Jõulutaati ootan väga,
sest see mees on lahe säga.
Kingikotis igat värki,
Hugo Boss-i, Armani särki.

Päkapikud jõivad peeti,
Aprillist saati kokku veeti.
Kallleid kelli, mõne maali,
kõik mis Pärnu mnt.saadi.

Loodan et see Jõulumees
seisab ka mu ukse ees!
Kingikotti paneb käe,
Ja kullaäri nänni näen!

Kes seal ukse taga kopsib,
jalgu lumest puhtaks ropsib?
Tahab tulla meie tuppa -
arvab vist et vana tuttav?

Emme julgelt ukse avab
näol tal naeratus on kaval -
tuppa astus võõras mees
habe ajamata ees

pikk ja valge, ninal prillid
peitmas kulmude all silmi,
mantel punane on maani
kaasas kotitäis tal kraami.

Hakkas minult salmi nõudma
pidi teise kohta jõudma,
kohmitses siis koti sees -
ütles, olen tubli mees!

Kust ta teab? Vist tõesti tuttav?
ma ei küsi, sest ta ruttab.
Tuttavad tal saapapaelad -
vist on isalt saapaid laenand...

Ootan kuni issi tuleb
räägin talle oma murest.
Loodan enne magamist
saab issi saapad tagasi.

Tere,tere, armas jõulutaat,
on Sul ikka kaasas kommivaat?
Kas Sa coca-colat mulle maitsta tõid
või kas ise joogi tilgatumaks ära jõid?
Loodan, kingid rõõmsaks teevad kõigi meele
ja ei raatsigi Sind jälle saata teele!

kõik on vaikne kõik on vagus
piparkook on mesimagus
meelel mõlgub kingi soov
isa metsast kuuse toob
istun vaatan mõtlen ootan
jõuluvana näha loodan!

Jõuluvana ammu ootan,
näha varsti teda loodan.
Olin aasta läbi hea
jõulusalmgi pikk on peas.
Ärevusest istun aknal
kaugusesse kurvalt vaatan.
Millal saabud jõulumees
kingitused kotisees?

Mina tahaks küll nii väga
väikest päkapikku näha
küsiksin siis tema käest
kuidas ta küll kõike näeb?
Ise ta ju on nii väike
aga teab mu kõiki käike,
kas mu tuba korras on
või siis tuleb hoopis jonn!
Mina aga ikka loodan,
et mu sussi sisse toodaks
kas või pisikene komm
sellest palju rõõmu on!

tulemas on jõuluöö
enam ma ei tee tööd
ootan ainult jõuluvana
juba ema lauale toob kana
lipsab lauale ka vahvel
nüüd on puudu nuga kahvel
needki hüppavad siis lauale
kuid ei jää sinna kauaks
õues näevad jõuluvana
aknalauale ka hüppab kana
mina ootan et sisse astuks jõulutaat
siis loen talle luuletuse vaat:
tere kallis jõuluvana tere
ammu ootas sind me pere
loodan kingi peale ma
selle anda mulle saad!

Valge vaip on jälle maas
varsti jälle jõulud taas
Piparkoogid laual reas
suhkrumütsid on neil peas.

Päkapikud akna taga piiluvad kui mina magan
jõuluvana nüüd ma ootan
temalt kinke saada loodan
tore jõuluaeg on käes
varsti ise seda näed!

JÕULUMEES KUI HAKKAD SA
SÕITMA KINGIKOTIGA.
LOODAME, ET JÕUAD RUTTU
MUIDU PÕNNID JÄÄVAD TUTTU.
AADRESSI SUL ANNAN KA
LOODAN, ET EI UNUSTA.
PAISTAB MAJAKENE SEAL
JA KAKS KUUSKE AKNA PEAL.
KOER KA ÕUES,
KUID TA TEAB.
KEDA SISSE LASKMA PEAB.
VITSAKIMP SEE VÄIKE LISA
MUIDU PÕNNID TEEVAD KISA.

Olles jäätunud aknal jõuluootel,
künkal lapsed-salvokelgud pooltel.
Väljas sajab paksu lund,
väsinud mees laseb kuuse all und.
Millal need päkapikud liiguvad,
aknalaual ekstreemselt kiiguvad.
Pole ma neid kunagi näinud
pole nendega ühes kooliski käinud.
Loodan ,et kunagi neid siiski näen
kindlasti ulatan neile abistava käe.

Jõulumees!!!

HUVITAV KAS PÄKAPIKUD
KIRJA TÕID SUL KÄTTE.
MUIDU MEIE PERE JUURES
JÄÄD SA SUISA HÄTTA.
VANAEMA ON MEIL NÕUS
KANDMA KA T-SÄRKI.
VANAISAL ASENDA
KA MISKIT SAMA VÄRKI.
ISAL SOKID KÄIVAD KA
PÜKSI NUMBRIT SA EI TEA.
LAPSED KOMMIDEGA NÕUS
AUTO KÄIB SUL ÜLE JÕU.
MUL TOO RAHA ASEMEL
ARVUTI, MIS TASEMEL.
LOODAN MA, ET SOOVID KA
SULLE KÄTTE JÕUAVAD.

Ma võiksin olla su jõuluõhtu kingitus.
Su voodil seistes ma laulaks "Püha ööd".
Ja küünlavalgel, see korvaks minu igatsust
ma eemal hoiaksin sind tähtsast päevatööst.

Sul täidaks toa ma piparkoogilõhnaga.
Ehk kauneid tähti siis vilgub taevalael...
Pea saabub külaline kaugelt-kaugelt põhjamaalt
ja sinu hingesoojus sulatab mus jää.

Mu väike soov kirja paberile sai,
olgugi, et jõuluvana päriselt ei ole.
Küll iga unelm kordki täide minna võib -
loodan, et me õhtu imeline tuleb...

Ma võin ju olla su jõuluõhtu kingitus?
Kui soovid, laulaksin ma sulle "Püha ööd".
Ja küünlavalgel, me korvaksime igatust,
koos eemal seisaksime hallist argitööst.

Kingul kasvab kuuseke
Üsna örn ja habras veel
Kohev lumi kaitsmas külma eest
Kuu ja tähed valgustamas ööd
Las ta kasvab sirgub veel
Rõõmusatb meid igal jõuluööl
Tuppa too vaid oksake
Loodan rõõmutab see jõulumeest ja memme ka.

Saadan Sulle suure musi
mitte väikse põseka
Saadan jõulu kallistusi
teele helge mõttega...

Loodan, et me suurest kiirest
vahel aega võtame
Teineteise hoolimiseks
aega, tahtmist leiame.

Jõuluvana habe kare,
istub õues,mängib kabet.
Päkapikk see õue vaatab,
Kuidas jalga passivad tal saapad.

Saapad need nii vana moega.
Jõulumamma kammib poega,
poeg see kisab,ära kitku!
Ma ei jõua muidu pittu.

Jõuluvanal habe kare,
päkapikk istub tares.
Tare kõrval istub vares,
varesel on täitsa mure,
äkki jõuluvana sureb.
Siis ju kinkke enam pole.
Loodan,et ta ikka tuleb.

Lill õitseb ja unistab
Öö suudleb ja armastab
Mina mõtlen ja loodan
Juhus kokku meid saadab.

Sa tulid mu ellu
kui päikese kiir
Sa tegid mind õnnelikuks
kinkisid poja keda armastan
sama palju kui sind
ja loodan ,et see armastus kestab igavesti...
SINU KÕIGE PAREM SÕBER.

Aeg,oli meil,tundeid vaid täis,
ei teadnud ma,mida uskuda.
Kui teaksid vaid,et vältisid mind,
olid kui tuul,mis möödus
puudutades hinge ja südant.

Sinust jääb vaid mälestus,
mis on ilus ja kurb väheste
õnnehetkedega.
Kadus päike mu päevast
naeratus suult.

Igatsus jäi südamesse,
miks ootama jätsid sa mind,
kui seda sa ise ka teaksid.
Päike on tõusmas minu päeva
sinust jääb vaid mälestus.

Pikad on ööd ja päevad
mis veedan mõeldes sinule,
lootes,et aeg pöördub.
Nähes teisi,kel õnn silme ees
mõeldes,miks just mina olen see.

Südames on vaid mälestus
mis ei kustu kunagi.
Vähesed hetked,mil õnn oli minuga
neid loodan tunda veel
kas koos sinuga või sinuta.

Möödub ka aeg,pime on öö
näen vaid oma varju mis nukker.
On nukker ta meel,valus ta hing,
ei peatu ta teel,oodates sind
unistades heast mis seisab teel.

Sinust jääb vaid mälestus
mis hinge laastada võib
pisarad silmadesse toob.
Kas kunagi leian ka rahu,
ja saan unustada sind.

Mida toob mulle tulevik
mustad varjud mu teel
kas kaovad ka need.
Mälestus mis südames
ei laseks kaotada neitki mu teelt.

Uskuda tuleb vaid,on olemas teisi
peale sinu mu teel.
Ei muutu mu mälestus
millest loobuda ka ei tahaks
hoides seda enda sees,minnes edasi.

ma loodan,
ma igatsen Sind,
ma unistan,
ma tahan Sind ,
ma tunnen,
ma vajan Sind,
ma arvan:
Sa armastad mind!

Ma ju tean, mida tunnen, kui sind näen,
lillekimpu hoidmas käes.
Eksinud ma olen teelt,
siiski loodan, et näen sind veel.
Sa vihkad mind ja ma ei tea miks,
kuid loodan et andestad mulle.
Ühel päeval veel oleme koos,
selle suures kurvas loos.

Üleeile käisin õues,
väike kutsu oli põues.
Tugev tuul ja lumesadu,
keegi ei käinud mööda radu.

Loodan, et see läheb üle,
äkki lund siis enam pole?
Lähen õue vaatama,
ainult ühe saapaga

Kui ma kallistan sind,ei taha ma sinust lahti lasta,
ma ei taha et sa ära lähed,ma ei taha uuesti haiget saada,
sest sina,oled nagu mina,
üheskoos me täiendame üksteise vead,
ma loodan,et nüüdseks sa tead,
palju ma sind armastan,et sa oled mul paganama hea !
Ja seal,kus iganes sa nüüd oledki,
ma loodan et sa mu sõnu kuuleksid ja ma sulle kõige tähtsaim oleksin,
sest kui nii juhtuks,sa ei kahetseks seda mite kunagi.

Sellest on juba kuuaega ja ma helistan sulle aina uuesti,
sa ei võta kõnet vastu,ega ei helista ka tagasi.
Mis juhtus siis ? Miks meil läks nii ?
ma olin sinusse armunud,ma tõesti tahtsin sind,
aga mõtetu on loota,sa ei tule enam tagasi,
ja ma poleks kunagi uskunud,et see asi läheks nii,
kuid siiski,vaikselt läheb elu edasi,
ja lõpude lõpuks pean ma alati ütlema,hüvasti.

Lilleke mu kõrval,
ära lenda ära siit nõlval.
Jää minu juurde igavesti,
Teen su rõõmsaks veelgi.

Kingin roosi sulle täna,
homme loodan veel sind näha,
ära unusta kes ma olen,
vaata aknast välja sealt ma tulen.

Jõudis hommik, leidsin maja,
hõikasin sind kuid vastu kaja.
vastasid sa mulle vaid,
kas siis armastad sa tuuld ja maid.

õhtu kätte saabunud juba,
kellegilt ei küsi luba,
tean mis teen ja
õhtu kätte saabunud juba,
kellegilt ei küsi luba,
tean mis teen ja tean mis teeb,
söögiks seen ja joogiks tee

OOTUS

Istun vaikselt ja ootan, ootan et tuled.
Olen oodanud Sind kaua. Kaua, terve
oma elu.
Ma ei mõisata kuhu Sa jääd, palun
tule juba, ma palun Sind.
Nii raske on istuda kodus ja mõelda Sinust,
sest ma ei tea kus oled, kes oled.
Tean vaid, et mu hing on üksi
ja see on raske, väga raske.
Palun tule, tõotan et armastan ja hoian Sind,
hoian Sind oma elu hinnaga.
Palun tule lihtsalt!
Tean, et oled kuskil ning mõtled minust.
Sa tead, et ma ei pea tõotama Sulle armastust
kogu eluks, sest Sa tead, et armastan Sind ka
ilma tõotusetta.
Kuid tea, mu neid, et ütlen Sulle –
ARMASTAN SIND!
Ütlen seda Sulle igal hommikul ja õhtul.
Ütlen seda nii palju kui soovid, sest ma ei väsi
seda kordamast.
Ma ootan Sind igavesti kui vaja, kuid loodan,
et tuled varsti.
Ma ju armastan Sind, mu kallis.
Sa oled mu süda, mu hing.
Oled mu päev ja öö, oled kõik mis ma vajan,
mu arm........

Toidu tegemine

Võtan välja kausikese.
Enne selle ära pesen.
Panen laua peale ta.
Päikse kätte kuivama.

Samal ajal, samas kohas
võtan välja mahla pohlast.
Nii saab toidu magusa,
Loodan, et sellest jagu saan.

Peedid, pirnid, kapsad,
porgandid, kiivid ja hiinakapsad.
Panen kaussi milles ma
toitu hakkan tegema.

Segan, segan, segan veel.
Kuni valmis saab üks leem.
Valan taldrikule ma,
selle sega leeme ka.