Ma ei ole julm,
kuigi kortsus on mul kulm,
kuigi küljes on mul vead,
tahan lastele vaid head.

Oleks suhkrusaia sarnane
kui ma poleks karvane.
Habe pikk mul ees,
ma ei ole tavaline mees!

jõulud,
võidud,
sõidud,
rõõmud,
jõuluvana lastele hea,
nii neil kõigil veab,
kingid jõuluvana kokku seab,
jõulupuule ehteid veab,
hunnikute kaupa seab,
vaatab jõuluvana hea.

Piparkook, piparkook
tikk-tikk-takk,
miks on sinu kuue peal
kollane sakk?

Selleks, et ma ilusam välja näeks,
et ma Teile, lastele, rõõmu teeks!

Kui väikeseks saada võiks igaüks
sellel õhtul ja ööl,
mis on kõigile üks -
täis küünlavalguse imet!
Sa kuulata!
Jõulumees ongi teel!
Ta tuleb ka suurtele lastele veel!
Just!

Oi, seda lund, oi lumekest,
mida sajab ja sajab!
Oi, seda talvist tuulekest,
mis väljas sääl juttu ajab!
Tuul kõneleb kuule ja tähile,
ta kõneleb jõuluööst.
puud lumega kaetud, nad kuulavad,
mis räägib tuul imedeööst.
Oi, seda tuult, ta kõneleb,
et tulemas jõulumees,
ja oi, kui ta tuleb,
siis säramas tal lumeke taga ja ees;
ning pambud tal seljas, ka vitsakimp - v
ist lastele, arvab küll Endu,-
ei, see on selleks, kui varesed teel,
neid hirmutab, et tõuseks lendu.



Oi, seda lund, oi lumekest, mida sajab ja sajab!

Oi, seda talvist tuulekest, mis väljas seal juttu ajab!

Tuul kõneleb säravast jõulupuust ja sellest, mis Endule toodi

Küll mängiks Endu, see latseke; ta väsimus viimaks viis voodi…

Kopp kopp ukse taga
see võib olla jõuluvana
mis ta siis meilt jälle tahab?
mul ei ole üldse raha ..

Tööl mind jälle lasti üle,
palgast ilma jätis ülem.
Jõulupreemiast võin vaid unistada,
seda lastele pean tunnistama.

uusi uiske te ei saa
aga äkki järgmisel aastal?
hoiame kõik koos me pöialt,
verivorsti asemel
me jõululauas imeme nüüd pöialt.

Jõuluvana päris vana,
tukkus saani sees,
põhapõdrad olid vagad
ei äratanud jõulumeest.

Päkapikud hoolega
püüdsid äratada jõuluvana,
kes vaid norskas, kes vaid ohkas
kuhu jääb küll jõulusära.

Peagi jõuti Rõngu külla,
et saaks minna lastelegi külla,
päkapikud usinasti ajasidki
jõuluvanal pea sassi,
jõulumees siis tõstis kära,
kas me olemegi päral.

Esimesena mindi polumooni,
et saaks asjad kiirelt loodi,
püüti kinni Risto Roos,
keda ootas ees kingi noos.

Ristol luuletused peas,
sai ta jõuludeks palju head.
Peagi kingid kõigil käes,
rõõmus meel ja kõlas naer,
jõulutaat siis asus teele,
lubas et peab ka järgmise
jõulud neid meeles.

Mida päkapikud teevad?
lastele nad kommi toovad.
Vabal ajal neid nad söövad,
hambaarsti juurde läevad.

Hambaarst, see hambaid uurib,
mõnda hammast päkal puurib.
Ühe hamba välja juurib.
Värisevad kisast kuurid.

Päkapikul hakkas parem,
plommi sai ta teistes varem.
Nüüd ta ei too kommikarja.
Sussi seest saab hambaharja.

Jõuluvanal mobla uus,
räägib vaht suus.
Hüüab:,,Oo! sms!''
Aga hoopis mms!

Igast träni kaasa veab
Kõik need lastele ta seab
Kakaod siis joob ta Päksiga.
Õhtul räägib Taksiga.

Tuli maha lumi
ja karul tuli uni
Lumi on nagu valge vaip
kuna tal on oma paik
Lastele meeldib lumega mängida
aga ise nad palju hänfivad
Lumi tuleb talveks maha
meie kauni ukse taha
Lumi suvel seisab taevas
sest mu isa auku kaevas
Lumi on üks tore asi
kevadeks ta koju kasib
Jõuluvana sõidab pma saaniga
oma suure plaaniga
Päkapikud käivad sussist-sussi
mis siis kui lapsed omadega vussis
Jõulud vahel mustad ole
nii see väga kole
Valged jõulud on parimad
lapsed ennast harivad
Jõulud on suur püha
vahel tuleb ka köha

JÕULUTAAT,VA KAVALPEA,
LEIDIS ÜLES NIPI HEA,
INTERNETIS NÄITAS END,
OLI VAST ÜKS KAVAL VEND.
KINKE SAATIS NETI TEEL,
NII TA POLNUD AINA TEEL
EGA OSTNUD KOKKU KRAAMI,
MIDA VÕTTA KAASA SAANI.
LASTELE TA RÕÕMU TÕI,
ISE AGA LULLI LÕI.

KATI KÜSIB:"LUND EI OLE,
KAS KA JÕULE NÜÜD EI TULE?"
TULEB, TULEB KATI KALLIS
JÕULUMEHEL SUKSU TALLIS.
PANEB HOBU VANKRIETTE
LASTELE TOOB KINGID KÄTTE.

Tulemas on jõuluvana,
Kaasas kott ja kana.
Lastele ta kinke jagab,
Kui laps veel magab

Kui kingid kuuse all on reas,
On lastel kohe salmid peas!
Kui jõuluvana läheb,
Säravad ta järgi tähed!

Lapsed hommikul ärkavad
Ja jõulukinke märkavad!
Kingid kuuse all on reas
Nagu lastel tutimütsid peas!

Jõulud on tore aeg,
siis lund täis on terve aed.
Puud kõik ilusti ehitud,
meelelt kurbus on pühitud.

Tavaks ikka on jõulukuul,
tuua tuppa suur jõulupuu.
Kõik seda usinalt ehivad
ja rõõmsalt laule laulavad.

Päkapikud lastele komme toovad,
usinalt tublide nimekirju loovad.
Ikka ja jälle kordavad nad luuletusi,
et jõuluvana annaks neile maiustusi.

Varsti jõuluvana teel,
lastel rõõmus ja ärev on meel!
Kingitusi palju ta meile toob,
Limonaadi ja mahla ta meiega joob.

jõuluvana tore mees
ta ei istu sussi sees
lastele ta kinke toob
ise aga mahla joob

õunamahl on väga hea
jõuluvana seda teab
ise aga mahla joob
lastele maiustusi toob

Jõuluvana tore mees,
habe pikk ja valge ees.
Astub majast majasse,
kinke jagab lastele!

lapsed on toredad,
emad on nobedad,
isad on rikkad,
sportlased aga pikad,
lastele ütlen tsau tsau!
emadele pau pau!

Kui ma inimeste
ja inglite keeltega räägiksin,
aga mul poleks armastust,
oleksin ma vaid kumisev vask
ja kõlisev kelluke!
Ja kui mul oleks prohvetianne
ja ma teaksin kõik saladused
ja kõik tunnetatu
ja kui mul oleks kõik usk, nõnda,
et võiksin mägesid teisale paigutada,
aga mul poleks armastust,
siis ei oleks minust ühtigi!
Ja kui ma jagaksin kõik oma vara vaestele
ja kui ma annaksin oma ihu põletada
ja mul poleks armastust,
siis ei oleks mul sellest mingit kasu!
Armastus on pikameelne,
armastus on täis heldust;
ta ei ole kade,
armastus ei suurustle,
ta ei ole iseennast täis,
ta ei ole viisakuseta,
ta ei otsi omakasu,
ta ei ärritu,
ta ei pea meeles paha,
ta ei rõõmutse ülekohtust,
aga ta rõõmutseb ühes tõega;
tema vabandab kõik,usub kõik,
loodab kõik,sallib kõik!
Armastus ei hävi ilmaski.

1.Korintlastele 13
Pauluse 1. kiri korintlastele.

Kord väikses talus elas
üks vana memmeke
ta tuba lilled katsid
ja katsid õueteid.

Ta vaikselt üles kasvas
ei teadnud kurjusest
ja rõõmus oli ikka
kui rääkis lastele.

Kord tema juurde tuli
see majaperemees,
ta salamisi küsis :
"kuis elad memmeke?

Kui vaene sina oled
mu memmekene sa,
kuis saad sa nii veel laulda
siin rõõmsa meelega?"

Siis memmekene küsis:
"mis rikkus annab sul,
kui on sul puhas süda
on laulul ka su huul.

Kui aga teed sa kurja
ei seda tunnista,
mil inimene endal
süüd iial leiad sa ?"

Siis läks sealt õuest ära
see majaperemees,
sest memmelt kuuldud sõnad
tal läksid südame.

savisaar

Svisaarel kõht on ees ,
endal aru peast on pees.
Talle valetada meeldib,
seega,ei usu teda keegi.
Ansipi ta välja vilistab,
puid jagab,siristab:
"Keskeragond,kes siis veel?
tehtud,tehtud,teeme veel!"
Venelastele ta jumal on.
Reisi saatjad...
kellele neid siis vaja on?

Õpetaja

Õpetaja vahel kuri,
neid on koolis terve kari.
Kaklemis ei ole koolis,
muidu istud dire toolis.
Vahel õpetaja jutustab,
kirjatahvlile kirjutab.
Mängida ei taha üldse,
see tekitab õpilastele pahameele kortse.
Saali nad ei taha lasta,
tahavad vaid lilli kasta.
Ei luba teha kisa kära,
ajavad siis klassist ära.
Aga siiski nad on toredad,
üldse mitte koledad.
Kui panevad hindeid häid,
siis rõõmust klassis ringi käid.
Kui sa lõpuks taipad,
et õpetaja sindki aitab.
Ta paremaks teeb mind,
ja kui sa tahad siis kasid.

Laste kingid

Astub sisse jõuluvana
kaasas kott ja kana.
Lastele ta kinke jagab
kui laps veel magab.

Kui kingid kuuse all on reas
Siis on lastel kohe salmid peas!
Jõuluvana minema siis läheb.
Säravad ta järgi tähed.

Lapsed hommikul ärkavad
ning jõulukinke märkavad.
Kingid kuuse all on reas
nagu lastel tutimütsid peas.

tähed taevas kumamas.
öö on pimedam kui suvel.
salmid selged puna palgel nõnda jõulud tulevad.

päkapikud usinad kinke kokku pakivad.
jõuluvana hiljem ned lastele juurde toimetab.

ööd ja päevad mööduvad ning jõululiaupäev läheneb.
lastel luule ammu peas ning kõrvas tiliseb aisakell.


nii ned jõulud tulevad ja tulevad!!!!!!

Lumemasin
Lumemeasin tööle hakkab vara,
lastele ju lund on vaja teha.

Usinasti töötab terve öö,
hommikuks on tehtud tubli töö.

Lumemasin palka küll ei taha,
lihtsalt kallab kogu lume maha.

Tubli töö eest tasuks on ju see ,
et lastele ta palju, palju rõõmu teeb.

KALLID SÕNAD MEIL ON ANTUD
LASTELE SIIN EMA SUUST,
ELUPÕHJAKS ON NAD PANDUD,
NAD KUI HINGE ÕNNISTUS.

EMA SUU NEIL IGA SÕNA
SÜDAMESSE KIRJUTAB,
AITAB NEID, ET IGAL AJAL
SELGESTI NAD ARU SAAKS.

HARIB LASTE SÜDANT ISE
VILJAKANDVAKS PÕLLUMAAKS,
SÕNASEEMET KÜLVAB SISSE,
ET TA VILJA KASVATAKS.

NAD ON KUI PÄIKE, KILP JA ILU,
EMA SÕNAD LASTELE,
ANNAVAD NEIL AU JA ILU,
LOOVAD HINGE HEADUSE !