Kui väljas sajab valget lund
siis BMW näeb õues und ..
hommikul omanik segab und
jälle teedel lendab lund.
Kuniks jälle unes väike bemm
katki läinud akuklemm.
Kuid bemmile see pole mureks,
sest omanik tal hoolas, tore.
Võtab kätte akuklemmi,
valmis ehitab kasvõi M-i
Jõuluhommikul sai tehtud leid,
uue bemmiga tuiskan mööda teid.
Jõuluvana tark mees,
ostis uue BMW.
Põdra sissemaksuks andis,
saani arvelt maha kandis.
Päkapikk BMW V8-t naudib
jõulumees täna naisi landib,
otsib siit ja otsib sealt,
leiab turuplatsi pealt.
Plats see suur ja lai,
nurgas bemari nagu hai.
Hail on nina pisut terav,
haininaks tituleeritud tema.
Kaua ei mõtle jõulumees enam
kingikotti saab pistetud ka hainina kena.
Mu Bemm on nii pikk,
et kaasa tuleb iga tšikk.
Autot seest ma eile pesin,
täna tagaistmel lesin.
Vaatan telkust mehhiko seepi,
sest mu rattad pandi eile peeti.
Nüüd ma panin autole suusad alla,
minek on ainult mäest alla.
Kui jõuan orgu,
lasen pea norgu.
Sest suusk on saast,
siin aitaks vaid naast.
Muidu bmw rattad lahti saab maast
ja ongi kraavis katusepeal maas.
Auto kraavis laiali kui lego
naiste silmis jälle kukkus mu ego
Selle bemmi lõpetas uperkuut,
nüüd jõuluvanalt ootama peab uut.
Külm härma tõi,
tuul tuisu andis,
talv jõudis laande jõulu eel.
Sai valgeks kõik, mis nime kandis,
nii valgeks,puhtaks jõulutee!
Kuidas jõulutaat küll teab
mulle õigeid kinke osta?
Talle sõna saatma pean,
kirjutada ma ei oska.
Kuid mu karu tunneb teed,
jõulutaadile sõna viib,
sest et kingikoti sees
mullu kandis jõulutaat ta siia.
Piiritletud mõte piirituses
„Agnes peatu!“
kostis lask.
Ma mäletan kuis rääkisin
õhtul ilusatest lossidest
ja ojja uppunud kullalaevadest,
aga sa ei kuulanud-
vist oli uni magusam kui nemad
või tumesinise taeva roosad pilved?
Ma muudkui vatrasin
ja jõgi kandis vett ja vahtu,
kandis pisaraidki, mis poetusid
kui rääkisin, kuis ükskord armastasin.
Ja siis ma tõusin,
pettumusest vist,
ja vaatasin su unepiirilist nägu,
millest hoomasin samasugust tühjust,
täpselt seda sama piiritust,
millesse olen juba aastaid uppunud,
ning sest ajast peale ma mäletan vaid su nime.
tagasiside oodatud :)
enam pole paha,need ajad möödas
maailm ei tundu enam pime koobas
soolases vees päikest naudin
ranna ääres ilusaid tüdrukuid landin
enam vabaaeg ei ole pandis,
mööda eestit kolan,käin igas kandis
proovin ära kõik maised andid
käin läbi kõik imelised eestimaa nurgad
kurvad päevad läinud ,elus palju näinud
halba ,head ,nüüd lunastatud vead
oma mõistust ei piira,sõnad siirad
ööklubid ,erinevad huvid ,naised tiirad
ei peata miski ,võttan,lähen ja riskin
tule kaasa,rutiinist välja ,üle aasa
ref: miks hoiad end kinni
miks elu ees suled silmi
ela nagu oleksid filmis
sa oled,sa elad,täna ja praegu
haara võimalusest sõida laine harjal
sulge telekas ,unusta kõik seebisarjad
oled noor ,ära piina end eluolu muredega
naudi seda eestit nende antud suvedega
lappi kokku oma haavad,ja kihuta maale
proovi kõike mis tundub isuäratav
sest igav on ju kõik ilma suure kärata
end tuimusest ärata,väike elektrišokk
võib olla holliwoodi ah sobib ka bankok
rända.trippi kaugele soovid ,mine ja proovi
emotsioonid kestavad igavesti,
viski ja sigaretid,sõbrad kes surmani
hooli kõigest mis sul on,väljenda seda .
ref: miks hoiad end kinni
miks elu ees suled silmi
ela nagu oleksid filmis
sa oled,sa elad,täna ja praegu
sa tead et aeg ei peatu
mõista et kõik pole veatu
antud üks elu ,keskonda seatud
murra end välja,ära jää seisma
hetked on tähtsad ,jäävad kestma
jalga lestad,snorgelda läbi elu keerise
ühte sama asja teed,oled kurb ja närviline
kuid usu mind et elu võib olla värviline
ära lihtsalt hoia end tagasi
üks hetk avastad et elu maha magasid .
ref: miks hoiad end kinni
miks elu ees suled silmi
ela nagu oleksid filmis
sa oled,sa elad,täna ja praegu
Mu nimi on Heikki,
Kunagi tantsisin ma breikki,
Mäletan lapsepõlves,
Sõbranna tegi mulle meiki,
Ta ise kandis kleiti,
Ja sõbrannadega Bulgaarias,
Nad kampas korraldasid streiki,
Nii ma ta leidsin,
Ning kohe pikali heitsin,
Nii ma seda riimi mõtlesin,
Kui trammiga koju m,a sõitsin!
Üks tujukas nõid ja
vihane räppar
kaklesid viinapoe ees,
kolm vanameest seal kandis
jõid- õlli ja purju nad jäid
täis nagu tinaviled kaklesid
siis mehed,
nõid tegi plehkat
ja lõinud ta oligi ,rodu laipu järel.
Ühel udusel sügishommikul miski mind tuules hüüdis.
Keegi õrnalt mind huultele suudles, käest kinni haatara püüdis.
Ta tõstis mu maapinnalt, hellalt udus kandis.
Lummava lauluga mulle oma armastuse andis.
Siia ma jään, ma jõudsin koju. Siia ma jään.
Tihe udu endasse mind mässis.
Umbes nädal enne jõule, kostus õuest sea kisa,
me õega kohe teadsime on siga tapmas isa!
me lippasime lauta kaasas kätepesukauss ja panged,
ei seganud meid ei külm, ei tuul ega ülikõrged hanged.
Kui lauda juurde jõudsin küsis isa: "Poiss mis viga?"
ma laususin, et: "Olen kurb, see oli mu lemmik siga!"
"Mulle meeldis justnimelt temaga ülekõige ratsutada
ja ta suutis künast süües ka kõige vähem matsutada!"
Isa ütles: "Ära muretse, meil veel mitu toredat orikat!"
ja pühkis oma käsi verest puhtaks vasta sarikat!
"Isa mind veelgi lohutas, ta ütles: " Keegi oli vaja ju tappa!"
ja ulatas mulle panged! "Vii nüüd veri emale tuppa."
Ema tuli naeratades trepile vastu, ta kandis tumepunast sviitrit!
ta rõõmsalt hõikas: "Pojake, meil on verd nüüd oma paarkümmend liitrit!"
Kui õde tuppa jõudis, ma ehmusin ja mitte vähe,
ta oli naljaviluks toppind seapea endale pähe!
Siis hakkasid kõik naerma, nii et lausa kajas,
selline võiks jõulurõõm ollagi igas majas!
Me hakkasime õega mängima, et oleme kaks põrsast,
nii imearmsaid rõhitsusi kostus tema kärsast!
kuid ema kutsus meid kööki, et õpetada meile kahele,
kuidas sea soolikaid saab puhastada, pannes sukavarraste vahele!
nii vahva oli vaadata, kuidas igaltpoolt voolas rasva,
Ema ütles:" Lapsed õppige ega muidu teist inimesi kasva!"
Kõik naersime ja kilkasime, nii et vanaemal lendasid proteesid,
ja õnnelikud olime, sest seapea ja jalad juba keesid!
köögis õhk oli juba täis paksu rasvast jõuluhõngu
ja meie saime jätkata oma röhitsemis mängu!
Nüüd seisan jõulumees su ees ja tean, mis on jõulu ime,
see verivorst siin taldrikul, kandis eelmine nädal veel nime!
Ma annan nüüd sullegi maitsta kuid pead mulle lubama et sa,
seda süües ei unustaks hetkekski, et ma sõitsin sellel kunagi ratsa!
Ma langen
Langen puhtast valgest süsimusta
Sest keegi kunagi tahtis mind osta
Seda ma ei lasknud, ma andsin end ise
Magus mu suus oli too tegelik kibe
Nüüd vaid mõrkjas maitse mul suus
Ja maailm mu ümber nii võõras, nii uus
See hirmutav ja sealhulgas jälk
Peagi mu pilk on mõtteist kalk
Ei tagasiteed puhtusse leidu
Näen kõrval langemas üht sarnast neidu
Eks temagi millaski kolm tilka andis
Kuradi nimekirja end lõplikult kandis
Ei iial tagasi selleks, kes olin
Peas käib ringi meeletu kolin
Langen, sihiks mul veel tühi urn
Mille põhjas mind ootab ees surm