ÜLLATUS
CONTRA
SALMI LUGESIN JA JÕULU-
VANA ÜTLES MULLE KUNA
OLED TUBLI LAPS SA OLNUD
KINGIN SULLE KINDERMUNA
PURUSTASIN MUNAKOORE
PIILUSIN MIS IMETEGU
KUKUB KOORTE VAHELT VÄLJA
SEEKORD OLI MUNAREBU
Pika-päka päkapikul aega enam ole.
Jõulud juba uksetaga koputavad nii, mis kole.
Laste kirjad läbi loetud, kingid ette valmistatud,
Jõuluvana ärka üles, lapsed kinke ootavad.
Mantel selga, saapad jalga, mütsi ära unusta.
Habe siledaks sa kammi, muidu lapsi hirmutad.
Saan sind uksetaga ootab, koorem kinke samuti.
Rutta, rutta Jõuluvana, muidu hiljaks jääda võid.
Härmas on metsad ja valge on maa, metsa all sahinal sõidab üks saan, põhjapõdrad seal rakkes on ees,
Kes see küll istub seal saani sees?
Saan on küll väike, kuid koorem on suur,
koorma peal seisab suur jõulupuu.
Kes see küll olla võiks muu,
kui meile kõigile kauaoodatud jõuluvana!
Lumiste luhtade valgusest
silmad veel vidus,
keegi otse mu nina eest
põõsasse vidus..
Keegi üksikult pihlapuult
külmunud marju otsib,
keegi kusagil kaugemal
koorepragudes toksis,
keegi pesa-puul hoolega
kollast kasukat harjab-
lumine vaikusalati
eneses midagi varjab.
jõuluvana selles salmis
kirjas on kõik minu soovid
ise küpsetasin valmis
ahjupannipiparkoogid
soovin ühte roosat salli
kahte kollast mängupalli
kommikesi kolme sorti
nelja vahukooretorti
viied tulge,ma ei pelga
kuue panen kohe selga.
Üks jõulumälestus
Nii tuttav on see tareõhk,
nii armsalt isemoodi.
Maas kahiseb ja lõhnab põhk,
kui mitte ükski voodi.
Ju laual seisab väike kuusk,
ju vorstid särisevad ahjus.
Ei linnatuledest, ei muust,
saa olla praegu kahju.
Kui ümber rõõmsat naeru kõlab.
Kui aurab värskelt pestud põrand.
Ja pähklikoored külje all
on põhus lesijal.
Debora Vaarandi
seisid keldris koore potid,
koore kalal käisid rotid
uhkad tuhkad kass karlote
keltrise läks pütma rote
võtis kasa sured kotid,
et saaks neise pana rotid
ah see kaval kass karlote
püütis suure huulka rote
kotitese topis rotid
ja siis selka vinas kotid
tulli keltrisd kass karlote
kantes suuri roti kote
auke täis aga olid kotid
plehku panid kõik ta rotid
TÖÖLKÄIMISE RÕÕM
Rahakott on nõnda tühi,
muudkui päevast päeva nühi.
Tööd on küll,kuid raha pole,
elukorraldus on vale.
Võlakoorem vajub selga
postis igat kirja pelga.
Palgad tõmmatud on alla,
tööd on palju,muudkui talla
mis sa teed ,ah -viina kalla!
Tööst ja viinast väsinud,
stressist ,murest räsitud
lõpuks vajud lihtsalt ära.
Korraks mured meelest läind,
justkui väljapääsu näind?
Hommik!Mine tööle,jälle sära!
Selle väikse palga eest.
Juba uuest aastast saati,
ootan jälle jõulutaati,
et saaks kingikotist suurest,
uue päkapiku kuue
ning veel kastiauto suure,
millel kommikoti koorem.
Söö kõike, "kõva spordimees",
mis trenni minnes teepeal ees.
"Kuuma koera" zeeroga
ja kooke vahukoorega.
Siis välja näed, kui kossupall,
kel jalgu pole näha all.
Palliplatsil, teiste ees,
oled kindlalt mansas sees.
Kuid vaata, et ei oleks häbi,
kui ei mahu...rõngast läbi...
TÄHEKOOREM
Täna teen tähekoormat,
tassin kokku iid ja aad.
Mu hobu kannatamatult
hirnatab:ih-ah-haa.
Mu koorem on liga-loga.
Seal segi on need eed ja kaad
ja ellid ja emmid ja essid,
ood veerevad mööda maad.
Ma hüpitan koorma otsa
veel ümmargused õõd.
Nüüd koorem on sõiduks valmis,
Hüüan hobusele rõõmsalt:nõõ!
Äkki ähkides majast välja
jookseb ähmis ää,
haarab vankrist kinni ja küsib:
"Aga kuhu mina siis jään ?
KALLIS JÕULUVANA,SAA JU POLE LIIGA VANA OLED,MINUST PALJU NOORE SUURE KINGIKOTT KOOREM.
vinguviiuli varasalvest.
vaene -rikas eestlane
kust see jama kõik meil pärit,küsida võiks lennart merilt
temaga ei saa kontakti,siis palumegi-
tule taevas appi,kas luukere pugenud on minu kappi?
meil elu eestis täitsa korras,mis sest et suuremjagu tõõtab norras
elektritgi me saame soomest,kotiga vist käime toomas
see ju meile bõrsil praetud,hindgi hullu kõrgeks aetud
vaene see kes ise loll,temast saabgi prügikoll
kuid vaesuselgi häid on külgi, nii tihtipeale tundub mulgi
ei ole sa reklaami ohver,rahakott kui tühi kohver
ka annetusi sa ei jaga,see eest aga hästi magad
vaese hingel pole piinu,mis vanasti oleks põrgu viinud
rikkurid ja miljonäärid,seljataga neil afäärid
miljonid on tuulde läinud, üksgi hing neid pole näinud
pankurid ja advokaadid, suurem jagu neist on kaagid
ahnitsejad pätid vargad,ei neist ma iial hästi arva
vaene see kes tööd vaid tegi,et libedam saaks rikka regi
noorem rahvas karastatud pensiongi neilt varastatud
eestlene oli sakste ori,nüüd siis välispangas poris
võlakoorem kukil raske,veidi hingatagi laske
haiglatest on kadunt õde,nüüd sa näed veel õiget tõde
arst kui haige abistaja suurema raha krabistaja
tänavad on täis neid lolle igat sorti prügikolle
kelle käest on võetud vara,vastu öeldud:"ära plära"
vaene see jääb siisgi ausaks,lootuses et taeva tõuseb
tehke tööd ja nähke vaeva,ehk siis pääsete kord taeva
ees seal ootab ainult tühjus,kõik see lootus sinna luhtus
jumalgi on pajas õeldis ,inimeste väljmõeldis
ausus tagasihoidlikkus ja headus see on raudne vaesuse seadus
riik ja rikas sind vaid koorib,aga kes siis sellest hoolib
ka armastus kui üllas asi,rikkurile ta on kasin
kõik see neile näitemäng minul hinge tekib äng
aga elu see on keeris see on see mis mulle meeldib
olid rikas nüüd siis vaene,alamrahvast aeg on kaeda
nüüd kui hakkab sul kord häbi,kadalipust kõnni läbi.
MEX võrumaalt.