Ilmar,väike poisiraas,
isa poodi ajas.
Lumi ammu oli maas,
kelku polnud majas.
"Liugu lasta kelguta
isagi ei oska,"
Ilmar asja selgitas.
"Tuleb kelk meil osta."
Isa ütles:"Osta võib."
Muigas kummaliselt.
Aga kelgu majja tõi
jõuluvana ise.

Kuidas teab küll jõulutaat,
mida lapsed tahavad?

SÕBRAPÄEVAL SÕBRALE
VAHEL TEEME SALATI,
AGA MITTE ALATI

VAHEL TEEME TALLE KOOGI,
VAHEL MÕNE MAITSVA JOOGI.
VAHEL TEEME TALLE NALJA
VAHEL TEEME TALLE VÄLJA.

VAHEL TEEME KINGITUSI,
NÄITEKS MÜTSI VÕI SIIS SALLI.
VAHEL TEEME LIHTSALT MUSI,
VAHEL TEEME LIHTSALT KALLI.

IGAL JUHUL EI VII SOLKI
EGA ANNA TALLE KOLKI.

/ILMAR TRULL/

Metsa toodi kuuseke

Metsas lageraie tehti.
Lagendikul mets ei kehti.

Puudest saeti puhtaks plats,
löödi käed ja löödi pats.

Jõuluks toodi kuuseke,
aeti püsti platsile.

Vaatas jänes, kiikas karu,
mõhkugi ei saanud aru.

Kõrgel taevas kumab kuu,
lagendikul särab puu.

Ilmar Trull

Seisata ja kuulata mida suvel öelda on.
Baerata ja rõõmusta suvi selleks meil ju ongi.
Meenuta ja tunneta kuidas suvi pöörde ajab.
Sädelev on silmaring süda hellust jagamas.
Silmad naerust põlemas,lühikeseks jäigi suvi
Ärevus vaid peitu puges ,seal ta ootab järgmist suve.

Su siniste silmade sära,
peegeldus mu silmis...
Kui vaid see tunne ei kaoks ära,
ma olen ju valmis..
valmis sind tundma.

Omada maailmaruumi,
nagu pisike liblikas su terves pihus,
kas tajud ?
See lõhn on kogu maailmaõhus.
Jah, see oled sina ja mina...
korraga nagu uus ja vana,

Nagu üks paks romaan,
mida sa ahmid lugeda.

Kui palju kordi on tunne,
et arm on kaotanud mõte ,
kui mõtetu võib tunduda üks vanne,
tuua su ette kõik tähed
nagu mingi salakate,
mida ta varjab ?

Kuid äkitselt elustub romantika
nagu vana keraamika,
mis leiab jälle oma elumõte
su tühjal riiulil või kaminasimsil .

Ja sa usud jälle.

Maailm võtab su omale sülle
ja lennutab mööda
maailmaimesid ja vikerkaart.

Nagu öeldakse, et nisu on kullakarva,
ütlen mina vaid vahel, väga harva
nii nagu näen mina,
su silmad-need säravad
nagu hommikune taevasina.

Ja mina ei ole romantik,
olen uskuja
ja püüdlik maailmaparandaja.
Selles väikeses kuplis.
Nelja seina vahel.
Olen sulanduja.

Sinuga sulandun ma veelgi enam
ja maailm tundub tõepoolest kenam.
Olgu see romaan või puhas suguakt,
sinus leian ma enda ja oma loomingu,

ja see on minu silmis juba
päris arvestatav FAKT.

Mu arm.