Jõuluvana nurga sees,
jõulutossud jalgades,
seljas ilus jõulupusa
kirjaga: "i love u.s.a."
Nõnda üksik ärimees
seisab jõuluvana ees,
läinud "love" ja läinud raha,
meel on kurb ja süda paha.
Aga äkki läbi tusa
kostub kuskilt jõulumusa,
ärimees kui unest ärkab,
temas jõuluilu tärkab
Päkapikk väike päike
maa all teeb salakäike.
Salakäik tal suur ja pikk
ja Päkapikul nimeks Mikk.
Nii Mikk sai Jõuluvanalt kirja
kuid kirja täitmiseks oli liiga hilja.
Nüüd üüri maksta kaa ei saa
sest Jõuluvanalt palka ei saa kaa!
Ükskord päkapikupoisu
tegi veidi pattu.
Lapse kompvek kogematta
enda suhu sattus.
Mõtles pere sussi juures,
kus on asja iva.
Isa õue päkapikku
otsima läks siva.
Aga kust sa enam leiad,
ta ju nõnda väike.
Ja eks ole jõulu ajal,
sadu kommikäike.
Hommikul siis akna juures,
laps kui tooli vinnas.
Terve kommikott ja kiri
olid jäetud sinna.
Kirjas seisis:Päkapikult.
Palun andestust.
Olen edaspidi pai ja...
Igatahes. Just.
Kas sa tead, et juba ammu, mitu päkapikkumeest,
jälgivad su igat sammu meie jõuluvana eest.
Kõik nad teavad, kuidas istud, jonnid,sööd.
Jõuluvanale nad peavad ettekandma, see on töö.
Ja siis jõuluõhtul Jõuluvanal kirjad ees.
Kas võib sulle kinki tuua Healaps olemise eest.
Poja akna peal peab vahti
kurvalt mõtleb, mis küll lahti?!
Päkapikke ta ei näe,
kuigi jõulukuu on ammu käes.
Kutsus issi, kustsus emme,
sõnas vaid, et kirja teeme,
otsis välja pliiatsi
jõuluvana ehk ta unustanud liiati.
Ja äkki ühel hommikul
kui poja lootusetult vaatas kummikut,
leidis auto, mida soovis,
tänas päkapikke, kes tast hoolis.
jälle on möödunud aasta,
kodus on pere kõik koos.
säravad rõõmsalt me silmad,
all kuuse jõulumees.
refrään: kõlab täna kuuse all,
meile tuttav jõululaul.
on tore ju olla
perega kuuse all.
sädeleb ehetes kuuske,
väreleb küünalde keel.
ilmunud pühade ime,
heldinud on me meel.
noote pole kuhugi kirja panna.
Jõuluvana, hea,et tulid
külla meile kõigile.
Tahan ,et sa paki valid
hästi suure minule.
Saatsin suvel sulle kirja,
päris pikk see oli siis.
Keegi selle pakivirna
hoopis lasteaeda viis.
Täna istun laua taga,
olen praegu hästi vaga.
Päkapikk Sa vaata mind,
siis kui minagi näen Sind.
Pane kirja mida näed,
ja kui jälle koju läed
räägi taadile siis ka,
et on üks raamatupidaja,
kes veel täna üsna tasa
istus oma laua taga.
Aga homme ilmselt taas,
nõuan ma, et kõlab baas:
Kus on kaubad, varad, raha!
Deebet-kreedit võrduda ei taha!
Kuskil kaugel paistab kuma,
Aisakella tasa hääl.
Läbi lume vaikselt suman,
Keegi askeldab vist sääl.
Kuulen päkapiku juttu,
Põhjapõdra kabja häält.
Liigun kuma poole ruttu,
Järsku leian ennast säält.
Oh mis ime, mida näen,
Põhjapoolus silme ees.
Ühtäkki justkui imeväel,
Ees mul seisab jõulumees.
Kutsub kaasa, istub saani,
Sõnab “ aeg on minna mul”.
Habe uhke, mantel maani,
Põhjapõdrad minekul.
Kõik on süvenenud töösse,
Kingikotte saanis kolm.
Järsku kadunud nad öösse,
Maha langeb tähetolm.
Äkki ärkan, see vaid uni,
Kätte jõudnud jõulupäev.
Väljas külm ja kaunis lumi,
Kuuse all siis kinke näen.
Leian kirja, see on mulle
Loen “meeles mul sa väike veli”
Naeratan ja vaatan tulle,
Kõrvus aisakella heli.
olen päkapikust kirjakandja,
mulle meeldib jõulurõõmu anda,
meeldib jõulukirju,kaarte kanda,
üdamesse jõulurahu anda
MIKS JUST TÄNA,
TÄNA JUST
LUMEHELBEIL TANTSULUST?
AED JA MAANTEE
LIIGA MUST,
SESTAP TUISUTAAT
JU TAHAB
JÕULUKS PANNA VAIBA MAHA.
SESTAP LUMEHELBEID KINGIB
JÕULUPÜHIKS ÜMBERRINGI.
PEAGI VALGE VAIP ON MAAS,
VALGED MAJAD,
VALGE LAAS.
HELBEID TÄIS KA AKNAKLAAS.
OOTA, ÄRA AKENT PÜHI,
SEAL ON KIRJAS JU:
"HÄID PÜHI"
Nüüd päkapikk asub teele.
Tal seljas on pisike märss.
Ja plaanis on jätta tal meelde
sinu väikene jõuluvärss.
Tal plaanis on õppida ära
see laul, mida sina tead,
näha korraks su silmade sära,
kuulda, kas sa ka viisi pead.
Päkapikk ei pea kimekirja
neist, kes teinud on mõned vead.
Päkapikk paneb nime kirja
neil, kes tahaksid olla head.
Sinu nime ta torkab märssi,
sinu laulu ta jätab pähe
ning ta aitab sul öelda su värssi,
kui see äkki sul muidu ei lähe.
Niisiis päkapikk asub teele,
õlal pisike naljakas märss.
Sina tuleta ruttu meelde,
oma jõuluks õpitud värss.
Oraval aega jäänud on kasinalt,
kiiruga klõbistab kirjutusmasinal,
vahetab linti ja sätib kopeeri,
vahepeal nimesid kokku veerib:
Tiina ja Miina,
Riina ja Liina -
kõigile neile peab paki viima.
Kalle ja Malle,
Kaarel ja Kaja -
neile samuti kinki on vaja.
Nimestik suurem saab kuusikust kumedast,
nimestik laiem saab tammikust tumedast.
Leevike lendab ja nimesid toob,
nimede juures on näärisoov.
Öökull ööd otsa loeb nimederodu,
uurib, kui kaugel on kellegi kodu:
sinna viib lennuk,
sinna viib saan -
valmis saab näärideks sõiduplaan!
Sinagi, tuuletukk, paki saad taadilt -
nimi sul kirjas seal sügisest saadik.
Nüüd päkapiku-mannidel
on piparkoogid pannidel-
hulk poolikuid, noorkuid, kringleid,
parv tiibadega ingleid.
Seal sabatähte nähti ja
vist taignast kirjatähti ka.
Nüüd mannid käised käärivad
ja piparkooke määrivad.
Neil klopitud on muna seks.
Kui koogipind saab munaseks,
siis on see läikiv küpsena.
Nüüd koogid muudkui küpsema!
Siis päkapiku jussidel
on tallad tule sussidel!
Nad jooksevad ja rassivad
ja plaate ahju tassivad
ning lõpuks kõige julgemad
hõõgkuumad uksed sulgevad.
Nüüd lõhnu levib ahjudest!
Ja kel võiks olla kahju sest?
Lõhn tõuseb taevasinani
ja igaühe ninani.
Ning mõistab iga laps ja mees,
et ongi jõulud ukse ees.
On koogid ahjus tundi pool.
Siis juba kõikidel on hool,
nad võtta välja jahtuma.-
Kuum peab ju veidi lahtuma.
Siis saab nad karpi laduda.
Ei või siit raasu kaduda!
Kuid meistreil lõhnus ülihäis
said kõhud niigi ülitäis.
Pika-päka päkapikul aega enam ole.
Jõulud juba uksetaga koputavad nii, mis kole.
Laste kirjad läbi loetud, kingid ette valmistatud,
Jõuluvana ärka üles, lapsed kinke ootavad.
Mantel selga, saapad jalga, mütsi ära unusta.
Habe siledaks sa kammi, muidu lapsi hirmutad.
Saan sind uksetaga ootab, koorem kinke samuti.
Rutta, rutta Jõuluvana, muidu hiljaks jääda võid.
Kas Sa tead, et juba amma mitu päkapikumeest
jälgivad Su igat sammu meie Jõuluvana eest.
Mida teed-nad täpselt teavad! Kuidas käitud, jonnid, sööd...
Jõuluvanale nad peavad ette kandma-see on töö!
Ja siis uuel-uuel aastal Jõuluvanal kirjad ees-
kas võib Sulle pakki saata healapsolemise eest.
Kord jõuluööl üks lumemees
kurb oli üksi lume sees,
sest pere toas lõi tralli.
Küll tahtis lumest vanake
märku anda jõuluvanale-
tal vaja oleks salli.
Jäi õige nukraks lumest taat,
sest saatmata jäi Põhja kaart,
kus kirjas kõik ta soovid...
OH IMET! Uks kui avanes
ja väljus majast jõulumees...
ning otse üle hoovi!
Taat vilkalt avas kotisuu
ei paistnud sealt ju miski muu
kui pika salli narmad!
Teab sinu soove jõulumees-
neist päkapikud jõulu eel
on ette kandma varmad!
Jõudnud jälle pühaöö
õnnis vaikne jõuluöö.
Tornis kajab jõulukell
inimestel süda hell.
Juba valge vaip on maas
valged majad,valge laas,
helbeid täis on aknaklaas.
Vaata!Ära ainult akent pühi,
seal on kirjas,Häid pühi!
Jõuluvana tore vana
talvel palju ta ei maga.
Päevad täis on tööd siis tal
sekka mõni kukerpall.
Siis,kui kätte jõuab öö
jõulumees teeb ikka tööd
Lastesoove kirjadest
loeb ta suurtest virnadest.
Hommikuks on teada tal,
mida soovib Ats ja Mall.
Jõuluõhtuks valmis temal
suured kotid kinkidega.
Talvel tuleb jõuluvana,
ta on väga, väga vana.
Jõulutaadil habe ees,
tuleb tema lume seest.
Annab meile kingitusi,
sellele kes paneb kirja sussi.
Jõuluaeg on lahe,
väljas on nii jahe.
Jõuluvana kus sa oled,
ootand sind ma kaua olen,
kas sa tood ka kingi mulle,
või pean kirja saatma sulle?
tahaksin vaid kelku uut,et
saaks teha sõitu suurt.
Jõuluaeg - küünlaleek võbiseb tasa,
kaasa viib mure ja tusa.
Hinge toob rahu,
üks aasta on läbi,
suurt enam sinna ei mahu.
Mis möödas, see möödas,
mis tulemas , uus.
Aastaraamatus lehed täis kirja.
Nii head kui halba,
ega ma salga.
Sulen silmad ja unistan-
uus tuleb parem,
hoolikamalt ma täitma pean lehti.
On valikuid palju, teadma vaid pean,
mis homme on minule tähtis.
Unistustes on lootus,
aasta ilusa ootus,
et täituksid parimad soovid.
Vaatan leeki,
silmad sulen,
oma mõtetes,
kõigile õnne ma soovin.
Oma sussi varakult akna peale seadsin,
kõik kommid sealt põske pistsin.
Kirja taadile siis saatsin,
soovides kogu südamest soojust!
Soovin ka teile kõigile südamest soojust ja hingerahu, sest jõulud on hoolimise aeg ja pole tähtis kui suure kingi sa ka ei teeks on oluline, et sa kallile inimesele olemas oleksid!
Päkapikud vanad jobud jõid end täis kui merihobud.
Oksendasid sussi täis ning jätsid kirja: Pole käind!