WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Jõuluvana nurga sees,
jõulutossud jalgades,
seljas ilus jõulupusa
kirjaga: "i love u.s.a."

Nõnda üksik ärimees
seisab jõuluvana ees,
läinud "love" ja läinud raha,
meel on kurb ja süda paha.

Aga äkki läbi tusa
kostub kuskilt jõulumusa,
ärimees kui unest ärkab,
temas jõuluilu tärkab


Hinne: 8.0/10 (1 hinne )

Georg (06.12.2007)

Lapsi on me peres palju,
kaugelt kostub jõululaule valju.
Need on meie pere päkapikud,
kel peas on mütsid punased kui puravikud.

Ootamas on nad tunde mitu juba,
kuhu jääb nüüd Jõuluvana ,tulla ju lubas?!
Varsti kostub korstnast kära,
Jõuluvana kõrvetas oma püksid ära!

Aga sellest polnud kära,
ema tõi sukanõela ja parandas püksid ära.
Siis sai Jõuluvana mahti,
tegi suure kingikoti lahti.

Laste näos siis rõõmu nähti,
küll siis luulekogu läks lahti.
Kõigil Jõulupäeval rõõmus meel,
ning Jõuluvana uutesse kodudesse taas on teel!;)


Hinne: 1.0/10 (1 hinne )

Maret (07.12.2007)

On särav küünal me hinges nüüd süüdatud,
on kingikotid kuuse all valmis-üüratud.
Kaardid saadetud ja luuletused peas,
salmid pikad ja riimid reas.
Lastekilkeid kostumas on tuppa,
jõuluvana , jõuluvana, tuleb juba.
Taamal, künkal on vilksamas punane müts,
ei tea kas on see Jüts või tõesti, hiline päkapiku unimüts?
Jõulud on rahulik ja rõõmude aeg,
positiivne energia laeng.
Vaadake silma ja tõdege siiralt,
kõige ilusamad inimesed on rõõmsalt!


Hinne: 10.0/10 (2 hinnet )

Merike (14.12.2007)

Jäälilledest ehitud aken,
langev lumi.
Jõuluvaikuses kostub
aisakellade kumin.


Hinne: 10.0/10 (1 hinne )

Kersti Habo (14.12.2007)

Väljas lumine ja käre,
jõulumeeleolu ärev,
ehitud kuusk ja kaetud laud,
meie suust kostub jõululaul.

Keegi ukse taga ootab,
luuletusi kuulda loodab,
salmid loetud, meel hea,
kergelt valutama hakkab pea.

Jõuluöögi väga vaikne,
kõigi meel üsna karge,
ei sega väsimus, tüdimus,
kedagi ei vaeva ükski küsimus.


Hinne: 10.0/10 (3 hinnet )

Mairo (14.12.2007)

Piparkoogil mõnus mekk,
akna taga kõigub pekk.
Tuppa astub lahe vana
paneb kingikoti maha.
Süga habet,vaatab silma
Küsi KES VEEL PAKIST ILMA.
Vaikselt kostub jõulusalm,
vahva aastaaeg see talv.


Hinne: 6.3/10 (4 hinnet )

helve (15.12.2007)

Väga valgeks on muutunud väljas.
Ühegi lapse kael pole paljas.
Lendab lumepalle siia-sinna,
ei teagi enam kuhu minna.

Kui kõrvu kostub tuulemühin,
Kirjutan lumele: Häid pühi!


Hinne: 3.5/10 (2 hinnet )

Pisike (18.12.2007)

Lapsed salme õpivad,
lullasid nad tuubivad.
Kõik nad ootvad jõulumeest,
kellel valge habe ees.

kobin kostub ukse tagant,
aga pesamuna magab.
Vaesti kõik on jalul jälle,
taadil loevad jõulusalme.


Hinne: 7.8/10 (4 hinnet )

ülle (19.12.2007)

Taevas kuu kui kaalkas,
laual vorstisoolikas.
Kõva leib kui telliskivi,
kõrval pudeliterivi.
Pidu see teil olgu maru,
meile kostu laulujoru!


Hinne: 5.0/10 (1 hinne )

kiss (24.12.2007)

Sule silmad
Las ma puudutan su kuumi pehmeid huuli
Las ma suudlen su laugusi mis värisevad kui lendutahtva liblika õrnad tiivad...
Luba ma paitan su pead
Tahan tunda su põletavat ihu enda vastas ja teada
See kuulub minuga ühte...
Võtta sul käest
Pigistada kokku peod ja hoida
Hoida sind nii nagu ei iial kedagi varem
Tajuda sinu olemasolu minu kõrval
Tõmmata oma kopsudesse sinu lõhna

Uneleda sinu kaisutuses
Olla sinuga üks mu arm...
See oleks nii hea
Pimedas öös
Kuu kuldne kuma sillerdamas järve klaasistunud veel
Heitmas pikki ja tumedaid varje puud meie ümber
Kaugelt kostuv hundi ulg
Ja lindude erutav sidin...
Sinuga koos mu kallis...
Paljalt ja häbitult
Nii nagu meid loodi
Teineteist maitsmas ja nautimas
Luba mulle mu arm...
Luba...
Sule silmad sel ööl


Hinne: 7.1/10 (7 hinnet )

Meelike Haava (15.08.2008)

Teil soovime õnne ja tervist ja kannatust,
et kasvaks pisipõnnist
plikatirts hästi vallatu!
Et rõõmu tooks ainult
ta kasvuragin
ja põrandalt kostuks
pea sammupadin!


Hinne: 6.7/10 (21 hinnet )

pille (03.09.2008)

Miimi pihtimus
Hämar saal ja prožektori valgus
Publik vaid ootab millal etenduse algus
Nurkralt ma kostüümi kasti ees seisan
Lõpuks sealt sobivad riided ma leian
Kurvalt tühjust jälgivad mu silmad
Tahaks sealt kaugusest miskit vist leida
Rahulikult nahale ma katan grimmi
Kaitstes neid ma sulgen oma silmi
Kuulen kuidas kostub publiku märk
Tean et lavale tuleb minna iga hetk
Lonksu vet ma vaikselt rüüpan
Selle peale sigareti pakist süütan
Minutid jäänud mind ootab publik ja lava
Valge mu mask sinna peitun ma taha
Keegi ei märka nukrat miimi
Grimmi alt välja paistvaid kurbi silmi
Aeg on käes tuleb lavale minna
Suits vaid jääb tuhatoosi suitsema sinna
Lonksu vet ma võtan veel klaasist
Peeglist vaadates oma nägu katvat maali
ma astun lavale ma olen nüüd siin
olen teie jaoks teid lõbustav miim
näen vaid teid ja prožektori kuma
naerutan teid siin teilt küsimata luba
grimass ja grimm mis katab mu nägu
kui lasen üle teist oma nukra pilgu
keegi ei tunne ju kaasa miimile
Iga ta õnnetus on ju naljakas kõigile
kui publiku ees tapetakse mindki siin
siis se ka naljakas sest olen lihtsalt miim
kui etendus läbi ja publik on rahul
on miimil ikka veel südames valu
kummardusega ma saadan publiku välja
kuulen kuidas keegi teeb veel irooniliselt nalja
lõpuks jään mina ja tühi saal
prožektori valguses mu nägu kui maal
kurvalt ma vaatan jälle tühjuses ringi
ehk sa jäid saali et näha su silmi
kuid ma tean et sind polnud siin
oli vaid laval nukker miim
kes vajab sind su hellust ja tuge
kuid miimile on selge et seda ei tule
tuled kustuvad ja saal on pime
vaikselt grimmi ma pesema lähen
käsi suitsu järele pakist haarab
peeglist nukker miim mulle vastu naerab
tühjendan joogitopsi ja vajutan selle lömmi
etendus on läbi aeg eemaldada grimmi
mõted ma sinust peast eemale ajan
teatrist on jäänud vaid tühi maja
tunnen vaid seda et tekitad valu
tean et sa ise ei sa sellest aru
kostüüm on võetud ja nägu pestud
majast ma väljun külmale talvele vastu
tunnen vaid seda mida mu hing
hea et tänaval keegi ei tunne mind
nüüd ma kannan maski mis mul ees
olen lihtsalt õnnetu mees















Hinne: 8.6/10 (26 hinnet )

vaikivBOB (08.10.2009)

Emake mu tugi raskel hetkel



Kodutare.. vokiratta vurin,
õuest kostund koera vaikne urin.
Ulguv tuul ja ahjus hõõgvel söed
ammu ununenud olema peaks kõik see juba
jah,,,,kuid meelen mul see ikka.
Ema soojad käed,
sageli ta lahket pilku naeratamas näen.
Tunnen tema puudutust,
see maha võtab pinge,
rahu tuleb tagasi mu väsinud hingge.


Hinne: 9.4/10 (18 hinnet )

katanka (10.10.2009)

silmis pisarad,hinges kaos,peaga vastu seina taon,huulilt kostumas karjatus:"käi kuradile armastus!"


Hinne: 8.3/10 (4 hinnet )

kertu (26.10.2009)

Jõuluootus
Lapsed istuvad kuuseall reas,
ning jälgivad kuuse küünalte sära.
Kõikidel lastel on salmidki peas,
kostub sealt suur-suur kära.

Iga lapse põues on suur ootus,
meie lapsed ootavad ja ootavad.
Kuni täitub ka tema lootus,
meie lapsed ootavad ja vaatavad.

Väikese Miku jõulusoov on saada suusapaar,
Maril aga armas kaisumõmm.
Annekene soovib raamatut nimega "Saar",
ning ilusat pajakinnast ootab meie memm.

Laste silmis avaneb suur ootus,
seda piilub aknatagune päkapikk.
Lapsed ootavad kuni täitub jõululootus,
seda teab vaid memm õnnelik.


Hinne: 5.0/10 (5 hinnet )

Kaidy Soovik (08.12.2009)

Lapsed istuvad kuuseall reas,
ning jälgivad kuuse küünalte sära.
Kõikidel lastel on salmidki peas,
kostub sealt suur-suur kära.

Iga lapse põues on suur ootus,
meie lapsed ootavad ja ootavad.
Kuni täitub ka tema lootus,
meie lapsed ootavad ja vaatavad.

Väikese Miku jõulusoov on saada suusapaar,
Maril aga armas kaisumõmm.
Annekene soovib raamatut nimega "Saar",
ning ilusat pajakinnast ootab meie memm.

Laste silmis avaneb suur ootus,
seda piilub aknatagune päkapikk.
Lapsed ootavad kuni täitub jõululootus,
seda teab vaid memm õnnelik.


Hinne: 3.6/10 (7 hinnet )

Kaidy Soovik (08.12.2009)

Pilk nii jäine,
astub lohe,üksipäine.
Hambad verest tilkumas,
ohvri kallal ilkumas.
Kuuldele toob urinat,
kurgust kostub kõrinat.
Astub mööda teed too lohe,
uue ohvri loob ta kohe.
Mets kohiseb tuule embuses,
suure hirmu lembuses.
Lohe tammub jäiselt edasi,
ei surma enam kedagi.
istub mere ääres kaljul,
nutab ta tugeval häälel,valjul.
"Miks küll tapjaks loodud ma?
Meri,oh,meri ütle sa!"
Tikubki nutta me draakon,väike,
pilve tagant ilmub äike.
Väiksel tapjal hakkab külm,
"Miks ,oh,miks on ilm nii julm"
Temal pole vihmajopet,
kuigi seda vajaks topelt.
Mõtleb iga ohver nüüd,
tapja tundma peabki süüd!
Lohe külmub kalju külge,
tuuleke sülitab peale tal sülge.
Lohe südant ei armasta keegi,
tapja nahka ei armasta keegi.
Kord ilmub üks tüdruk rannale,
pöörab pilgu ta jäätunud lohele.
Tüdrukul lohest hakkab kahju,
sulatamiseks pistaks ta ahju.
Too punapea nutabki lohe saatuse üle,
pisarajõega ta täidab oma süle.
Järsku miski raksatab,
järsku miski kraaksatab.
Armastus üles sulatas jää,
sest armastus tgevam,kui külm ja kõhe jää


Hinne: 7.9/10 (18 hinnet )

Elss Marta Raidmets (09.12.2009)

Sõidan sinna, kuhu viib tee.
Olgu see Tallinn või Tartu,
mind ei teeks kurvaks ka see,
kui jõuan hoopiski Harkku.

Minu teejuhiks on vaid paar varest.
Küllap nad teavad, kuhu pean minema.
Nad suunavad mööda me Arest.
Tee jätkub. Läinud on pimedaks.

Varesepaar edu soovides kraaksatab.
Keeravad metsa ja läinud nad ongi.
Ei tea, kas mõjub see laastavalt,
kui pidada teejuhiks rongi.

Kaasas püsin, kuid tempo on kiire.
Mul kõrvu kostuvad tunmatud keeled.
Kohati tundub, et teeme vaid tiire,
kuid usaldusväärsed pole hetkel mu meeled.

Ma jätan rongi ning jätkan teed üksi.
Sõidan itta, kuid täiesti sihitult.
Tee ääres naised on lüpsil.
Pole aega aidata. Edasi kihutan.

Peatan mehe, kes vaatab mind kõrvalt.
Ta küsib mult, miks ma küll põgenen.
Vaikin - elu teeb kurvaks.
"Ma kardan", vaikselt pean tõdema.

04.11.2010


Hinne: 9.4/10 (5 hinnet )

Liisa Lotta Tomp (16.11.2010)


Emake loodus.


Tähine taevas ja liivaluited,
kuskilt kostumas öökulli huiked.
Tuul keerutab liiva seda,ei sega miski teda.

Seal ülal paistab justkui ``Tee`` tähe säras,
mis tuntud,teatud.... igal inim hingel.
Pärimustesse see ``linnutee`´ nime all kantud
Rahvailt-rahvastele muistendeis ta sõnum edasi on antud,
mõista,et tähistaeva lummust,
kuu kiirte sära.
Sinna juurde on kuulunud ka lõke ja selles hõõguvad söed.
Lõkke leek et saada sooja,kui päeva soojendanud päikese kiir läinud on looja.
Sütest soojal asemel uinuda mõnus,
silmitseda taevalaotuse avarust,
kasutada Maa Emalt saadud saladust,
sosistava tuule toodud sõnu.

Selline on loodus:tule,tähtede,päikese ja kuu sära.
Palju mõistmatut kõiges selles,meie inimkonna jaoks arvata tuleb veel ära.

Loodus aga aastast -aastasse ajaga käsikäes ruttab.


Hinne: 8.5/10 (6 hinnet )

katanka (26.12.2010)

Siis kui saabub isadepäev, päike särab kogu päev.Isal tööle pole kiiret, tunda pole aja piiret. Koerust rohkem teha võin, isa suust ei kostu sõim. Isa hoopis armsam täna, õrnem, heldem, hästi kena. Koos me saame mängida, kasvõi õues hängida. Minu isa kõige parem, kõige suurem, kõige targem. Alati ma talle kallis, ka siis kui päev on veidi hallim. Kallis isa -issike, parim minule, võta ikka sülle mind, nii väga hoian Sind. Varsti olen peagi suur, elus liikumas kui tuul, Sinu õpetused nii, marjaks kuluvad mul siis. Kallis isa, kallis paps-palju õnne soovib Su laps!


Hinne: 9.3/10 (36 hinnet )

Mai-ke (10.11.2011)

Umbes nädal enne jõule, kostus õuest sea kisa,
me õega kohe teadsime on siga tapmas isa!
me lippasime lauta kaasas kätepesukauss ja panged,
ei seganud meid ei külm, ei tuul ega ülikõrged hanged.
Kui lauda juurde jõudsin küsis isa: "Poiss mis viga?"
ma laususin, et: "Olen kurb, see oli mu lemmik siga!"
"Mulle meeldis justnimelt temaga ülekõige ratsutada
ja ta suutis künast süües ka kõige vähem matsutada!"
Isa ütles: "Ära muretse, meil veel mitu toredat orikat!"
ja pühkis oma käsi verest puhtaks vasta sarikat!
"Isa mind veelgi lohutas, ta ütles: " Keegi oli vaja ju tappa!"
ja ulatas mulle panged! "Vii nüüd veri emale tuppa."
Ema tuli naeratades trepile vastu, ta kandis tumepunast sviitrit!
ta rõõmsalt hõikas: "Pojake, meil on verd nüüd oma paarkümmend liitrit!"
Kui õde tuppa jõudis, ma ehmusin ja mitte vähe,
ta oli naljaviluks toppind seapea endale pähe!
Siis hakkasid kõik naerma, nii et lausa kajas,
selline võiks jõulurõõm ollagi igas majas!
Me hakkasime õega mängima, et oleme kaks põrsast,
nii imearmsaid rõhitsusi kostus tema kärsast!
kuid ema kutsus meid kööki, et õpetada meile kahele,
kuidas sea soolikaid saab puhastada, pannes sukavarraste vahele!
nii vahva oli vaadata, kuidas igaltpoolt voolas rasva,
Ema ütles:" Lapsed õppige ega muidu teist inimesi kasva!"
Kõik naersime ja kilkasime, nii et vanaemal lendasid proteesid,
ja õnnelikud olime, sest seapea ja jalad juba keesid!
köögis õhk oli juba täis paksu rasvast jõuluhõngu
ja meie saime jätkata oma röhitsemis mängu!
Nüüd seisan jõulumees su ees ja tean, mis on jõulu ime,
see verivorst siin taldrikul, kandis eelmine nädal veel nime!
Ma annan nüüd sullegi maitsta kuid pead mulle lubama et sa,
seda süües ei unustaks hetkekski, et ma sõitsin sellel kunagi ratsa!


Hinne: 4.1/10 (39 hinnet )

arles uukivi (23.12.2012)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
1
© copyright 2019 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww