WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Mitte üksgi tee pole piisavalt hea
kas kuuled , sa seda alati tea

Kõik teed mida ma kõndinud oled korda sa
võivad olla õusad kuid ka ilusad

Iga inimene valib ise oma tee
Mida mööda kõnnib ta kasvõi üle vee

Inimesed ei tea ette mis tuleb nende teel
Nad arvavad,et äkki kohutavad oma elus head veel

Iga samm mida asud sina
tunnen seda kaugelt ka mina

Ükskõik kui kaugel poleks sa
leian alati tee sinujuurde ma .


Hinne: 6.4/10 (8 hinnet )

Eili Vernik (12.01.2010)

Tulipunane vihmavari

Kui kõrged olid lauad ja laed!
Kui lähedal päike! kui lähedal taevas, kui kaugel aed!
Ma olin väike.

Olin väike, kuid ihkasin juba.
Rohkem kui nukku ja nukutuba,
rohkem kui pildivihku,
rohkem kui linnukest pihku,
täringuks tähte
ja palliks kuud
rohkem kui tooreid tikrimarju,
rohkem, rohkem kui midagi muud
ihkasin,
oh kuidas ma ihkasin
tulipunast vihmavarju!
Ja siis viimaks, viimaks ometigi
ta oli mul tõesti peos,
tõesti mu südame ligi,
mu kaenlas, mu süles,
kord kinni, kord lahti!

Kesk jooksujahti
tõstsin kilgates üles
suure päikese poole
omaenese väikese
tulipunase päikese!

Kord hoidis teda mu parem käsi,
kord tantsitas vasem.
Hüppasin, hõiskasin
ja olin valmis rataskaari lööma.

Ema hüüdis aknast:
Ole ometi tasem.
Pane vihmavari pingile
ja tule tuppa sööma!

Kui kõrged olid lauad ja laed!
Kui lähedal päike!
Kui lähedal taevas,kui kaugel aed!
Ma olin väike.
Ja kähku sain küllalt roast.
Tippasin toast.
Käsi veel ukselingil,
lävel kepsu ju löömas jalad-

Ma ei kilganud äkki enam
ega taibanud vähematki.
Minu pisike päikene pingil
oli katki.
Oli katki.
Oli keskelt murtud katki.

Suur päike
paistis korraga kaugelt.
Lauad ja laed olid samad,
kuid hoopis madalamad.
Ma olin väike,
ei saanud millestki aru,
ei mõistnud, ei märganud muud,
kui panin pea vastu seina
ja nutsin
oma elu
esimest leina.
Ma ei osanud küsida, kosta
ga sõnadega kurta.
Ma ei lasaknud end lohutada.

Ema lubas osta uue varju,
mis veelgi kenam.

Uut aga,
uut ma ei tahtnud enam.


Hinne: 1.8/10 (163 hinnet )

kristina (14.03.2010)

Kõik teed algavad kusagilt kaugelt
kuhu kellegi silm ei ulatu
see tee on maailma algus
mis viib meid ajas üha edasi
ja mõtetes tagasi
sest tekib paratamatult igatsus
endise ja hea järele
kuid see endine ei ole alati hea
ja seepärast kõnnime vaid edasi
ja ootame tulevikku
mida kunagi ei tule
sest niipea kui ta saabub
muutub kõik jälle minevikuks.


Hinne: 8.5/10 (6 hinnet )

Janika Talvar (19.08.2011)

Peas kiljub mälestuste jada

Väike piisake mu õlale langeb,
nii kaitsetu ja hapram kui jää,
elusalt pisike tühjaks kõngeb,
mälestusi temast ellu ei jää.

Naerda ega nutta nüüd ei saa,
pisikesi kaitsetuid maailm täis,
pisaraist uputatud nuttev maa,
helge tulevik maale, eks näis!

Sinine püüab maailma tulla,
ellu äratada ilusa ning hea,
siia tuleb ta läbi kulla ja mulla,
vanad tema eest annavad pea.

Pingsalt vaatan musta rada,
mu taga kõik unustatud tume,
peas kiljub mälestuste jada,
nii ilus kuid õnnetult sume.

Sosinaid kuulda on kaugelt,
lõpmatus lõpus kõik vaikib,
torm mõllab sosinal raugelt,
ma sügavalt kuulatan ja vaikin.

Kairi Kuusemaa


Hinne: 8.5/10 (16 hinnet )

Kairi Kuusemaa (28.08.2011)

Tule mu juurde ja pane huuled mu suule
Sest nii on õige ja hea.
Tule ma hoian sind embuses.
Olen su lummuses.

Hellus iial hingest mul kao.
Süda meeletult mul rinnus taob.
Kui möödud minust siis hetkeks aeg peatub.
Oled nii kaunis, nii ilus, nii veatu.
Su õrn aroom mind hullutab, pööraseks muudab.
Tahaksin olla, tahaksin suuta.

Olla su süda, su meel, su hing.
Seniks kaugelt vaid imetlen sind.
Muudad mind suureks, muudad mind heaks.
Mis sest, et oled lihtsalt mul veaks.

Elus pole keelatud armastada, uskuda, loota.
Mis sest et lootus on lollide lohutus.
Seniks hüppan kaugust vaid hoota.
Ja liigun ringi maailmas nii tohutus.


Hinne: 7.5/10 (14 hinnet )

Joonas (27.02.2012)

on ära õitsend kaunid õunapuud,
kaugel sügavas hinge põhjas tundmatuses,
ning puhus hinges jäine tuul.
Kaugelt nägid eemal sa mind puude all üksi istumas
mu ümber puhus jäine külm tuul,
siis olin ma nii õnnetu ja kurb,
sest käisin üksinda valel teel,
ma tean ei süüdista ma sind,
ning andestada võime kord veel.
Ma ei saa ilma sinuta ei suuda,
näen üks kõik kuhu läen,
leian sind taas varjuna eemal.
Kord tuleb päev mil mõistame,
et ära on õitsenud õunapuud,
taas kevadel õide puhkevad,
õnnetu eest ma tean ei saa ju varjuda.
Andestada võib mu mu arm kord veel,
kord tuleb päev mil mõistad,
kui ma sind kinni ei suuda hoida,
olen üksi jäänud õunapuudega,
mis tol päeval meile õitsesid.


Hinne: 3.3/10 (4 hinnet )

Aleksander Oništšuk (01.05.2013)

Mart on tulnud kaugelt maalt,
tulnud külmalt lapimaalt,
üle soo ja järvevee,
üle kõrbe- metsatee.

Üle Maa ja üle tee,
üle mulla, üle vee.
Mart on kauge rändur meil,
palun aidake meid!

Palume ainult magusat,
maiasmoka palusand.
Rohket õnne anname,
vastutasuks laulame.

Me mardisandid oleme,
väga sandid peale veel,
palun pange kommid siia,
meie peame need koju viima.

HEAD PEREÕNNE!


Hinne: 5.7/10 (6 hinnet )

Sandra (05.11.2012)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
3
© copyright 2019 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww