WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Jõuluaeg

Jõuluaeg käes on jälle,
kandma peab uusi salle.
Jõluvana ukse taga,
ega tema hästi maga.

Päkapikul palju tööd,
Magusat sa palju sööd.
siin ja seal nad piiluvad,
uksed kinni kiiluvad.

Jõuluöö hea öö,
jõuluvanal palju tööd.
Soovin teile imesi,
vaikselt nagu pimesi.


Hinne: 8.0/10 (5 hinnet )

Krislin Kivistik (08.12.2009)

Jõuluvana kirjakast on suur
ja punnis kast,
millel puudub puri, rool
või hoopiski mast.

See roheline kirjakast
kuus palju kirju saab,
maja ees vaikselt kiigub
vana-vana haab.

Jõulumemm üle vaatamas
neid mitmeid kirju on.
Hindab ta, et umbes neid on
mõni-mõni tonn.

Kõikidele kirjadele
jõulutaat vastama peab,
aga kingitusi saavad
vaid lapsed head.


Hinne: 6.3/10 (7 hinnet )

Laura (10.12.2009)

Jõuluvana kirjakast on suur
ja punnis kast,
millel puudub puri, rool
või hoopiski mast.

See roheline kirjakast
kuus palju kirju saab,
maja ees vaikselt kiigub
vana-vana haab.

Jõulumemm üle vaatamas
neid mitmeid kirju on.
Hindab ta, et umbes neid on
mõni-mõni tonn.

Kõikidele kirjadele
jõulutaat vastama peab,
aga kingitusi saavad
vaid lapsed head.


Hinne: 7.4/10 (5 hinnet )

Laura (10.12.2009)

Õues sajab lund
ja karu magab talveund .
Maa vaikselt muutub valgeks
külmaks , kauniks talveks .

Kui lumi maas ,
jõuluvana tuleb taas .
Lapsed saavad kinke ,
aga kutsud sinke .


Hinne: 6.9/10 (8 hinnet )

viviana (11.12.2009)

Igal aastal on näha taevas
üht eredat tähte, mis eredam kui teised.
See täht ei lange alla,
ega kustu ka hommikul. Talve hingamine jahe,
lumeräitsakad kui jääst,
öelda soov mul soe ja mahe:
"Hoidkem kinni sõbrast hääst!".
Soovin Sul, et jõulud valged,
Igal aastal on näha taevas
üht eredat tähte, mis eredam kui teised.
See täht ei lange alla,
ega kustu ka hommikul.
Jõulutäht on see, mis toob sära
igasse talve ja ka uude aastasse.
Ta särab taevas, tuues sära ka teistele,
ta näitab valgust ka pimedamasse.
Ei kao ka siis, kui taevas pilvine,
vaid toob esile jõulusära.
Jõulutäht näitab talve,
kui kõige ilusamat aastaaega.
Jõulutäht täidab soovi,
kui ta ka ükskord langema peaks.
Jõulumees, mul ütleb vaist,
et Sul vaja oleks naist,
kes Sul habet kammiks siluks,
et Sa ikka oleks ilus.
Kes sul kohvi voodi tooks ja et ei puuduks jõulujook.
Jõulumees, mul ütleb vaist,
et Sul vaja oleks naist,
kes Sul habet kammiks siluks,
et Sa ikka oleks ilus.
Kes sul kohvi voodi tooks ja et ei puuduks jõulujook.
Jõulumees, mul ütleb vaist,
et Sul vaja oleks naist,
kes Sul habet kammiks siluks,
et Sa ikka oleks ilus.
Kes sul kohvi voodi tooks ja et ei puuduks jõulujook.
Küünlaleegi valgus
kaunil jõuluööl.
Särab kõik me ümber,
unustagem tööd.
Vaadakem nüüd ringi,
leidkem elust head.
Särab täna küünal
vaikselt kuuse


Hinne: 6.6/10 (19 hinnet )

keegi555@hotail.com (19.12.2009)

Saabub sügis, öö nii pikk.
Algab töö, kui videvik.
Loodud uus kultuuriharu
tegin selle, olen maru

Veel on aega, lõpeb päev
varsti päike looja läeb.
Õnneks sügisöö on pikk.
Olen pervo Sauna-Mikk.

Filmin hoogsalt igat sammu,
seda teha tahtsin ammu,
Kaamerad on nüüd nii head,
filmib selgelt, vastu peab.

Jälle akna all on reha,
mats on vägev, kuid mis teha.
Tahan näha teiste keret,
Vahel trehvab, kogu peret.

Lõpeb öö, mul suu on vahul,
aga muidu olen rahul.
Ennast vaikselt rahuldan,
naise ära saduldan.

Lõpebki nii iga öö,
tundke kaasa, see mu töö.
Olen boss ma valla sees,
ise ka ei tea mis teen.

Aga muidu mul on savi.
Vajan eriarstilt ravi.
Mul on tõesti väike \"kiiks\",
saaks ma ükskord sellest priiks.

Sauna-Miku
(pervo)


Hinne: 6.2/10 (33 hinnet )

Jevgeni (19.12.2009)

TALV

Kui lumi langeb tasakesti,
mu aknale jätab jälje.
Ta õrnalt paitab mu põski,
ja vaikselt punub härmatisest kärje.

Ta vaikselt end sõlmib mu juustesse,
hellalt puudutab mind,
end mässib puu okstesse,
ja külmast tuksuma hakkab maapind.

Lund päevast päeva sajab
paksult end maapinnale laotab
et jõulupühade ajal,
keegi jõulutunnet ei kaotaks.


Hinne: 8.4/10 (19 hinnet )

Sandra P. (03.01.2010)

Gladiator

on õhtu noor ja pööbel peab pidu
ma istun siin vaikselt mekin ma mõdu
rahvas juubeldab ja voolab vein
mu südames kurbus ja pakitseb lein
tänases võitluses kaotasin sõbara ma kalli
oma oma truu ratsu kelle varsana viisin ma talli
vein täna ei paranda mu tuju
kui halli massi seast avastasin imearmsa kuju
su liigutsed nõtked ja imeilus pilk
mu südant tabas kuumuse helk
ma kaotasin kõik mis mulle kallis kunagi
kaitstes oma rahvast mul areenil surra lubati
kuid armidest lugemata mu gladiaatori keha
mind hoidis elus minu raev ja viha
siin ma istun ees veinaga täidetud klaas
istusin kui ori ahelad jalgu köitmas taas
meid siia toodi et lõbustada rahvast
et näha surma ja võitlust mahlast
on kord minu ja ma tõusen lauast et võidelda nüüd
seotakse selga turvis hõbekotkas kaunistab mu rüüd
ma astun julgelt sammu sinna
kus tuleb surmaga vastu minna
möödudes rahvast ma märkan sind
su silmad puurivad maast jalatallani mind
ma ei oska seda hinnata mus keeb veel viha
kuigi näen su naiseliku iha
võitlus on läbi seal lebab maas
vastane noor kes kogenematu taas
mult võetakse ahelad ja klaas täidetakse veiniga
kuid mu süda on täitund noore poisi leinaga
ma eemaldun märatseva bööbli eest
liigun ma saali
silmad märjad mul pisaraveest
kui järsku seistes ja ujumas nähes alasti sind
mind sinust varjab vaid kaardina pind
ma seisan siin mu jalad ei liigu
kuni sa märkad ja heidad mulle pilgu
mu julgus on tappa areenil meest
kuid värisema paneb see kui sa tuled välja veest
ma taganen ja põlvili langen ma
kuna ma olen ori ei saa ma sind vaadata
sa lõbusalt naeratades mööda must jooksed
sul ilus on kael ja märjad su juuksed
kui sa lahkund ma tõusen maast nüüd
mu silmis su nägu ma kohendan rüüd
ma nägin su ilu hetkeks vaid ja kadunud sa
ei teadnud ma rohkem veel praegu aimata
tuul vaibunud ja liivakeerisest langeb viimane raas
mu mõõk tõuseb jälle löögist vastane on maas
mu sõber kaaslane on langetanud pea
ta haavad surmavad ma teda aidata ei saa
ise keereldes ma vahutavas liivas
näen ma bööblit kel suu on naerust kiivas
mu mõõk neid lõbustab tol hetkel siin
kuid teisi haavates mul südames on piin
kolm ründajat nüüd vastu mul seisab
ma üksi ehk surm neist kellegi leiab
lootus on jäänud mul veel siiski
sest tribüünil kohtasin imekaunist noviitsi
vana gladiaator kel armiline keha
on nüüd kimbatuses ei tea mida teha
kuigi vanne võitlejal surm tervitan ma sind
ma seisan maas kus verine pind
kolmest vastasest kaks on nüüd
kuigi tõsiselt vigastas mind ja mu rüüd
nõrkedest haavast kukkusin ma
see oli hetkeks ja ründasin taas
teadsin et viimast korda mul piin
näha sind vaatamas seda võitlust on siin
sõbrad langesid kõik enne mind
lootes seda et saaksin emmata sind
lootus pole kadund mu mõõk liigub taas
kuid jälle ma haavast põlvili maas
ülekaal on suur kahele vastasele kaks lisaks veel
mu pilk leiab sind mis kustutab takistused teelt
võitlen veel kuni jaksab mu käsi
kuigi ka see varsti väsib
veristest haavadest nõretab mu keha
tean et midagi ei saa ma enam teha
bööbel lõbutseb ja räuskab taas
kui minu põlved puudutavad maad
mu keha on nõrk ma otsin vaid sind
sa bööbli seas kes armastab mind
nähes su pilku ma jõudu saan
kuid põlved tõusevad vaevu maast
mu turvise paelad rõhuvad keha
sest igal pool on läbi lõigatud liha
kuid nähes sind ma tõusen taas
viimaseks võitluseks jäänd on veel raas
ähmane pilt ma näen läbi udu
seal oled sina meie lapsed ja kodu
viimaseks löögiks ma tõstan nüüd käe
kahjuks ei taband ja põlvili jään
gladiaatorilt kellelt suunatud viimane hoop
ma säästsin võitluses teda ta liiga noor
mu udune pilk otsib vaid sind
ja noor poiss kõrval kel kohus hukata mind
lõpuks jõuab mu kõrvu kohin
ma kuulen su häält su suudlus mu rohi
näen su ilusat keha sinu seljas tooga rüüd
see minu jaoks ellüsium oma pea pistan su sülle nüüd
ma tunnen su keha langevaid pisaraid
avades silmad näen sind ja sinist taevast vaid
ma ei kuule enam pööblit kes laaberdas siin
ma näen su silmi su südames piin
mu jõud nüüd raugeb peost laskub viimane liiv
sõrm liigub su juusteni kuid langeb siis
ma näen vaid seda kui tõused sa
suudeldes mind ja pühkides pisara
sa avad mu rüü mõõgahoidja ja pandlad
ja õlipuu oksa mu rinnale kannad
tunnen su huuli oma kuumal laubal
kätte mul terast käepideme annad
avades silmad ma näen viimast korda sind
kusagil kaugel laulab lind
pigistan mõõka ma lähen siis
viimane pilk jäi sinust mul siin


Hinne: 8.1/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (10.03.2010)

Jäägitu armastus...

Kaks silma nii mere-rohelist,
nöpsnina ja hambutu suu-
nii istud mu süles ja tundub,et
pole keegi siin ilmas nii truu.
Ei oska sa sõnaga solvata,
ei suuda sa jätta ja minna,
vaid vaikselt nutad mu rinna naal
ja vaatad julgesti silma.
Sinu jaoks olen valmis ma võimatuks-
kui tahad,võin viia sind Kuule...
Kuid anna andeks,et minu suust
sa sõna-ISA-ei kuule..


Hinne: 9.6/10 (43 hinnet )

Kaja (06.06.2010)

Ema

Kord metsaveerel kohtasin üht meest
tal silmad olid vees
peas kihar jäätund hõbehall
all samblik asemeks kui lapsehäll
mis suurim riik on kõigist riikidest
Ja mõtteisse ma jäin
Kus on küll selle linnu pesa
ajast kortsus käekeste ema
kes tema peakest õrnal silitaks
ja räbaldunud riideid kohendaks
Ja korraga kõik selgeks mulle sai
see sama samblik all ja taevas kohal
see ongi tema ema
ja on ka minu ema
Ma sellel võõral mehel siis
õrnalt oma salli kaela sidusin
istusin hällile sambla sees
silmad mõlemil meil vees
nii ilus oli ema
Ja meie, tema lapsed, külg külje kõrval
vaikselt istusime


Hinne: 8.0/10 (5 hinnet )

Jaanika (25.03.2010)

OOTUS

Istun vaikselt ja ootan, ootan et tuled.
Olen oodanud Sind kaua. Kaua, terve
oma elu.
Ma ei mõisata kuhu Sa jääd, palun
tule juba, ma palun Sind.
Nii raske on istuda kodus ja mõelda Sinust,
sest ma ei tea kus oled, kes oled.
Tean vaid, et mu hing on üksi
ja see on raske, väga raske.
Palun tule, tõotan et armastan ja hoian Sind,
hoian Sind oma elu hinnaga.
Palun tule lihtsalt!
Tean, et oled kuskil ning mõtled minust.
Sa tead, et ma ei pea tõotama Sulle armastust
kogu eluks, sest Sa tead, et armastan Sind ka
ilma tõotusetta.
Kuid tea, mu neid, et ütlen Sulle –
ARMASTAN SIND!
Ütlen seda Sulle igal hommikul ja õhtul.
Ütlen seda nii palju kui soovid, sest ma ei väsi
seda kordamast.
Ma ootan Sind igavesti kui vaja, kuid loodan,
et tuled varsti.
Ma ju armastan Sind, mu kallis.
Sa oled mu süda, mu hing.
Oled mu päev ja öö, oled kõik mis ma vajan,
mu arm........


Hinne: 7.7/10 (15 hinnet )

Fulfilled Expetation (01.05.2010)

Õues külmakraadid kanged,
teede ääres suured hanged.
Hange kõrval lumemees,
ei see külm tal liiga tee.

Ninaks pandud porgand tal,
kaela ümber kootud sall.
Kätte antud vana luud,
ise muigab naerul suu.

Mõttes loeb ta vaikselt palve,
tahaks seista siin, ma terve talve.
Lõbusam siin oleks veelgi,
kui siin seisaks veel nüüd keegi.

Salasooviks enda kõrval,
sooviks lumeeite õrna.
Kes siis laulaks varavalgest,
ainult lumest ja valgest talvest.


Hinne: 7.8/10 (10 hinnet )

andy (19.08.2010)

Õues külmakraadid kanged,
teede ääres suured hanged.
Hange kõrval lumemees,
ei see külm tal liiga tee.

Ninaks pandud porgand tal,
kaela ümber kootud sall.
Kätte antud vana luud,
ise muigab naerul suu.

Mõttes loeb ta vaikselt palve,
tahaks seista siin, ma terve talve.
Lõbusam siin oleks veelgi,
kui siin seisaks veel nüüd keegi.

Salasooviks enda kõrval,
sooviks lumeeite õrna.
Kes siis laulaks varavalgest,
ainult lumest ja valgest talvest.


Hinne: 5.6/10 (5 hinnet )

andy (19.08.2010)

Vaikiv leheke.
Kes oskab leida vaikust siit,
see väike armas leheke.
Kes tunneb ära sügise see ikka
väike leheke.
Miks pean ma vaikselt langema ,
et jääda maha teadmata.
Ju vist on see mu elutee ,
kus käivad kõik ju sama teed.
Oh leheke sa ära kurvasta ,
peatselt sirgud uuesi ja
lehvid kogu südames.
Miks muudab meelt vaid
sügise ja lendab ikka kaugele.
Nii siiralt naeratasid veel, kui
kukkusid sa minu teel.Oh leheke
see tee on siin ,vaid ainult
minu silmades.Kui oskaks leida
sulle koha siis alati nii
rõõmsana näeks ikka sind ma säramas.
Kuid paraku ei juhtu nii ,siin ilms
kõik on teisiti.Vaikseid lehti
tuul ei taha jättab ikka kurvalt maha.
Miks teed sa nii, ma sooviks
ka siit ikka minna lendama,
kus leiaks tuul mind ülesse ning oleks
rõõmsad alati.


Hinne: 8.7/10 (19 hinnet )

Taimi M (12.11.2010)

Sõidan sinna, kuhu viib tee.
Olgu see Tallinn või Tartu,
mind ei teeks kurvaks ka see,
kui jõuan hoopiski Harkku.

Minu teejuhiks on vaid paar varest.
Küllap nad teavad, kuhu pean minema.
Nad suunavad mööda me Arest.
Tee jätkub. Läinud on pimedaks.

Varesepaar edu soovides kraaksatab.
Keeravad metsa ja läinud nad ongi.
Ei tea, kas mõjub see laastavalt,
kui pidada teejuhiks rongi.

Kaasas püsin, kuid tempo on kiire.
Mul kõrvu kostuvad tunmatud keeled.
Kohati tundub, et teeme vaid tiire,
kuid usaldusväärsed pole hetkel mu meeled.

Ma jätan rongi ning jätkan teed üksi.
Sõidan itta, kuid täiesti sihitult.
Tee ääres naised on lüpsil.
Pole aega aidata. Edasi kihutan.

Peatan mehe, kes vaatab mind kõrvalt.
Ta küsib mult, miks ma küll põgenen.
Vaikin - elu teeb kurvaks.
"Ma kardan", vaikselt pean tõdema.

04.11.2010


Hinne: 9.4/10 (5 hinnet )

Liisa Lotta Tomp (16.11.2010)


JÕULUVANA MÕTE.

KORD JÕULUVANAL TULI MÕTE,
PANI PÕDRAD SAANI ETTE.
PAKKIS KINGIKOTID SAANI,
TARVIS JÕUDA EESTIMAANI.

RIIGID SEADIS JÄRJEKORDA,
ESMALT ALUSTAS TA NORRAST
JÄRGNESID SIIS TAANI,SOOME,
PEAGI PAISTSID EESTI HOONED !

ESMALT KUTSUS TEDA TALLINN,
KUS ILUS TULI KULLAST KALLIM.
EDASI VIIS TEE TA SEALT
KÜLADESSE KÕIGEPEALT !

KÄIS TA LÄBI MAAD JA LINNAD,
ALEVID JA KIHELKONNAD-
LÕPUKS VÄSIS ÄRA NII,
ET SÕITIS KOJU TAGASI !

AVA.

JÕULUTAADILE AVA KÕIK UKSED,
PÄKAPIKUL TEE LAHTI AKEN,
ET TA SU SUSSISSE SAAKS
PEITA SALAJA PAKKE !

JÕULUIMEDEL HING LÖÖ VALLA,
SÜDA TEE HÄRDAMAKS.
POLE JÕULUTAAT NÕRKADE KILLAST,
SEDA TEAB IGA LAPS !

JÕULUAEG.

MÖÖDUNUD ON KEVAD, SUVI,
SÜGISKI ON JÄLLE LÄIND.
ÕUES MAAS NII ÕRN ON LUMI
JÕULUAEG MEIL PEAGI KÄES.

OMA LAPSEPÕLVE JÕULE
MÕTTEIS VAIKSELT MEENUTAN,
KUIDAS METSAS KUUSEPUUKE
OLI LUMEHANGES OOTAMAS.

KODUTALU AKNAVALGUS,
KAUNIS MUINASJUTUAEG.
KUUSEPUU JA KÜÜNLAVALGUS-
IMELINE JÕULUAEG !


Hinne: 7.4/10 (24 hinnet )

Helika Kaasik (17.12.2010)

Sõbrale.
Teada on su salasoovid, soovid võita õige loosi. Siis sa saad küll palju raha, aga lennukist jääd maha. Nüüd sa lähed sõbra juurde, kõnnid läbi suurte puude, lõpuks jõudsid kohale ja istud vaikselt sofale. Ootad kuni sõber tuleb ja lõpuks enda silmad suleb. Siis ma ültlen vaikselt talle:
Oled parim sõber mulle.


Hinne: 7.4/10 (15 hinnet )

Triin Tammeorg (14.02.2011)

Kadunud hing

Ammu kadunud nukrad hinged,
pealt näha rõõmalt vinged.
Silmis sära, piinavalt kibe,
mõistus habras, nagu kile.

Tasa, sammusin mõõda pilvi,
ainsana näha säravaid silmi.
Tühjuses hõljun, igaviku poole,
mind lõplikult, hüljanud oled.

Üksinduses otsimas olematut õnne,
ei otsingud lõppe enne,
kui lõplikult hävitatud olen,
mind lõplikult hüljanud oled.

Ei palunud sult kulda,
ega rasket sopast mulda.
Soovisin vaid sind,
sa ei tahtnud mind.

Kadunud hinged lahkuvad, vaikselt.
Mööduvad õnnelikest, väikselt.
Neist mõõdus õnn, õnnetu.
Neist maha jäi võõras, üleannetu.

Kairi Kuusemaa


Hinne: 9.4/10 (82 hinnet )

Kairi Kuusemaa (22.03.2011)

Iga kord, kui kallab vihma,

siis tea, et mõtetes ma olen Sinuga.

Sest taevas teab, et Sind näha ihkan

ja ta nutab koos minuga.

Iga kord, kui taevas särab kuu,

siis tea, et igatsen Su naeratust ja Su silmi –

vaikselt Su nime sosistamas suu,

Sind taaskord kohates mõtlen: On see unes või on ilmsi?


Hinne: 9.3/10 (8 hinnet )

Maarja (06.07.2011)

Ma jalutan üksi
Peaaegu vaikuses.
Rohutirtsud sirisevad vaikselt
Kadakad sahisevad
Ma tunnen nende lõhna.
Läbipaistvas ämblikuvõrgus säravad vihmapiisad.
Korjan kummardades kobarast põldmarja.
Kuldkollane lilleõis vaatab mulle vastu.
Korjan ka selle.
Lumivalged liblikad lendlevad
Ja päiksekiired sillerdavad merel


Hinne: 6.3/10 (3 hinnet )

Laura Vilbiks (05.12.2011)

Sosistades tuulde vaikselt,
vaikus hajub,
Vaadates lõpmatusse ükskõikselt,
keha su hingeõhku tajub.
Külmavärinad katavad mu keha
arglikus ning teadmatus,
mida teha ?

Laskun su käte embusesse,
naudin võõrast tunnet enda sees.
Viid mind aja suubuvusse,
mõtlemata,
mis on meil veel ees.

Merily Pähnapuu


Hinne: 8.5/10 (4 hinnet )

Merily (17.05.2012)

Olen virk ja hoolas,Sulle emake
Muret teha ma ei tahaks Sinule.
Täna Sulle laulan,joonistan ja loen
Ja kui õhtu saabub,vaikselt sülle poen


Hinne: 8.8/10 (8 hinnet )

Getu (13.05.2012)

Pisar

Pisaras peidus on vikerkaar.
Pisaras peidus on vabadus.
Teemantina pisar sünnib, sama vaikselt kaob.
Ma nutan, sest pisarad on kaunid .
Ma nutan, sest nii kaob valu.
Paar pisarat kinkige mulle, muud ma ei palu.


Hinne: 7.0/10 (3 hinnet )

Mari (13.05.2012)

Juba hämaraks on läinud õhtu,
jõulusöögid söödud kõhtu.
istun vaikselt kuuse ees,
olen olnud tubli mees.
päkapikud juba käinud,
jõuluvana ülbeks läinud,
minult uhket salmi küsib,
kuid ei mul meeles miskit püsi,
nii ma seisan sinu ees,
nina krimpsus silmad vees.
Vaata oma kingikotti,
kas saad asjast üldse sotti.
Mulle pakk nüüd kätte anna,
et saaks plehku kohe panna.
Sina aga jõulumees,
tõuse püsti
saan on ees!


Hinne: 9.1/10 (14 hinnet )

Raigo Tomp (03.12.2012)

Kuulen hääli oma peas.
Mõtteid vaikselt mõlgutan.
Miski tuleb varas eas,
et, mis sa laps nüüd nõrutad.

Vastan vaikselt, tasakesi.
"Eh, lähme mitmekesi,
sukeldume unistustemaailma.
Ja unustame probleemid


Hinne: 6.5/10 (4 hinnet )

Sandra (22.10.2012)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
4
© copyright 2020 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww