilm.
Peagi maast on kadund külm
Alata võib kevadkülv.
Külvatud saab rukis –nisu
Sügisel neid süüa isu.
Päev läeb järjest pikemaks
Ilm päev-päevalt soojemaks.
Ärkab loodus - õide puhkeb
Õitsev siis ka suvi tuleb.

Leonhard Pallon


Hinne: 8.1/10 (43 hinnet )

Leonhard Pallon (22.03.2011)

Ma ei unusta ööd, kui Sind nuttes palusin -
Sa lahkusid ja ei vaadanud enam tagasi.
Ei suuda unustada, et Sind lakkamatult anusin,
elu kibedamad pisarad Su pärast valasin.
Ma ei unusta, et jätsid mu üksindusse,
seda valu, mis mu sees, Sa ei tunne.
Ma ei unusta, et jäin üksinda vahtima tühjusesse,
mu kuumad pisarad kukkusid lumme.
Ma ei unusta, et kinkisid mulle elu halvimad jõulud,
süda valust jäi põlema ja hingel oli nii jahe.
Ma andestada Sulle enam ei jõudnud,
mõistsin sellel ööl, et see, keda tundnud olin, oli olnud vale.
Uue päeva saabudes on kõik kindlasti parem,
ma suudan kurbuse endas alla suruda.
Aga ma ei näe Sind enam sellisena nagu näinud olin varem,
ei suuda seda valu kunagi unustada.
Võin naeratada ja armastada nagu alati olen teinud,
halvimad jõulud mälust kustutada.
Halb on vaid see, et ma olen täpselt sama rada korduvalt käinud-
ainus, mida teha, on see valu südamesse lukustada.


Hinne: 7.1/10 (9 hinnet )

Maarja (06.07.2011)

Taas tõusta

Hing, võimsalt tantsu lüüa, nõuab,
ajal, kui vaim saamatuses, sõuab,
keha, vaid tasa, siin tõusta soovib,
karmimate püüdluste poole proovib.

Soovis, tõusta ja lausada,
mitte minutitki haududa
ma saan, tahan ja suudan,
elu, ning end ma muudan.

Kui vaid suudan, jälle tõusta,
peletada kurja, hirmu lõusta,
taas sammuda pisikesi samme,
mis küll toob, kauge, homme.

Igavusest, hapralt, istun kurval maal,
oleks siin väike, roheline, lõbus aas,
kus tantsisklevad, nood, armsad hiired,
kelle sammud, õnnest suisa kiired.

Äkitselt, armsa soovi elule tõin,
igavuse, sala, kaugustesse lõin,
suudan sammuda nüüd ja uhkesti,
ning seista, nagu kunagi varem.

Kairi Kuusemaa


Hinne: 9.8/10 (50 hinnet )

Kairi Kuusemaa (02.07.2011)

Kõik teed algavad kusagilt kaugelt
kuhu kellegi silm ei ulatu
see tee on maailma algus
mis viib meid ajas üha edasi
ja mõtetes tagasi
sest tekib paratamatult igatsus
endise ja hea järele
kuid see endine ei ole alati hea
ja seepärast kõnnime vaid edasi
ja ootame tulevikku
mida kunagi ei tule
sest niipea kui ta saabub
muutub kõik jälle minevikuks.


Hinne: 8.5/10 (6 hinnet )

Janika Talvar (19.08.2011)

Aeg algas täiesti algusest
sest enne polnud midagi peale ajatu elu
mis kulges aeglasemalt kui praegu
ja seepärast ei lõppenud ta kunagi
ja ka aeg ei saanud alata
seepärast on meil erineva kiirusega elutempo
mida ükski aeg määrata ei saa.


Hinne: 4.0/10 (3 hinnet )

Janika Talvar (19.08.2011)

Mida ma siin ootan veel..

sa ei pane mind niikuinii tähele

sinu jaoks olen ma õhk

nähtamatu ja lõhnatu

Mida ma veel unistan sinust

Miks sa mind küll ei armasta

Kas tõesti pole minu jaoks õnne

Pean ma tõesti Jääma üksinda-Sinuta

Ma ei taha kedagi teist

Sina oled mu maailm

Kuid sa ei tea seda...

Kui sa vaid märkaksid mind

kui sa vaid armastaksid mind

Kasvõi natuke..

Mida ma küll ootan ja loodan

et sa kunagi minu omaks saad.

Miks mind pole sinu jaoks olemas

Kas tõesti ma olen õhk..

Või siis vaim

Miks ma küll sind öösel unes näen?

Kas ma hakkan hulluks minema

sul ju keegi teine

keda sa armastad

Aga mis minust saab?

mitte midagi..

Jään yksikuks

vanaduses meenutan..

Milline sa olid

ja kui kallis sa olid minu jaoks!

Küsimusi palju, aga vastuseid NULL


Hinne: 9.0/10 (12 hinnet )

Andra (11.09.2011)

ui ma oleksin päike
siis ei oleks sul kunagi külm
soojendaksin sind oma embuses
olgu väljas mistahes ilm

kui ma oleksin kuu
laulaksin lemmiklaulu sulle une-eel
tähtede abil veaks sinu
kodu-ukseni linnutee

kui ma oleksin meri
laseksin lainetel sind kanda
hingaksin koos sinuga
veaks su liivaranda

kui ma oleksin tuul
puhuksin eemale su mured
tantsutaks lindusid tuules
puhvi puhuks neil suled

kui ma oleksin õnn
ei lahkuks su kõrvalt ma eal
pesitseksin su läheduses
ning alt sind ei veaks


Hinne: 8.9/10 (22 hinnet )

carita krünvald (30.09.2011)

Sa oled see, kes sa oled.

Inimestel võib olla unistusi palju,

teistel võib olla nende kohta ohtralt nalju,

kuid päeva lõpuks loeb siiski see,

milliseks sa ise oled teinud oma elutee.



Tihti lugu võid sa kukkuda mäest alla,

kuid ära sellepeale kõike kohe maha talla,

sest igale halvale järgneb hea

alati seda meeles pea!



Uued kogemused tulevad alati sulle kasuks,

need on sulle justkui tasuks,

selle eest,

et oled läbinud rasked teed.



Ära kunagi mängi kedagi teist,

nagunii sa juba erined kõigist meist,

ära tee end ealesgi maha,

ära peida end kellegi teise selja taha.



sa oled see, kes sa tahad olla,

sa oled see, kes sa olid,

ja sa jääd alati selleks,milliseks sa ise end oled loonud !


Hinne: 7.6/10 (19 hinnet )

Hanna-Loore Hansen (07.03.2012)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
2
© copyright 2019 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww