WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Kui oleksin tundnud sind varem,
siis oleksin kinkinud sulle
oma kollase lumelabida
oma punase liivalabida
ja sinise ämbri,
kus taevatähed peal.

Kõik võilillemurud
oleksin aindnud ma sulle
ja liivaaugud ja kekskastiplatsid
ja puiesteed kõik,
täis lehti ja kastanimune,
ja kõige pikemad liukohad rentslis,
mis teada.

Ja tünnid kõik vihmaveetorude all
mustläikiva veega,
mustläikiva põhjatu veega,
mustläikiva vee kõnega
taevast, puuladvust
ja pilvedelennust
ja sellestki veidrast,
mis vaadates sinna
tõusis mul kurku
nagu lind,
nagu hing,
nagu kumalane.

Ja ma isegi usun,
et kollase karu,
oma kulunud ninaga kollase karu
kõigi mu saladustega,
mis temal teada,
oleksin andnud ma sulle päriseks.

Ja nutnud siis küllap,
teadmata ise kas haledast meelest või rõõmust.


Hinne: 9.2/10 (17 hinnet )

Märt (26.02.2008)

Päikese kulda väreleb taevast,
läbi oksavõra vallatult-kaunilt.
Sirelilõhnas purjetavast laevast,
sillerdab ööbiku aaria soundi...

Kastepärlitest niiske on muru
ja pehme tuule soe embus,
haarab endaga mälestuse puru,
kui leiab mind nostalgia lembus...


Hinne: 6.5/10 (2 hinnet )

Merike (08.06.2008)

Üks väike rõõm las olla igas päevas,
ja oma teelt sa võta üles ta.
Üks sõna soe või killukene taevast,
või lõhnav õis, sa ikka leia ta.


Hinne: 6.5/10 (4 hinnet )

salaja30 (10.09.2008)

Tahan et sajaks vihma ja teeks märjaks mu peopesad
vettinud riided mu väsinud hinge puhtaks peseks...
Et vihm paitavalt mu juustele langeks
ning piisade jahedus teeks mu õlad kangeks...
Kui hea lõhn on pärast vihma mu ihul
ja kui puhanud tunne on mu niiskel kehal.
Ning kui sadu on juba kaua kestnud...
on vihm ka mu hallikad silmad puhtaks pesnud...
Ma olen teel kuhugi,millegi poole
ning õnnelik lõpp tuleb ka minu loole...
Jah,kui vaid sajaks vihma,saaks ära vaevast
ning saaksin silmitseda õnnest nutvat taevast...


Hinne: 8.5/10 (2 hinnet )

Tanja Kookla (21.12.2008)

Isegi jumalad võitlesid ,
kes omas merd ja kes taevast .
Kõik heitlesid ,
et pääseda higist ja vaevast .
Kadunud põlvkonda hävitas sõda
ja valu mis määrati nooruse hingele .
Neid tappis enda verine oda
ja väärt kummardust kingiti kangele .
Võib olla mälestus hoiab neid meeles,
nende vaev ja raskused.
Nende nimed rändavad mitmes keeles,
nende intelligents ja oskused.
Nemad ongi meie alus,
meie kaitse ja minevik,
nendest rääkida minul on valus,
hirm vaadata, kui tume on tulevik.
Me olime võitlejad enese eest,
nüüd oleme sõjast taastujad
Mis tuleb, mis ootab meid ees ?
Kas saavad meist jälle need laastajad ?


Hinne: 8.8/10 (4 hinnet )

Tanja Kookla (21.12.2008)

Ilusaid päevi aastas on vähe,
täna üks nendest jällegi käes.
Täna las taevast lendavad tähed,
sest ainus kord aastas on SÜNNIPÄEV.


Hinne: 8.5/10 (18 hinnet )

Marika (31.12.2008)

Jõulu aeg üks tore aeg
lumehelbeid täis on aed.
Kingitused kuuse all
ühes pakis vist on sall.

Jõulutaadil abi vaja
hõid lapsi taevast sajab!
Päkapikud haigeks jäid
lumememm on ära läind.

Tulid appi valged inglid
tegid mõned krõmpsud kringlid.
Ingleid kunagi näha ei saa
päkapikke ka ei saa.


Hinne: 3.5/10 (2 hinnet )

Hanna Marii (24.12.2008)

ei tõuseks iial päike,
kui looja see ei läeks.
ei oleks ma nii väike,
kui keegi mind siin näeks.

iga surm ja sünd
on inimkonna kõnd
näe,taevast sajab lund!
raisk,jälle näen ma und.



Hinne: 4.0/10 (1 hinne )

kervo (13.02.2009)

Tulemas alles veel on suvi
taevast alla sajab vaid lumi
kuigi juulikuu on praegu käes
oma täies väes.

Metsa läks see suvi ja soojus,
päike lihtsalt pilve taha loojus.
Sadama hakkas, pikne lõi,
suvel ilmataat jubeda ilma tõi.

Loodame, et järgmine aasta on parem,
tänavu lihtsalt suvi oli varem.


Hinne: 8.0/10 (2 hinnet )

Kirsti V (09.07.2009)

Sõjakoldes sõdurid

Sajab kuulirahet taevast,
sõdurid on väsinud raskest vaevast,
kui lõhkevad mürsud maas,
ja soldatid ründavad taas,
Kivid, tolm, killud, karjed,
on sellega juba sõdurid harjunud.
Tuleb tank, tolmab maa,
lõhub müüre, maju ta,
toob surma tänavatel-
ei anna armu vaenlastel.
***
Tormijooksu vapralt minnakse,
kõik vaenlased välja lüüakse,
ei surma karda nad,
ustavalt teenivad isamaad.
***
Tulevad koju esimesed kirstud,
kohale tulevad savisaared, partsid,
loetakse moraali, peetakse matused,
kuid sõjakoldes ikka lõhkevad majad, katused,
peagi unustatakse vapper sõdur,
ja varju jääb kõik ta teenitud tõde,
Raske on soldati töö,
kui sõjakoldes langeb öö.


Hinne: 8.7/10 (15 hinnet )

Jevgeni Matjukov (02.09.2009)

Kas mäletad veel oma lapsepõlve mänge ja sekeldusi,
ema helli,kuid vahel ka karme käsi?
Aga täna ? Kas ikka veel hoiab ja kaitseb sind ta,
tea,see on armastus,mis temas ei väsi.

On aastad teind tööd ja aegade pintsel
on lisand ta juustesse halli.
Ikka silmad tal rõõmsad ja käed, nõnda töökad
jäävad lapsed tal alati kalliks.

On palju ta näinud ka muret ja vaeva,
meid õpetand,kasvatand üles.
Tooks talle kasvõi kimbukse õisi,
mis korjatud niitude sülest.

Las olla nad lihtsad,need looduse õied,
neis on päikest ja sinitaevast.
Aseta nad tal kas vaasi või sülle
tänuks eluteel nähtud vaevast.


Hinne: 9.0/10 (12 hinnet )

Helika Kaasik (03.10.2009)

Taevast sajab laia lund,
lapsed jõulust näevad und.
Oh,millal tuleb jõuluaeg,
meil oodata,on raske aeg.
Kui kätte saame kingid me,
siis terve aasta tublid oleme


Hinne: 9.4/10 (10 hinnet )

Triin (03.12.2009)

ei ole und,ei ole und,,,,,sest mõtlen sinust,,kujutan sind ette,,,,,seisad minu ees ja taevast sajab valget lund,,,,oii jahh,,nüüd tundub mulle,et vist näengi juba undd......


Hinne: 7.2/10 (11 hinnet )

Andrus (07.12.2009)

Täna taevast lund sajab
isa juba teed rajab,
nüüd tuli sinna emme
isal teeb juba lumememme.
Isa sai lumememme valmis
tegi kõigile kalli kalli.

Mul oli kodus ilus kinnas,
siis tuli jõuluvana sinna.
Jõuluvana andis kingi,
ise sõi sinki.
Jõuluvana läks ära,
siis tuli suur kära.
Jõuluvana tuli tagasi,
siis olime vagusi.


Hinne: 7.2/10 (5 hinnet )

Sander (07.12.2009)

Kui sa tuled, too mul lilli
16.03.05
Kui sa tuled, too mul lilli,
siis ma mängin sulle pilli.
Mängin kevadlille ilust,
mängin suvest ja sügisest ja sinust.

Mängin tähistaevast juunikuu ööl,
mängin lillenuppudest kleidivööl.
Mängin kõigist lilledest maalimas,
mängin vaid sulle, ainsale inimesele maalimas


Hinne: 5.5/10 (4 hinnet )

Katrin Olhovikov (08.12.2009)

Eile õhtul nägin unes,
kuidas päkapikud lumes
pesid oma habemeid,
taevast sadas ebemeid


Hinne: 8.5/10 (8 hinnet )

Carolina Heinsar (08.12.2009)

otse taevast alla sadas jõulu lund,
kuigi kätte oli jõudnud kesköö tund
jõuluvana oli käinud
kahjuks juba ära läinud
tema andis kingi,
mina saingi rongi


Hinne: 8.3/10 (10 hinnet )

Cristo Lehtpuu (10.12.2009)

Talv.

Taevast sajab lumekraami,

hang on vastu aknaraami,

tuba täis ja õu on tühi,

talv peab laialt lumepühi


Hinne: 8.9/10 (15 hinnet )

Carmen (17.12.2009)

Kodus kuusk on püsti juba,
jõule juba ootan mina.
Otsida on salmi vaja,
taevast helbeid aina sajab.
Mõtlen,mõtlen,mõtlen veel,
paber minul tühi veel.
Aita ema,aita isa,
luuletust mul on vaja,
taevast helbeid aina sajab.
Luuletus mul valmis sai,
väike,tore,lõbus sai


Hinne: 6.3/10 (3 hinnet )

Stina Heinola (11.12.2009)

Ära ütle, et elu on inetu,halb,
et väsinud oled ta vaevast.
Püüa alati aimata pilvede alt
sinist lapikest heledat taevast!


Hinne: 7.8/10 (26 hinnet )

luule (14.02.2010)

Gladiator

on õhtu noor ja pööbel peab pidu
ma istun siin vaikselt mekin ma mõdu
rahvas juubeldab ja voolab vein
mu südames kurbus ja pakitseb lein
tänases võitluses kaotasin sõbara ma kalli
oma oma truu ratsu kelle varsana viisin ma talli
vein täna ei paranda mu tuju
kui halli massi seast avastasin imearmsa kuju
su liigutsed nõtked ja imeilus pilk
mu südant tabas kuumuse helk
ma kaotasin kõik mis mulle kallis kunagi
kaitstes oma rahvast mul areenil surra lubati
kuid armidest lugemata mu gladiaatori keha
mind hoidis elus minu raev ja viha
siin ma istun ees veinaga täidetud klaas
istusin kui ori ahelad jalgu köitmas taas
meid siia toodi et lõbustada rahvast
et näha surma ja võitlust mahlast
on kord minu ja ma tõusen lauast et võidelda nüüd
seotakse selga turvis hõbekotkas kaunistab mu rüüd
ma astun julgelt sammu sinna
kus tuleb surmaga vastu minna
möödudes rahvast ma märkan sind
su silmad puurivad maast jalatallani mind
ma ei oska seda hinnata mus keeb veel viha
kuigi näen su naiseliku iha
võitlus on läbi seal lebab maas
vastane noor kes kogenematu taas
mult võetakse ahelad ja klaas täidetakse veiniga
kuid mu süda on täitund noore poisi leinaga
ma eemaldun märatseva bööbli eest
liigun ma saali
silmad märjad mul pisaraveest
kui järsku seistes ja ujumas nähes alasti sind
mind sinust varjab vaid kaardina pind
ma seisan siin mu jalad ei liigu
kuni sa märkad ja heidad mulle pilgu
mu julgus on tappa areenil meest
kuid värisema paneb see kui sa tuled välja veest
ma taganen ja põlvili langen ma
kuna ma olen ori ei saa ma sind vaadata
sa lõbusalt naeratades mööda must jooksed
sul ilus on kael ja märjad su juuksed
kui sa lahkund ma tõusen maast nüüd
mu silmis su nägu ma kohendan rüüd
ma nägin su ilu hetkeks vaid ja kadunud sa
ei teadnud ma rohkem veel praegu aimata
tuul vaibunud ja liivakeerisest langeb viimane raas
mu mõõk tõuseb jälle löögist vastane on maas
mu sõber kaaslane on langetanud pea
ta haavad surmavad ma teda aidata ei saa
ise keereldes ma vahutavas liivas
näen ma bööblit kel suu on naerust kiivas
mu mõõk neid lõbustab tol hetkel siin
kuid teisi haavates mul südames on piin
kolm ründajat nüüd vastu mul seisab
ma üksi ehk surm neist kellegi leiab
lootus on jäänud mul veel siiski
sest tribüünil kohtasin imekaunist noviitsi
vana gladiaator kel armiline keha
on nüüd kimbatuses ei tea mida teha
kuigi vanne võitlejal surm tervitan ma sind
ma seisan maas kus verine pind
kolmest vastasest kaks on nüüd
kuigi tõsiselt vigastas mind ja mu rüüd
nõrkedest haavast kukkusin ma
see oli hetkeks ja ründasin taas
teadsin et viimast korda mul piin
näha sind vaatamas seda võitlust on siin
sõbrad langesid kõik enne mind
lootes seda et saaksin emmata sind
lootus pole kadund mu mõõk liigub taas
kuid jälle ma haavast põlvili maas
ülekaal on suur kahele vastasele kaks lisaks veel
mu pilk leiab sind mis kustutab takistused teelt
võitlen veel kuni jaksab mu käsi
kuigi ka see varsti väsib
veristest haavadest nõretab mu keha
tean et midagi ei saa ma enam teha
bööbel lõbutseb ja räuskab taas
kui minu põlved puudutavad maad
mu keha on nõrk ma otsin vaid sind
sa bööbli seas kes armastab mind
nähes su pilku ma jõudu saan
kuid põlved tõusevad vaevu maast
mu turvise paelad rõhuvad keha
sest igal pool on läbi lõigatud liha
kuid nähes sind ma tõusen taas
viimaseks võitluseks jäänd on veel raas
ähmane pilt ma näen läbi udu
seal oled sina meie lapsed ja kodu
viimaseks löögiks ma tõstan nüüd käe
kahjuks ei taband ja põlvili jään
gladiaatorilt kellelt suunatud viimane hoop
ma säästsin võitluses teda ta liiga noor
mu udune pilk otsib vaid sind
ja noor poiss kõrval kel kohus hukata mind
lõpuks jõuab mu kõrvu kohin
ma kuulen su häält su suudlus mu rohi
näen su ilusat keha sinu seljas tooga rüüd
see minu jaoks ellüsium oma pea pistan su sülle nüüd
ma tunnen su keha langevaid pisaraid
avades silmad näen sind ja sinist taevast vaid
ma ei kuule enam pööblit kes laaberdas siin
ma näen su silmi su südames piin
mu jõud nüüd raugeb peost laskub viimane liiv
sõrm liigub su juusteni kuid langeb siis
ma näen vaid seda kui tõused sa
suudeldes mind ja pühkides pisara
sa avad mu rüü mõõgahoidja ja pandlad
ja õlipuu oksa mu rinnale kannad
tunnen su huuli oma kuumal laubal
kätte mul terast käepideme annad
avades silmad ma näen viimast korda sind
kusagil kaugel laulab lind
pigistan mõõka ma lähen siis
viimane pilk jäi sinust mul siin


Hinne: 8.1/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (10.03.2010)

Kaisutab karu väike Lea,
Maailma raskusi ta ei tea.
Jookseb ülesse kõrgest mäest,
kui äkki kukub karu käest.
Hakkab nutma tüdruk väike,
kadunud on taevast justkui päike.
Võtab karu sülle ta,
pühib pisarad samas ka .
Õnnelik on lapse elu,
kui ta kõrval armas lelu.


Hinne: 7.6/10 (13 hinnet )

REGINA TEDREMA (21.07.2010)

Karu magab talve und,
taevast saiab pehmet lund,
nüüd sai täis nii viimane kui talve tund.

Jõuluvana tuleb tuleb ,
kustutada tuleb tuled.
Talle teen nüüd kalli kalli ,
tema kingib mulle salli.


Hinne: 7.9/10 (15 hinnet )

Indrek Maltšihin (06.12.2010)

piltlikult on kõik väga tore ja hea,
kuid sisemuse kohta ma veel vastust ei tea.
tahaks omada laegast,
mis vastust mul annaks,
hetk, mil vaja otsustada,
võtan või jätan?
hoian või lasen minna?
kahjuks puudub mul laegas
ja ka otsustus võime
miks kurat me selle segaduse lõime?
pinksalt mõtetes olles jälgin tähistaevast
palun, päästke mind otsustus vaevast.


Hinne: 8.0/10 (6 hinnet )

Annvist (11.12.2010)

Hüvastijätt
Tähtede soojuses,taevaste valguses
palju on teha,kuis jõuan ma seda
Üksik sõdur kesk lagedat välja
Palju on nõutud kuid vähe on anda

Kaugele kaugele las jäävad need rajad
Kus midagi muuta ei enam mul õigust
Miks oodates ootan ja loodan ma tundeid
mis eales ei täitu,kuid loota on hea

oh looja kas pean ma veel taluma saatust
mis andestaks mulle kui vääritu võimu
Oh oleks üks väikene valgusekiir
mis annaks mul mõtte miks edasi joosta

Kas ootaks mind keegi kes ulataks käe.
Ei üksi ei suuda ma vastu sel astu
Ja mõttetu tundub
Oh jumalad katke mul kordki veel laud
et suudaksin tunda mis maitse on elul

Siis läheksin sinna kus parem ehk elu
siin maailmas oodatust vähem sain tunda.
Piiritu armastus hävitab ikked
sajandeid loodud,kuis eksida võin

Teipoolsusest tungivad kaduvad vaimud
nad kutsuvad kaasa,neis palju on võlu

Kui läheksin kaasa,kas suudaksin jätta??
Oh jumalad veel kord mul andeks te andke
et proovisin sekkuda

Xandor





Hinne: 5.1/10 (7 hinnet )

Xandor (12.12.2010)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
2
© copyright 2020 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww