WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Oot, oot, oot jõuluvana, jõuluvana,
kuula mind ja pane hästi tähele:
kui tuled külla, siis ainult minule.
Mul on suures paksus kivilinnas oma korter,
turvauks ja internet, üks Samsung-teler,
keemilised lokid ja uksekett.


Hinne: 6.3/10 (19 hinnet )

Tõnu (06.12.2007)

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
tema koduks on vaikne ja lumine laas.
Õhtu süütab ta okste peal tähtede tule,
inglijuustena lumised vaibad on maas.

Ainult metsloomad kuuske kuldehtes nägid,
täheoksi ja latva, kus helendas kuu.
Jõuluõhtul, kui kullasteks muutusid käbid,
sai tast linnu ja orava kinkidepuu.

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle võõraks jääb platside kivine pind.
Või kui tuleb, siis võib-olla läbi su une,
läbi unenäo kaitseb ja soojendab sind.


Hinne: 7.3/10 (8 hinnet )

Gerda (07.12.2007)

Minu jõulud mööduvad
kodus, õues, kuudis.
Ma ei tea miks inimene
kingist ainult hoolib.
Sellest, et me jõululaud
lookas oleks söögist.
Kuusel ehted säravad
tehtud piparkoogist.
Minu jõulud poleks rõõmsad,
kui mul puuduks nina.
Näärihõngu ei saaks tunda,
haista laual liha.
Sellest, millest mina soovin
saada jõulurõõmu,
pole nukk, ei auto, voodi
ega kalliskivid.
Vaid, et lihtsalt minu silmad
säraks sinu hoolest.
Ma ei tahaks väga palju,
tunda seda häbi,
millest küll võiks olla tehtud
kuuseladvas käbi.
Mulle meeldiks, kui sel teel
poleks algust, lõppu.
Et su pehmed käpakesed,
tõuseks rõõmust õhku..


Hinne: 10.0/10 (1 hinne )

K.K. (13.12.2007)

Jõuluvana, hea,et tulid
külla meile kõigile.
Tahan ,et sa paki valid
hästi suure minule.
Saatsin suvel sulle kirja,
päris pikk see oli siis.
Keegi selle pakivirna
hoopis lasteaeda viis.


Hinne: 10.0/10 (1 hinne )

martin (13.12.2007)

Nagu kalliskivid kaljus
nagu pärlid merevees
nõnda helisegu jõulud teie südames.


Hinne: 0.0/10 (0 hinnet )

Kristel (13.12.2007)

Kõige targem loom on karu,
mõistus lõikab nagu puss -
kui näeb juurikat või madu,
taipab kohe kumb on uss.

Karu on ka väga ilus,
ta on sametkarvane,
riideid tal ei ole vaja,
milleks ilu varjata.

Jõudu on tal roppu moodi
vahel tehes vigurit,
karu tõstab õhku kivi,
hoiab mitu minutit.

Karu on ka väga osav,
kõiki töid teeb hästi,
kord kui uinub siis ei ärka,
tee või pähe süsti.

Sõbrad, tunnistage ausalt,
Mesikäpp on metsa sool.
Kui ei oleks otte ilmas,
nutaks rahvas igal pool.


Hinne: 7.4/10 (12 hinnet )

M (13.12.2007)

Oot, oot, oot jõuluvana, jõuluvana,
kuula mind ja pane hästi tähele:
kui tuled külla, siis ainult minule.
Mul on suures paksus kivilinnas oma korter,
turvauks ja internet, üks Samsung-teler,
keemilised lokid ja uksekett.



Hinne: 10.0/10 (2 hinnet )

kristiina (13.12.2007)

Taevast sajab alla lund
Kivirähk näeb halba und
Saviraar ja sõber Andrus
pidutsevad pommi augus

käsikäes nüüd jõlupraadi
sööma lähevad vandaalid
püha puhul mets on vait
oravad on nagu vaip

kohukesed kuusel reas
kõigil kingi karbid peas
soki sisse kinnisvara
sokutamas Annusvana

Maksumaksja raha eest
jõulumehe kelgu ees
rakendatud suised vees
maksutõus on põhi mees

jõuludeks on rahu maal
uuel aastal rikkaks saab
nagu ikka Maarjamaal
Galojan ja Antsip ka


Hinne: 7.5/10 (6 hinnet )

Rupert (14.12.2007)

Taevas kuu kui kaalkas,
laual vorstisoolikas.
Kõva leib kui telliskivi,
kõrval pudeliterivi.
Pidu see teil olgu maru,
meile kostu laulujoru!


Hinne: 5.0/10 (1 hinne )

kiss (24.12.2007)

Sünnipäevaks
kingi mulle kivi -
naljakas ja augukesi täis.
Tean ju küll
et külmal südatalvel
naljalt seda otsimas ei käi.

Sellepärast
ongi mul nii põnev,
kui sa suvesoojas
seda meeles pead.
Võib ju juhtuda,
et ükskord leiad mõne,
mida isegi ehk
eriliseks pead.

Sünnipäevaks
kingi mulle kivi.
Lille närtsimine
ängistust toob vaid.
Las siis meenutab
see ränisilmne rivi -
iga aastaga ma tugevamaks sain!

Lea Tabur


Hinne: 6.7/10 (82 hinnet )

tundmatu (09.01.2008)

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
kuigi me seda ei näe.
Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
jääb kuhugi alles.
See, mis sa naeratades kinkisid,
võib kunagi otsa saada,
aga naeratus jääb.
Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud,
jääb igavesti ootama.
Isegi ütlemata jäänud sõnad
on mõttes öeldud
ja kuhugi tallele pandud.
Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv saab täita aja ääretud salved.
Kuidas muidu üksainus silmapilk
võib kivi paigalt veeretada.
See, kellele on vähe antud,
kannab seda oma südame kohal.
See, kellele on palju antud,
pillab kõik käest maha.
Kõigi teede pikkus ajas on võrdne.


Karl Ristikivi


Hinne: 7.6/10 (14 hinnet )

tundmatu (09.01.2008)

Sõprus kui rannast leitud kivi,
mis meile tähendab mälestusi,
teistele vaid kivi,
koos veedetud aega,
kus on nii nutu kui naeru,
lahendusi ootavaid küsimusi,
kui absurseid mõte keerdkäike.


Hinne: 6.3/10 (6 hinnet )

Kädi (04.02.2008)

Sõprus on kivi,
mis ei purune,
sõber on isik,
kes ei unune.
Kui sõbra unustad,
siis sõpruse purustad.


Hinne: 9.6/10 (43 hinnet )

Kädy-Liis (14.02.2008)

Veel üksinda ta kõnnib keset tänavaid,
kõnnib mööda inimestest, kes talle tuttavad..
ta ei taha kuulda midagi, ega näha kedagi kes õnnelik,
see haavaks teda ja teeks kurvemaks,
sest ta elu on üksik ja konarlik, kus rõõmu ei eksisteeri.

Veel keset ööd end leida võib,
kaob pimeduse varju, kust teda ei leita,
kus saab ta tunda mis on elu,
kui halb see olla võib, kui valus ja kurb.

Tahab ta leida elu mõtet,
milleks elada ja mille või kelle nimel,
kui leiaks selle mõtte, siis võiks elada edasi,
kuid praegu see üksik hing jalutab öö varjus,
et keegi teda ei näeks, ja tema teisi,
sest õnne ta nüüd vihkab ja päikeseloojangut ei salli.

Päike mis läheb looja, meenutab talle ta kunagist õnne,
kuid ta ei taha mäletada midagi mis hea,
ta teab ainult kurja..
ta ei naerata kunagi ja silmades sära ei leia,
ta ei nuta ega mõtle armastusele,
tal on kõigest ükskõik.

Üksik hing, kellel pole vaja mõelda teistele,
ta ei näe kunagi päikeseloojangut,
sest selleks ajaks kaob ta pimeduse varju,
et mitte näha neid kauneid värve,
mis meenutavad armastust.

Kuu varjus ta käib,
jälgib tähti kuid kunagi ei soovi midagi,
sest ta teab, et need soovid ei täitu kunagi..
ja seda ta ei tahakski,
ta on harjunud üksi olema,
ta ei taha armastust ega hoolt
ja õnne ei tahaks ta kunagi enam tunda,
sest see kõik viiski ta sinna kurbusesse.

Ei vala ta pisaraid, mis tulnud armastusest,
ta valab vaid verd kui näeb õnne,
veri mis voolab tal mööda põski, on kui pisarad,
verepisarad.

Kui algab päev kõnnib ta ikkagi mööda tänavaid
otsides üksikuid nurki,
põgenedes päikesetõusu eest,
et kaduda koos ööga..
ootab ta päikeseloojangut,
kuid mitte selleks et seda vaadata.

Päike on tõusnud ja kell lööb peagi keskpäeva,
kuid ei armastus ega õnn seda muuta saa,
et vihkab päevi see üksik hing,
kes tahaks looja minna igaveseks, et olla ainult öö..
see üksik hing soovib vaid olla kuu asemel,
et ei peaks ta põgenema päikese eest.

Pole keegi öelnud et talle ei meeldiks päev
talle ei meeldi vaadata õnne,
sest ta vihkab seda,
talle ei meeldi näha ega tunda armastust,
sest sellepärast ongi ta nüüd üksik hing.

Armastust sai ta tunda,
kuid ta sai liiga palju haiget,
ja haavad ta hinges ei parane mitte iilagi,
ta tahaks vaid leida veel üht sellist hinge,
kes oleks sama üksik nagu temagi,
ja põgeneks koos armastuse eest.

Veel üks üksik hing,
ja elu oleks parem,
kuid kurjust ja kurbust ei võtaks talt miski,
need on ja jäävad ta südamesse,
süda, mille asemel on kivi
süda mis on jääs,
ja mitte keegi ei saaks seda üles sulatada..
isegi mitte päike, sest selle eest ta põgeneb..

Süda kui jää ja hing kui kivi
on murdumatud,
sest nad ongi nii palju murtud,
et enam rohkem ei saa..
talle haiget teha, ega südant murda,
ja ammugi mitte armastust tundma.

Igas öös võib ta näha õnnelikke hingi,
need teevad talle haiget, ja panevad ta verepisaraid valama,
sest sügaval hinges ta tunneb kadedust
miks just tema ei saa enam õnnelik olla,
kuna teda on armastus tapnud,
ta meeli mürgitanud,
ja pisarate asemel verepisaraid valama pannud.

Ta magab päeval, ja näeb und,
kus armastus on sama kaunis kui reaalses elus,
kuid talle on need õudusunenäod,
ja kõige jubedamad hirmud mida ta näha ei tahaks.

Kas on veel keegi, kes kannatab nii,
kes oma kannatusi ei tahagi lõpetada,
kes tahapki nii elada,
üksinda ja üksinduses,
kes ei taha tunda enam armastust mis nii kibe ja valus,
kes ei taha õnne mis lõpuks elu hävitab,
ja nii saigi temastki üksik hing..tänu õnne ja armastusele,
millest ta enam kuulda ei taha..

See üksik hing leidis tee,
ja loojus koos päikesega
nüüd on ta ainult öös, kuhu loojus koos teise hingega,
nad ei ela just õnnelikult,
sest mõlemad vihkavad armastust...


Hinne: 8.0/10 (24 hinnet )

Marika (04.10.2008)

Sõjakoldes sõdurid

Sajab kuulirahet taevast,
sõdurid on väsinud raskest vaevast,
kui lõhkevad mürsud maas,
ja soldatid ründavad taas,
Kivid, tolm, killud, karjed,
on sellega juba sõdurid harjunud.
Tuleb tank, tolmab maa,
lõhub müüre, maju ta,
toob surma tänavatel-
ei anna armu vaenlastel.
***
Tormijooksu vapralt minnakse,
kõik vaenlased välja lüüakse,
ei surma karda nad,
ustavalt teenivad isamaad.
***
Tulevad koju esimesed kirstud,
kohale tulevad savisaared, partsid,
loetakse moraali, peetakse matused,
kuid sõjakoldes ikka lõhkevad majad, katused,
peagi unustatakse vapper sõdur,
ja varju jääb kõik ta teenitud tõde,
Raske on soldati töö,
kui sõjakoldes langeb öö.


Hinne: 8.7/10 (15 hinnet )

Jevgeni Matjukov (02.09.2009)

Kõndisin koeraga kesk kanarbikku.
See oli võõras koer, kuid ikka armas.
Jalad tundsid sekka kivistikku.
Olin mere ääres, kajakate karmas.

Suur, must. Kiirest jooksust pikka vajund keel.
Kuis olen endale ma tahtnud säärast looma!
Varbad vastu merd ja kive veel ja veel.
Vaheldust peab argiellu ikka tooma.


Hinne: 6.7/10 (7 hinnet )

Jane (03.12.2009)

Sõprus on kui kivi mis ei purune,
sõber on isik kes ei unune.
Kui sõbra unustad,
siis sõpruse purustad.


Hinne: 5.5/10 (4 hinnet )

Kristi (23.02.2010)

Lõhnad,
need jäävad meelde.
Vihma sajab ja tulevad meelde
need hetked-vihmased reeded.
Paistab päike, võililled,
pehme tuuleiil,vahused pilved.

Mälestused.
Kartulipaneku aeg ja seened.
Ema teeb kastet-jälle need reeded.
Pannkoogi lõhn ja maasikad,
põllul ringi jooksvad vasikad.
See ilm-päike ja pilved,
suved ja talved.

Lõhnad,
need tuletavad meelde.
Istun kivil, vaatan,
tajun lõhna ja ootan-
mälestus nii ere..
Tuleb jälle meelde-
see oli vist eelmine reede.


Hinne: 6.6/10 (7 hinnet )

Tanja Kookla (10.12.2010)

Tere kallis sõber ma tulin sulle külla, et öelda sulle, et sõbrus on isik kes ei unune ja sõbrus on kivi mis ei purune.


Hinne: 6.4/10 (20 hinnet )

Teele (30.01.2011)

Väike plikatirts tõttas paljajalu
üle kruusase tee.
Teravad kivid kriimustasid halastamatult
tüdruku õrnu roosakaid jalgu.

Valus, ai, kui valus!
Lapse helesinised silmad
täitusid soolaste pisaratega.
Ta jooksis edasi.

Vesi ei mahtunud
enam silmisse ära
ja voolas tüdruku
erkkollasele satsidega lemmikkleidile.

Eemal terendas roheline aas.
Tirtsu valust moondunud näole
ilmus pisike naeratus.
Veidi veel ja siis on hea...

Oma kujutelmades ta juba kõndis lillelisel väljal,
rohulibled tundusid lausa vatina,
muru tegi õrnalt pai
hellaks muutund jalgadele.

Mõni samm veel...
Ja tüdruk astus unelmate aasale.
Äkki, selle asemel, et rõõmustada,
ta seisatas.

Seal õitsesid ju lilled,
ei neid saa puruks tallata.
Nukralt astus lapsuke
kividele tagasi.

Jätkus teekond valusalt,
kivid veelgi teravamad.
Pisarad taas täitsid silmi,
ei kuivaks jäänd ka kleidike.

Hoolis plikakene rohkem lilledest kui iseendast.


Hinne: 8.2/10 (6 hinnet )

Janika Talvar (03.09.2011)

Meenutades vana-vanemaid

Minu vanaisa ja vanaema
ammu siin koolis käisivad.
Küla simmaneid ning suve,
koos nautisid nemad.
Ehast koiduni jalga keerutati
pika päeva siis tööd rabati.
Kuupaistel Jõksi järve ääres
lõkke tule paistel puhati.

Oma eluteed koos alustasid,
kirikus seda ka kinnitasid.
Ei sõda neid lahutada suutnud
ega eluraskus armastust muutnud.
Oma lastele jagasid kõike nad:
elu, armastust ja oskust elada,
õnne ja raskusi jagada ning
piibli tarkust järgida.

Kõrges eas nad meie seast lahkusid,
elutolmu jalgelt pühkisid.
Nüüd kabelis koos nad puhkavad,
vaid hauakivi neid meile veel meenutab.


Hinne: 9.4/10 (15 hinnet )

Triin (16.11.2011)

Aastapäevaks, sünnipäevaks või tervituseks.

Ümber saanud jällegi üks ajavagu,
samas pikk, kuid teisalt jälle lühike.
Ader pöörates toon´d sündmusi üksjagu,
aeg maha võtta paras, mõelda väheke.

Et elupõld ei lõhuks eluatra,
kõik kivid, kännud hoolsalt korista.
Selles töös, kui tunned, et jääd hätta,
hea kaaslane, truu sõber abistab.

25.06.1988 Kirovi NKK talveaed


Hinne: 8.0/10 (11 hinnet )

Olev Talumaa (05.10.2011)


Kõige ilusam jõulupuu

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
tema koduks on vaikne ja lumine laas,
õhtul süütab ta tähde tuled,
inglijuuksena lumised karrad on maas.

Ainult metsloomad kuuske kuldehetes nägid, tähe oksi ja latv kus helendas kuu,
jõuluõhtul kus kullasteks muutusid käbid,
sai tast linnu ja orava kinkidepuu.

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle võõraks jääb platside kivine pind,
või kui tuleb siis võib-olla läbi su une,
läbi unenäo variab ja soojendab sind.

Leelo Tungal


Hinne: 6.7/10 (25 hinnet )

Kreete Kivirand (22.12.2011)

Meenutades vana-vanemaid

Minu vanaisa ja vanaema
ammu siin koolis käisivad.
Küla simmaneid ning suve
koos nautisid nemad.
Ehast koiduni jalga keerutati,
pika päeva siis tööd rabati.
Kuupaistel Jõksi järve ääres
lõkketule paistel puhati.

Oma eluteed koos alustasid
kirikus seda ka kinnitasid.
Ei sõda neid lahutada suutnud
ega eluraskus armastust muutnud.
Oma lastele jagasid kõike nad:
elu, armastust, ja oskust elada,
õnne ja raskusi jagada
ning piibli tarkust järgida.

Kõrges eas nad meie seast lahkusid,
elutolmu jalgelt pühkisid.
Nüüd kabelis koos nad puhkavad,
vaid hauakivi neid meile veel meenutab.


Hinne: 7.0/10 (18 hinnet )

Triin K (21.11.2011)

Kõige ilusam jõulupuu

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
tema koduks on vaikne ja lumine laas,
õhtul süütab ta tähde tuled,
inglijuuksena lumised karrad on maas.

Ainult metsloomad kuuske kuldehetes nägid, tähe oksi ja latv kus helendas kuu,
jõuluõhtul kus kullasteks muutusid käbid,
sai tast linnu ja orava kinkidepuu.

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle võõraks jääb platside kivine pind,
või kui tuleb siis võib-olla läbi su une,
läbi unenäo variab ja soojendab sind.


Hinne: 8.0/10 (26 hinnet )

Ly Märdimäe (15.12.2011)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
1
© copyright 2020 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww