poisid lilli meile andsid kaheksandal märtsil.
ütlesid, et naistepäev, ja kaege, et ei närtsi,

plikad, teie pinkidel need kollased nartsissid.
siis nad jänku-hundi märgid meile rinda pistsid.
pärast tunde seltsis sõime suhkurdatud kringlit.
poisid olid viisakad ja lahked nagu inglid,

teatasid, et püha puhul saadavad meid koju.
aga õues neile tuli lumesõjatuju.
mina sain palliga suhu.
helen sai laubale muhu.

mail oli ranits lund täis.
klaarika käpuli käis.
minni, kel lund sattus ninna,
ähvardas kaebama minna.

siis me jooksu pistsime, ja poisid kannul jooksid
küllap nad meid lõpuks ikka koju saata lootsid.
teet mind narris: “luba, et su koolikotti kannan!”
naersin – on ju naistepäev, ja mis seal pahaks panna!”

TERVE AASTA OODATES
SEDA UHTE PAEVA
AINULD SELLES LOOTUSES
ET OOTUS TASUS VAEVA

OOTATES LAHKED SONA
UHTE LAHKED PILKU
ET OHTUL VOIKS MOLTA
PAEV EI LAINUD VILTU

LIILI TAIS PIHUT
KARP TAIS KOMME
VEITI NUTTU TIHUD
NEID TAHAKS KA HOMME

HELLITADA ENNAST LASTA
TAHAKS IGA PAEV
ORNUSTEGA MIND KASTA
POLEKS JU SUUR VAEV