Jõuluõhtul küünlasäras
terve linna tänav särab.
Värskelt sadand' lume peal
kummalised jäljed reas.
Jälgi palju - väiksed, suured, eemalt jõulukella kuuled.
Mine lähemale, uuri -
jõulutaat teeb kingituuri!
Otsekui puhanud jõuga
taevas on täna
tusaseks löönd.
Maas tuulesõnn hõõrub lõuga,
hange on kadunud värav,-
tuisk kihises läbi öö.
Ikka julgemaks,julgemaks paisub
nurmedelt tuisklev,
valendav tuhk.
Pole rahu,pole pilgukski vaikust,
ulviall neelab ning huikleb
näärikuu heitlev puhk.
Tuul nagu puhastaks vaipa-
jahust ja rasket,-
otse su nina all.
Lumepilv veereldes ründab aita,
nüüd juba raputab kaske,
nüüd juba oigab tall.
Korraga veerlevad aias
nurmkanatäpid
abitus reas.
Süda ei jäta sind mõnusalt majja:
müts varnalt ja randmeile käpik,
tuisk välja su veab.
Vaiksema hange varju
kollaseid teri
raputad peost.
Ja eemalt siis jälgid,kui harjub
inimestest peljutet veri,-
veri,mis ühte meid seob.
Kuuse toonud tuppa isa,
eemalt kuulda laste kisa,
kõik nad ootavad jõuluvana,
ahjus mõnus priske kana...
No kus sa oled jõulumees,
kas siis tõesti pikk on tee?
Meie ammu ootame-
kauneid kinke loodame...
Lastel ammu uni silmas,
sinust ei taha jääda ilma...
Kui jälle käes on sõbrapäev,
igaüks meist kohe näeb,
eemalt - sealt ju tuleb Peeter,
täna viinamõõduks meeter
kuulen , kuidas süda mul põksub,
aina kõvemini ja kõvemini ta tuksub.
ootan vaikides, mis edasi saab,
kas jääb ta seisma nüüd äkki või rahuneb taas.
siis näen teda eemalt ja tunne on hea,
on elus ja terve mu arm, seda siis tean.
siis näeb tema mind, tema näol on rõõm,
ma ammutan elust kõik ja siis veel üks sõõm.
Teile räägin ühe loo,
käisin kord ma suures soos.
Kui oled pai ja kuulad tasa,
võib sookoll end näha lasa.
Võib märgata pohli, jõhvikad punakaid,
leidub Emajõe-Suursoos murakaid.
Taevas lendab rähn ja kurg,
soos võiks olla kommi turg.
Eemalt paistab pruunikas laugas,
tatsub pisike hallikas haugas.
Kasvab lepp ja soo kask,
on sool omamoodi mask.
Varsti asume koduteele,
muudab rõõmsaks meie meele.
Läbi saamas meie päev,
on teadmised meil tõusnud mäele.
Jõulurahvas kirju parv,
kel taga tutt ja kellel sarv.
Tuleb eemalt mandariin,
koorimisest peal on kriim.
Tema kõrval lumemees,
hari käes ja porgand ees.
Pärast seda tuleb põder,
pikast sõidust veidi nõder.
Pärast teda päkapikud,
tuju neil ei miski riku.
Kõige taga sammub seal,
mees, kes igal aastab seab
sammud sinu ukse taha,
kes muu see on kui jõuluvana!
Paksus metsas puude all,
silkab jänku karvapall.
Tema kõrval keegi veel,
see ju orav, kel rõõmus meel.
Eemalt tuleb vastu põder,
vaatavad, et vana sõber.
Otsustasid üheskoos,
jõulud veeta rõõmuhoos.
Kuuse all on loomi palju,
kõik nad teevad jõulunalju.
Nende keskel on üks mees.
see ju armas jõulumees.
Paksus metsas puude all,
silkab jänku karvapall.
Tema kõrval keegi veel,
see ju orav, kel rõõmus meel.
Eemalt tuleb vastu põder,
vaatavad, et vana sõber.
Otsustasid üheskoos,
jõulud veeta rõõmuhoos.
Kuuse all on loomi palju,
kõik nad teevad jõulunalju.
Nende keskel on üks mees.
see ju armas jõulumees.