Jõuluvana kulla - pai
palun täida minu soov
Sina oled vana hai
tühjenda üks autopood...

Minult ära salmi küsi
parem haala tuld mul paar
too mul rehv siis kasvõi tühi
pea siis karikaid mul laar

abi vajaks tagasild
sest et minek nõnda nüri
et ei oleks tömp mul silm
kaasa haara klaasihari

too mul juhtmeid mitu tükki
et ei oleks mosse pime
teen siis kasvõi mitu kükki
mis küll oleks lausa ime

võta riiulilt ka õli
et ei jääks me rajal jänni
et ei oleks autos tuli
too ka tuletõrje nänni

ja et minek oleks hea
too ka küünlaid mulle paar
kui siis kaine püsib pea
ei saa vastu Hr Saar

ja kui uued vedrud saan
panen nii et ninast väljas veri
hüppel õhus justkui pelikaan
kindlalt kõrgemal kui Meri

et ei lõppeks minek vägev
pane märssi filter hea
saab siis mossest masin äge
kuulsust kogub õige pea

pane kotti kolb mul uus
et minema saaks kiirelt siit
ei ole enam sõnu suus
vait jäänud isegi on Priit

võta polte kaasa peoga
et ei kukuks mosse koost
õige gaasi õige veoga
maha jääb siis Hr Roost

too ka uus mul norma traks
et siis lõpeks istme ooper
maha jääks siis iga naks
meist ka kindlalt Hr Sooper

kui siis kaitsmeid uusi saaks
ei teeks masin enam tempu
miski enam jätta saaks
ette meil veel Hr Lempu

too ka plekki tükki kaks
sest et ette jäi meil trepp
kui tiib on uus siis iga naks
kaotab kohe Hr Sepp

spido trossi kui veel paluks
sest ei ole kellu taadeld
kui saaks lahti kaugusvalust
maha jääks ka Hr Maaten

kui nüüd küsiks veel
uut akut oleks overkill
kuigi uue voolu teel
kahvatuks ka Hr Lill

ja kui ruumi saani sees
käsikäivitusevänt
et ei noriks tehnilisemees
kurja näoga Hr Jänt

lõppeks võta tuli vilkuv
mis meid hädas välja veab
püüab konkurendi pilku
kraavis me... siis kindlalt teab!!!

nüüd vist lõpetama pean
kuna soontes möllab humal
muidu kes se seda teab
pahandab veel MOSSEJUMAL!!!!!

Põleb kuusk ja põleb tuba,
päkapikud vingu sees,
kuulge, kuulge tuleb juba
laste sõber pritsimees.

Kingitused haarab kaasa,
lippab kiirelt üle aasa.
Päkapikud silmad vees,
nutma jäävad suitsu sees.

Pritsimehel pole mahti,
kiire tööpäev läheb lahti.
Punakuue selga veab,
habemegi ette seab.

Jõuluvanaks muutub mees,
rõõmsad lapsed tema ees.

Tulgu kiirelt Jõuluõhtu,
Õlu, vorstid täitku kõhtu,
Väike naps teil tuju tõstku,
Jõuluvana teil kinke toogu,
Küünlasära tuju loogu!!!!

jõuludepäev, jõuludepäev
on laste rõõmus päev.
Jõuluvana on meil hea,
sina ole v2ga pai.
Juba jõuluvana ukse peal
Kuuse kiirelt valmis sea,
salmid ette loe sa.
Ongi toas meil kõigil hea

Emmel jõulurõõmu vähe,
hanepraad ei alla lähe.
Tundis, et on miskit mäda,
vist on kallal kõhuhäda.

Kaua ikka kempsus tammud,
tohtri juurde seadis sammud.
Et saaks kiirelt hädaabi,
pille või siis küünlaravi.

Perearst, kes purjutas,
talle välja kirjutas -
selleks, et saaks korda kaki,
säraküünlaid terve paki.

Emme kodus ravis kõhtu
terve pika jõuluõhtu.
Rõõmu nii, et sure ära -
taguotsas küünlasära!

Aeg see kiirelt mööda läeb,
aasta lõpp on jälle käes.
Rõõmu toogu aasta uus,
õnne, tervist igas kuus!

Metsalooma jõulurahu

Tasa lask´vad maale Jõuluinglid.
Seljas valged rüüd, tiivad kuldsed,
käes on suured-maitsvad jõulukringlid
silmis ootusrikkad pilgud helged.

Pehmel lumevaibal jalutavad vaikeslt,
miljoneid on mustjas taevas tähti,
metsalooma jõulurõõmu kaitseks,
mööda metsi jalutamas ingleid nähti.

Nad sügavasse põlisalaande suundusvad,
kus jõule pidamas on metsaloomad,
kõik jõulukringlid loomadele kuuluvad
ja Jõuluinglid neile õiged jõulud toovad.

Lahkuminek saabub ülikiirelt taas
ning igal aastal kahjuks kordub see
jääb seljataha valge põlislaas
on inglid kätte leidmas kodutee.

Kord sõitsin mina rongiga
rong viis mind kiirelt jõulusse
ärevus mul puges põue
kui kohtasin seal jõule.
Kiiresti siis mõtlesin luule
et saaks jõulupaki suure.

Jõuluvana päris vana,
tukkus saani sees,
põhapõdrad olid vagad
ei äratanud jõulumeest.

Päkapikud hoolega
püüdsid äratada jõuluvana,
kes vaid norskas, kes vaid ohkas
kuhu jääb küll jõulusära.

Peagi jõuti Rõngu külla,
et saaks minna lastelegi külla,
päkapikud usinasti ajasidki
jõuluvanal pea sassi,
jõulumees siis tõstis kära,
kas me olemegi päral.

Esimesena mindi polumooni,
et saaks asjad kiirelt loodi,
püüti kinni Risto Roos,
keda ootas ees kingi noos.

Ristol luuletused peas,
sai ta jõuludeks palju head.
Peagi kingid kõigil käes,
rõõmus meel ja kõlas naer,
jõulutaat siis asus teele,
lubas et peab ka järgmise
jõulud neid meeles.

Kiirelt,kiirelt sõidan sinna
uhiuude jõululinna.
nüüd on nii,et jõulumees
jõululinnas ootab ees.
Suure jõulukuuse all
jõululinna jõuluball.
jõulujenkat jõulumees
tantsib lasteringi sees.

Jõuluvana oled tore sell
aga kiirelt jookseb kell
Jõuluvanal kiire on
sest et jalus on tal konn
Abiks on tal päkapikud
vaata ise kohe kukud .

Õrna lumevaibaga
tuli talv ja kattis maa
Kiirelt meie poole teel
saani peal ka jõulumees

Jõuluvana, tule tuppa,
sooja ahju poole rutta!
Proovi meie jõuluroogi
ema tegi piparkoogi

Kui puhatud ja salmid loetud
kingipakid vastu võetud
Siis me ära saadame
Sinu, kallis Jõulumees!

Laane kõige kõrgem kuusk
eihitud sai jõulupuuks
hõbeniite vedas tuul k
üünlaid kiirelt süütas kuu.
Aga kingi ,aga ja jõulutaat
jäi magama norra nõrra norskas
nõrskas nagu mootor oma koopas.
Padjaks kingituste kott.

Aata uus Su juurde tuleb
siis kui kustunud on tuled
mõtteid vaed ja mõlgutad
möödunud Sa meenutad
läinud aastas mis on head
mis on olnud tehtud vead
- seljataha jäänud need
käidud vana aasta teed.

Uuel aastal algad aga
uue innu, õhinaga
uuel aastal käid sa need
seni tundmatud olnd teed
kohtumised, kohtamised
ja ka rasked ohkamised
uuel aastal rõõmud, mured
uued tujud mõtted, teod

Aasta pärast jälle siis
vanaks saand on aland uus
aasta pärast hardud taas,
meenub möödund aja raas
et see aeg saaks kiirelt mööda
kohe alga uue tööga
uued mõtted tee sa teoks
enne kui läeb lõpu peoks!

Ilma naisteta on kurb maailm,
kaunil naisel puhkab mehe silm,
naise kavalus, see mehi hirmutab,
kuid kaval naine - see on võrgutav.

Naine ajada võib segi mehe pea,
nii kiirelt, et mees isegi ei tea,
et naisest saanud on ta kokaiin,
mis vaese mehe meeled segi viind.

Aeg millal tutvusime,
Aeg millal sõbrunesime,
Aeg mis on möödunud tohutult kiirelt
On just meie tutvuse ja sõpruse
suurim rõõm.
Sellega soovin teile kõigile,
Head Sõbrapäeva

Aeg kunagi me käest ei küsi,
kui kiirelt ta võib lennata,
ei aastad iial paigal püsi,
kuid kustutda neid ka ei saa.

Aeg mis kiirelt lendab,
soovid mis kaasas kannad.
Mõtetes ikka sa kõnnid,
ootad ja tagasi vaatad.
Alati mis varuks sul on
naeratuis...
Heas tujus on tuhanded mõtted,
unistused ja lootused.
Hoia neid, ära maha unusta
kunagi ei tea millal kus neid vaja läheb

Lumehelves langeb maha,
tasa, tasa.
Lumememm valmib tasa,
tasa, tasa.
Lumemees kukub maha,
tasa tasa.
Memm sulab vaikselt, tasa,
tasa, tasa.
Vesi aurab kiirelt ära,
tasa, tasa.
Sest pilve vahel päike särab,
tasa, tasa.
Pilvest sajab jälle lund,
tasa, tasa.
Helbed näevad valget und,
tasa, tasa.
Jälle valmib memmehord,
tasa, tasa.
Nüüd sulada on nende kord,
tasa, tasa.

Õues sadas lumi,
kõigil kadunud on uni.
Õues lõbus trill ja trall,
pähe lendab lumepall.

Varsti hakkab keegi nutma,
tuppa kiirelt ruttab.
Ema hakkab lohutama,
teised õues nohutavad.

siis kui poiss on suureks kasvan`d
saanud on tast hoopis mees
koolis käinud targaks saanud
tähtsat tööd ta päeval teeb

minu isa kõike oskab
tal on hellad kuldsed käed
kui ma küsin siis ta vastab
kiirelt õhtuks saanud päev

vahel isa leiab aega
minuga koos mängida
siiski õhtul minust hiljem
pugeda saab sängi ta

õhtul väsinult
ta kodu uksest sisse astub
oh mis rõõm
seal särasilmad naeratamas vastu
ei ole vahet sel
kas plikatirts või poisipõnn
teeb kalli isale
just selles peitubki suur õnn

Kuidas Pakane meid kimbutas
(Pille Naur)
2006

Ükskord talvel õige karmilt Pakane meid kimbutas,
madalate kraadidega hirmutas ja tembutas.
Maad ja veed ta üle tõmbas oma jäätund kämblaga,
inimeste põski peksis peene jäise vemblaga.
Ninaotsast näpistas ja varbaid-sõrmi pitsitas,
ise oma habemesse kahjurõõmsalt itsitas.
Pagendas ta väljast tuppa ka kõik õueasukad,
kellel hõredaks jäid seekord pehmed soojad kasukad.
Ühtki üleliigset lendu vareski ei lennanud,
puud jäid tardumusest kängu - külm neid oli emmanud.

Kui nüüd selle kurja moega tühjaks jäänud oli õu,
Pidas vana Pakane veel isekeskis veidi nõu.
Igavusest otsustas ta tulla tuppa järele,
põhjustades meelehärmi kogu inimperele.
Igal pool, kust läbi pääses, tegi ta suurt pahandust!
Mõnes kohas kinni kiilus mitu selle maja ust,
teisal jälle võttis kätte, külmutas ta kraaniveed,
pärast põikas jälle välja, jäätades kõik sõiduteed -
seda lõbu endale ei saanud ta ju keelata,
ahnel pilgul püüdis kõiki kokkupõrkeid neelata.

Siiski talle sellest naljast ikkagi veel väheks jäi,
veidi mõelnud, oma põuest külmakraade juurde tõi.
„Nüüd vast huvitavaks läheb!“, mõtles ta ja maigutas,
kiirelt iga asja ette tõkkeid juurde paigutas.
Küll ei käivitunud autod, küll ei sõitnud mõni buss,
lõdisesid, turtsusid ja lõpuks tegid lihtsalt: „Vuss....“
Eriliselt lõbu pakkus Pakasele aga see,
et ta mõnes kohas kaanetada kinni sai ka kaevuvee.
Kõige lõpuks nautis pilti, piiludes küll sealt, küll siit,
kuidas kõikjal jõudsal sammul kahanenud oli riit –
omaette rehkendades kuuri taga pidas aru,
hävitades nädalaga poole talve puudevaru.

Nõnda viimaks kõik sai tehtud, mõnuga ta hõõrus käsi,
tundis, et ta sellest kõigest pisut ära oli väsind.
Otsustas, et lubada ta võib nüüd endale ka puhkust,
oma kätetööde üle tundis aga siirat uhkust.

Õhtuvaikuses sa kõnnid,hingel rahu,hea on meel,
sammud vaikselt,naudid loodust,lund,mis langemas su teel,
vaatad ringi jooksvaid lapsi,kõigis neis on ingli valgus,sosistamas on see valgus,
et saabumas on taas uus algus.
Saabumas on tähtis päev,kui süütad küünla oma käel,
sa tõstad pilgu taeva poole ning lausud oma uusi lubadusi,,,soove,
nad kiirelt taeva poole suunduvad su tähtedeks seal muutuvad ja taeva kõrgustes su jaoks vaid säravad
ning andes uusi võimalusi,uude aastasse nad sulle tee nüüd avavad!

Minu päev

Algab otsast jälle päev,
kena päiksetõusu nüüd sa näed,
ütled"Tere hommik"
"Ema, palun anna kommi"
Mina olen maiasmokk,
püüan ise olla kokk.
Usinasti kooki teen,
vesi ütleb mina keen.
Kook nüüd kiirelt küpsema,
"Loe raamatut" ütleb ema.
Mina vastan ei ma saa,
külalisi ootan ma.
Külalised tulevad,
kõrbe lõhna tunnevad.
Mina jooksen kööki taas
avaneb nüüd ahju kaas.
Kõrbenud kooki nüüd ma näen,
hukka läinud on mu päev.

Jõuluvana, tule juba,
jõululõhna täis on tuba.
Kiirelt - kiirelt päkapikud,
kui hiljaks jääd, siis jõulud rikud.
Saingi selle mis tahtsin,
teist pakki ei teinud veel lahti