Süütad küünla jõulueel,
rõõmsaks muutub tuba.
Küllap põhjamaalt on teel
jõuluvana juba.
Küll on küünal pidulik
tuppa valgust heites.
Aknast piilub päkapikk
hoolega end peites.
Lüheneb ja väheneb
laual küünal üha.
Tasa hilju läheneb
esimene püha.
Läbi esimese lume sahistan
alla Riia mäest kesklinna...
Tuul kõrvus tasa kahistab-
kuhu tahaksid veel minna?
Käes on varsti jõuluaeg
ja poelettidel päkapikud.
Kui jõuab sadamasse laev,
siis kuub mu kodus ripub.
Olen jõuluks jälle merel
sinna ei iial tule jõulutaat.
Kus on päkapikupere,
nad ei uju siia maalt...
Varsti jäätub veepind ära-
see ongi mu jõulukingiks.
Aga kodus jõulupuu sära
ootab ära uue aasta plingiks.
Olen kodus ja otsin miskit
sulanud külmkapi riiulilt.
Pole enam viina ega viskit
kuulen tasa esimest viiulit.
Tule sinagi ja kuula heli...
kuula minuga ja minuta.
Kuula seda tasa seni
kuni pole minuta.
Reaalsuses on nõnda
Külmkapp tasa vilistab.
võtad siis päästerõnga
ja vestivilet vilistad.
Laev läeb muuseumi
ja mina Riia tänavale
kuni saabub sulalumi
minu koduväravale.
Kaugelt kaugelt lapimaalt,
külla sõidab jõulumees,
põhjapõdrad saani ees,
kingikotid saani sees.
kes see tuleb prillid ees
kellel kingid koti sees
tuleb kaugelt kaugelt maalt
kõiki häid otsima
kaasas on ka vitsa kimp
kui on tehtud suurem vemp
võimsad põdrad saani ees
kes see muu kui jõulumees!
Jõuluvana kui on valge,
siis ta tuleb Lapimaalt.
Aga nõgimust kui taat on,
siis vist hoopis Kapimaalt.
Ded Moroz, kui maani purjus,
küllap tuleb Siberist,
aga üks on kõigil kindel -
kingitusi toovad vist.
Jõulurõõmu sinu hinge,
et need pühad tuleks vinged-
et saaks tulla jõulutaat,
külla sulle jõulumaalt!
Kui külalist Sa kaugelt maalt
oled oodanud kaua..
..Siis kargab sisse jõulutaat
ja õgib tühjaks laua.
Paitades Su kiilaspead-
soovib Sulle aastat head!!!
Väike neeger Niki-Naki
jõulumaalt sai kingipaki,
milles oli läki-läki
kes küll keeras selle käki?
Tere, kallis jõulutaat.
Tean, et tuled kaugelt maalt
suure kingikotiga
meile kinke jagama.
Kulla-kallis Jõulutaat
kas sa tuled jõlutaadimaalt?
Ütle, kas teil iga päev
kõikidel on jõulud käes?
Muigab Jõulutaat "Ei, ei.
Pühi pole üldse meil.
Kui me peaksime kõik pühi,
oleks kingikott meil tühi"
Ma võiksin olla su jõuluõhtu kingitus.
Su voodil seistes ma laulaks "Püha ööd".
Ja küünlavalgel, see korvaks minu igatsust
ma eemal hoiaksin sind tähtsast päevatööst.
Sul täidaks toa ma piparkoogilõhnaga.
Ehk kauneid tähti siis vilgub taevalael...
Pea saabub külaline kaugelt-kaugelt põhjamaalt
ja sinu hingesoojus sulatab mus jää.
Mu väike soov kirja paberile sai,
olgugi, et jõuluvana päriselt ei ole.
Küll iga unelm kordki täide minna võib -
loodan, et me õhtu imeline tuleb...
Ma võin ju olla su jõuluõhtu kingitus?
Kui soovid, laulaksin ma sulle "Püha ööd".
Ja küünlavalgel, me korvaksime igatust,
koos eemal seisaksime hallist argitööst.
Kaugelt,kaugelt Lapimaalt,
tuleb meile jõulutaat,
seistes vapralt tema ees,
kingi saab talt igamees.
Tema
Ta jättis mu maha,
jäi armastus selja taha.
Tagasi tahan seda,
aga ei ole teda.
Ei ole õrnaid puudutusi,
ning tema pikki suudlusi.
Ei ole tema armast häält,
mis viiks mind minema siit maalt
See minevikku jäänud nüüd,
kuid tean – need olid rõõmsad kuud.
Mil tunda sain tõelist armastust
ning armunud hingede lähedust.
Kevad päikese tõi,
lumililled õitsema lõi,
sulatas lume nii metsast kui maalt,
et ka sinililled õitseda saaks.
Need lilled kõik haaran ma sülle,
toon sünnipäevaks sulle!
Kevadele
03.05.05
Kevad, kui ruttu sa tulid,
pühkisid minema talvised lumesuled.
Tõid kaasa linnud lõunamaalt,
eks nemad tunne iga ilmakaart.
Tõid kaasa lilli ilusaid,
tõid kaasa liblikaid värvikirevaid.
Armastusegi kaasa tõid,
see vallutab kõiki südameid.
Süütad küünla jõulu eel,
rõõmsaks muutub tuba.
Küllap põhjamaalt on teel
jõuluvana juba.
Süütad küünla jõulu eel
rõõmsaks muutub tuba.
küllap põhja maalt on teel
jõulu vana.
küll on küünal pidulik
tuppa valgust heites.
aknalt piilub päkapikk
hoolega end peites.
lüheneb ja väheneb
laual küünal üha.
tasahilju läheneb
esimene püha.
süütad küülnad jõulu eel,rõõmsaks muutub tuba. küllap põhjamaalt on teel jõuluvana juba.
Mart on tulnud kaugelt maalt,
tulnud külmalt lapimaalt,
üle soo ja järvevee,
üle kõrbe- metsatee.
Üle Maa ja üle tee,
üle mulla, üle vee.
Mart on kauge rändur meil,
palun aidake meid!
Palume ainult magusat,
maiasmoka palusand.
Rohket õnne anname,
vastutasuks laulame.
Me mardisandid oleme,
väga sandid peale veel,
palun pange kommid siia,
meie peame need koju viima.
HEAD PEREÕNNE!
advendi küünal
süütad küünla jõulu eel
rõõmsaks muutub tuba
küllap põhjamaalt on teel
jõuluvana juba
küll on küünal pidulik
tuppa valgust heites
aknast piilub päkapikk
hoolega end peites
läheneb ja väheneb
laual küünal üha
tasahilju läheneb
esimene püha
vinguviiuli varasalvest.
vaene -rikas eestlane
kust see jama kõik meil pärit,küsida võiks lennart merilt
temaga ei saa kontakti,siis palumegi-
tule taevas appi,kas luukere pugenud on minu kappi?
meil elu eestis täitsa korras,mis sest et suuremjagu tõõtab norras
elektritgi me saame soomest,kotiga vist käime toomas
see ju meile bõrsil praetud,hindgi hullu kõrgeks aetud
vaene see kes ise loll,temast saabgi prügikoll
kuid vaesuselgi häid on külgi, nii tihtipeale tundub mulgi
ei ole sa reklaami ohver,rahakott kui tühi kohver
ka annetusi sa ei jaga,see eest aga hästi magad
vaese hingel pole piinu,mis vanasti oleks põrgu viinud
rikkurid ja miljonäärid,seljataga neil afäärid
miljonid on tuulde läinud, üksgi hing neid pole näinud
pankurid ja advokaadid, suurem jagu neist on kaagid
ahnitsejad pätid vargad,ei neist ma iial hästi arva
vaene see kes tööd vaid tegi,et libedam saaks rikka regi
noorem rahvas karastatud pensiongi neilt varastatud
eestlene oli sakste ori,nüüd siis välispangas poris
võlakoorem kukil raske,veidi hingatagi laske
haiglatest on kadunt õde,nüüd sa näed veel õiget tõde
arst kui haige abistaja suurema raha krabistaja
tänavad on täis neid lolle igat sorti prügikolle
kelle käest on võetud vara,vastu öeldud:"ära plära"
vaene see jääb siisgi ausaks,lootuses et taeva tõuseb
tehke tööd ja nähke vaeva,ehk siis pääsete kord taeva
ees seal ootab ainult tühjus,kõik see lootus sinna luhtus
jumalgi on pajas õeldis ,inimeste väljmõeldis
ausus tagasihoidlikkus ja headus see on raudne vaesuse seadus
riik ja rikas sind vaid koorib,aga kes siis sellest hoolib
ka armastus kui üllas asi,rikkurile ta on kasin
kõik see neile näitemäng minul hinge tekib äng
aga elu see on keeris see on see mis mulle meeldib
olid rikas nüüd siis vaene,alamrahvast aeg on kaeda
nüüd kui hakkab sul kord häbi,kadalipust kõnni läbi.
MEX võrumaalt.