jõuluvana istub saanis,
pea on sorgus, lõug see maani.
Oh mis häda oh mis piin,
kingikotist lõppes viin!
Piiripunktis kiire,kiire
kätte saadud väike diiler.
Jõuluvana istub norgus,
habe hall ja juuksed sorgus.
Suur on valu,suur on piin,
kotist leiti kokaiin.
Jõuluõhtu
On õhtu ja küünlad põlevad,
kuusel ehted säramas
ja täis õnne laste silmad.
Õhus tunda ootusärevust.
Käes aasta ainus päev,
kus rõõmu jagub kõigile.
See on õnnistatud aeg
ja armas väiksest suurele.
Just ahjust tulnud kakuke
ja laual valmis verivorstike
ning laste tehtud piparkook
on tuppa loonud erilise õhu.
Ema kappi pani põlle
ning laud on kaunilt kaetud.
Kõigil harras ärevus,
et pole kohal jõulumeest.
Lapsed vaikselt omi salme
on ümber ema kordamas.
Nad ikka jälle küsivad,
miks issi õues nõnda kaua.
Siis kosta valju kopsimist
ja unub issi puudumine.
Näe, seal ongi jõulumees
suure raske kotiga.
Nüüd lapsed harda värinaga
omi laule, salme esitavad.
Oh, kuis sealt kotist jagus
salle, kindaid, nukke, autosid.
On rõõmusagin nii suur,
et vaevu tähelegi pandi,
kui lahkus jõulumees
ja mil isa tuppa tuli.
Küll siis talle muljetati
ja kärarikkalt kaasa tunti,
et juba läinud jõulumees,
keda issi nii ei näinudki.
Ema issit õrnalt kallistab
ja miskit kõrva sosistab.
Siis ta kõiki lauda kamandab,
et muidu vorstid jahtuvad.
15.detsember 2004.a.
Täna ma jutustan karuotist
kes kukkus välja kingikotist,
kukkus mauhti saanilt maha
saan se kihutas metsa taha.
Karuott saanile järele astus,
teel tuli keksides jänes vastu
kuulnud et hädas on mängu karu
haaras ta karu ja tormas kui maru .
Varsti ta pusiski salamahti
tegi tuttava koti suu lahti,
taas oli karu koti sees
kus teda ootasid sõbrad ees
Jõulumees midagi sellest ei tea
nägu tal naerul ja tuju on hea
"Jõulurõõm!"
Jõuluööl käib kibe töö
päkapiku poistel
ja kõigil teistel
kes lastest lugu peavad
ja neile kinke veavad.
Rõõm on suur
sest toas on jõulupuu
ehted kaunilt sädelevad
küünlaleegid värelevad
unustada nüüd ei või
jõulusalme põnevaid.
On põnevus nüüd nõnda suur
et sõnad takerduvad suus
mis ta mulle nüüd küll annab
seisan nagu soolasammas
veidi mõtlen ja siis ütlen.
Jõuluvana,jõuluvana
ära mine üldse ära
meile elama sa jää
koos meil oleks väga hää
kingikotist iga päev
kinke tuleks võluväel.
Tipa-tapa, kes seal kõnnib,
see on vistist jõulupapa.
Seljas suur kotike,
käes aga jäme kepike.
Kotist jagab kinke häid,
silitab ka laste päid,
aga hoidku kes on paha,
sellel võtab püksid maha.
JÕULUTÖÖ
Vahel käid ju sõpradega väljas -
lihtsalt istuda
ja kuulatada melu.
Vahel kustutad nii infonälja,
silm puhkab,
prill näpuvahel nagu lemmiklelu...
Kuid jõuluajal tihe ajagraafik,
niisama istuda
ei ole enam mahti.
Jutt lühike - sa oled jõulusaadik,
kink kotist -
ja nüüd läheb lahti!
Häid jõule, kallis jõulutaat!
Videvikus akna taga,
seal kus väikeveli magab.
Hiilib vaikselt habemik,
tillukene päkapikk.
Seljakotist päris väiksest
võtab koogi nagu päikse.
Mille sahistades ta
sussi sisse soputab.
Maiasmokk nüüd ootab kinki
Ta ei soovi saada sinki
Seda mõistab jõulutaat
Kotist vupsab välja sokolaad
jõuluvana
Jõuluvana puna nina,
kotist leidis endalt tina.
Kogemata kombel aga,
neid tal oli palju taga.
Kingikoti viskas ära,
see seal tüdrukule mära.
Mis küll teha ei ta teadnud,
majja oli sammud seadnud.
Astus ruttu tagasi,
kuid päkapikud magasid.
Kust küll leiab kingi ta,
mis sobiks tüdrukule ka.
Järsku meelde tuli tal,
et kotis väike kitsetall.
Mõtles et see sobiv on,
parem ikka kui üks konn.
Juba uuest aastast saati,
ootan jälle jõulutaati,
et saaks kingikotist suurest,
uue päkapiku kuue
ning veel kastiauto suure,
millel kommikoti koorem.
Jõulusoki lugu
Hommikul ma ärkan vara,
kiikan soki sisse kapi taga,
et näha, mis on sinna öösel toodud,
selleks saigi sokk mul kootud.
Soovin saada präänikut ja kommi,
õunu,šoksi ja veel muudki nänni.
Kui siis leian neid ma soki seest,
tänama pean päkapikku selle eest.
Kuigi tahaks seda ise näha,
kuidas asjad saavad kapi taha.
Kuid mul öösel nii hea uni,
ei siis silmad lahti püsi.
Unemati on vist kärmas,
endal külmast habe härmas.
Puistamas mull´liiva kotist silma,
et ei näeks ma päkapikke silmast silma.
Päkapikkude päkad porised.
Oh mis sa see ilma üle torised!
Seegi hea, et jõulutaadi habemes põsk
pole enam paduvihmast või lörtsist rõsk.
Ta sulle ehk poolikust kingikotist
ehk leiab midagi poolesotist.
Sest temagi pungil rahakotil
on jõulueel külas käind rotid.
Jõuluvana tore mees,
vatist habe on tal ees.
Lastelt luuletusi kuulda soovib,
kotist kinke kätte saada proovib.
Kohtumine jõuluvanaga
Kohtasin sind jõuluaja lummuses
taevatähtede heledas valguses
sa küsisid mida ma vajan?
kas jõulurõõmu või ehk midagi veel.
Ma ütlesin sulle,et soovin
et mu ümber oleks naeratavad näod
mitte keegi ei tohiks tunda
nukrust mis hinge vahel poeb.
sa lubasid maailma muuta
kui teeme seda kõik üheskoos
siis võtsid sa kingikotist tähe
ja valgustasid mulle teed
et saaksin minna ja kõigile öelda-
jõuluvana on juba teel